EU Komisjon alustab WTO konsultatsioone, vaidlustades Hiina subsiidiumivastase uurimise ELi piimanduses

NordenBladet – Euroopa Komisjon on esitanud Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) kaebuse, vaidlustades Hiina algatatud antisubsiidiumi uurimise EL-i piimatoodete impordi suhtes. See on esimene kord, kui EL vaidlustab uurimise juba selle algusjärgus.

Komisjon on mures, et Hiina kasutab kaubanduskaitsemeetmeid alusetute väidete ja ebapiisavate tõenditega, et piirata EL-i eksporti. Komisjon on kindlalt otsustanud kaitsta EL-i piimatööstuse huve ja ühist põllumajanduspoliitikat. Kui konsultatsioonid WTO-s ei too rahuldavat lahendust, võib EL taotleda uurimise üle otsustamiseks WTO paneeli moodustamist.

Hiina algatas uurimise 21. augustil 2024, keskendudes teatud EL-i piimatoodetele, väites, et EL-i subsiidiumid kahjustavad Hiina piimatööstust. Komisjon usub, et need toetused vastavad rahvusvahelistele reeglitele ja ei põhjusta Hiina tööstusele kahju.

Täna (23. sept. 2024) esitas EU komisjon Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) konsultatsioonitaotluse, vaidlustades Hiina algatatud subsiidiumivastase uurimise teatavate EList pärit piimatoodete impordi suhtes.

See on esimene kord, kui EL on otsustanud uurimise selle algatamisetapis vaidlustada. ELi tegevus oli ajendatud sellest, et Hiina algatas lühikese aja jooksul kaubanduse kaitsemeetmeid, mis põhinevad küsitavatel väidetel ja ebapiisavatel tõenditel.

Seda tehes täidab komisjon oma kohustust kaitsta kindlalt ELi piimatööstuse ja ühise põllumajanduspoliitika huve kuritahtlike menetluste eest.

Komisjon on uurimisi algusest peale väga tähelepanelikult jälginud, tehes täielikku koostööd ELi eksportivate tootjate ja liikmesriikide ametiasutustega. Komisjon on otsustanud täielikult kasutada kõiki olemasolevaid õiguslikke vahendeid, et kaitsta ELi tööstust kaubanduse kaitsevahendite kuritarvitamise eest.

ELi täna taotletud konsultatsioonid on esimene samm WTO vaidluste lahendamise menetluses. Kui need ei vii rahuldava lahenduseni, võib EL taotleda, et WTO moodustaks selle uurimise üle otsustamiseks vaekogu.

Taust

Hiina algatas piimatoodete uurimise 21. augustil 2024. Uurimise sihiks on üle 10% rasvasisaldusega vedel piim ja koor ning EList pärit erinevad juustud. Uurimine on suunatud ELi ühise põllumajanduspoliitika raames antavatele toetustele ning teatud riiklikele ja piirkondlikele programmidele. Komisjon on kindel, et need toetuskavad on täielikult kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjadega ega põhjusta kahju Hiina piimatööstusele.

Allikas: European Comission
Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Nordea prognoosib Soomele kaardimaksete põhjal tarbimise langust

NordenBladet — Tarbimine oli juunis kõigis Põhjamaades nõrgem kui aasta varem, selgub pangagrupi Nordea maksekaartide statistikast. Nii nominaalväärtuses kui ka inflatsiooniga korrigeeritud reaalväärtuses on Soome olukord võrdluses kõige kehvem, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui Norras, Rootsis ja Taanis on nominaalkaardiostud juunis enam-vähem samal tasemel kui aasta varem, siis Soomes näitas tarbimine umbes neli protsenti langust.
Ka reaalselt mõõdetuna oli Soome lõpptulemus üle nelja protsendi miinuses.

Nominaalväärtus on raha arvväärtus, reaalväärtust mõõdetakse väärtuse muutusega pärast hinnatõusu, so inflatsiooni arvestades.

Nordea andmetel kahanesid kaupade kaardiostud pärast tugevamat maikuud. Samuti vähenesid juunis kõigis neljas riigis teenuste kaardiostud.

Suurtel turgudel oli juuni tavapärasest vaiksem. Neis kasvasid kaardiostud vaid Rootsis.
Toidukaupade ostmine vähenes eelmise aasta juuniga võrreldes kõigis teistes riikides peale Taani.

Soomes ja Rootsis spordi- ja vabaajavarustuse ostmine vähenes, Taanis ja Norras aga kasvas.

Kevadel ehituspoodides nähtud ostuhullus juunis lõppes.

Ka tervishoiu kaardimaksed vähenesid juunis kõikides riikides peale Norra.
Somes jäid juuksuri- ja ilusalongide kaardimaksed eelmise aasta juunile reaalselt ligi kümme protsenti alla. Ka siin oli nõudluse langus Soomes omaette klassis.

Norra paistis teistest võrdlusriikidest selgelt silma selle poolest, et sealsetes restoranides olid kaardiostud võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Ülejäänud riikide nominaalhinnad jäid enam-vähem eelmise aasta tasemele.

Kultuuriteenuste kaardiostud Taanis kasvasid jõudsalt, nominaalväärtuses mõõdetuna üle kümne protsendi. Soomes oli langus kõige järsem, 20 protsenti aastatagusest.

Muidu kasvasid kulutused meelelahutusteenustele kõigis neljas riigis.
Juunis tõusid kulud hotellidele. Eriti tugev oli nõudlus Norras, kuid võrdlusperioodiga võrreldes oli plussis ka Soome.

Kütuse osas kasvasid kaardiostud reaalselt ehk arvestades inflatsiooni vaid Rootsis. Nominaalselt tehti kütuse eest kaardioste vähem kõigis Põhjamaades.

Ühistranspordi piletiostud kasvasid reaalselt Soomes ja Norras. Need vähenesid Rootsis ja Taanis.

Nordea jälgib oma maksekaartide rahavoogusid, sest leiab, et need kajastavad peaaegu reaalajas tarbimise arengut erinevates riikides.

Erinevad muudatused makseviisides nagu otsearveldus, arvete saatmine või kauplemisviiside muudatused võivad põhjustada muudatusi statistikas, mis muudavad võrdlemise keeruliseks, märgib Nordea.

Statistika ei sisalda välismaal tehtud oste. Siia kuuluvad nii eramajapidamiste kui ka ettevõtete tehtud kaardiostud.

Avafoto: Nordea (NordenBladet)

 

Fondi kahe tütarettevõtte üürnikuga üürilepingu ülesütlemine ja üürniku saneerimine

NordenBladet — 08.07.2024 esitasid fondi tütarettevõtjad EfTEN Seljaku OÜ ja EfTEN Tähesaju tee OÜ üürnikule – aktsiaseltsile Hortes, teated võla tasumise nõude, viivise nõude, üürileandja pandiõiguse teostamise ja üürilepingu ülesütlemise kohta andes üürnikule lepingujärgselt täiendava 30 päevase tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks.

EfTEN Seljaku OÜ (üürileandja) ja aktsiaselts Hortes (üürniku) vahel sõlmiti 24.05.2017 üürileping, mille alusel aktsiaselts Hortes kasutab Harjumaal, Saue vallas, Laagri alevikus, Seljaku 4b ja 2a kinnistuid, sh hoonet koos tehnosüsteemide ja rajatistega. Nimetatud üürilepingust tulenev aktsiaseltsi Hortes võlgnevus koos sissenõutavaks muutnud viivisega on üürileandja ees 93 690,80 eurot.

EfTEN Tähesaju tee OÜ (üürileandja) ja aktsiaselts Hortes (edaspidi üürnik) vahel sõlmiti 23.08.2018. üürileping, mille alusel aktsiaselts Hortes kasutab Tallinnas, Tähesaju tee 5 kinnistut, sh kinnistul asuvat hoonet koos tehnosüsteemide ja rajatistega. Nimetatud üürilepingust tulenev aktsiaseltsi Hortes võlgnevus koos sissenõutavaks muutunud viivisega on üürileandja ees 158 898,91eurot.

Hortese kahe kinnistu igakuine üüritulu moodustab 2,5% EfTEN Real Estate Fund AS’i konsolideeritud müügitulust. Mõlema kaupluse osas oleme asunud läbirääkimistele uute potentsiaalsete üürnikega ning kaalume sobiva pakkumise korral ka kinnistute müümist. Uute üürilepingute sõlmimise või kinnistu võõrandamise või senise üürnikuga sobiva pikemaajalise kokkuleppe saavutamise osas teavitame viivitamatult vastava otsuse vastuvõtmisest.

09.07.2024 said üürileandjad EfTEN Seljaku OÜ ja EfTEN Tähesaju OÜ Harju Maakohtu kohtumääruse aktsiaseltsi Hortes saneerimise algatamise kohta. Nimetatud määruse kohaselt on kavandatud saneerimiskava vastu võtta hiljemalt 23.08.2024.

Viljar Arakas
juhatuse liige
Tel. 655 9515
E-post: viljar.arakas@eften.ee

Avafoto: Hortes (NordenBladet)

TÄNASEST ei saa enam Moskva börsil eurodes ja dollarites kaubelda

NordenBladet – USA uus sanktsioonide pakett Venemaa finantsinstitutsioonide vastu sundis Moskva börsi* peatama dollarites ja eurodes kauplemise.

Eile, 12. juunil teatas USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) uutest sanktsioonidest, mis on suunatud Venemaa finantsinstitutsioonidele, kes toimivad vahendajatena dollari kauplemisel Venemaa valuutaturul. Moskva börs vastas avaldusega, et peatab dollari ja euroga kauplemise alates 13. juunist.

OFAC lisas kolmapäeval Moskva börsi, riikliku kliiringukeskuse (NCC) ja riikliku arveldusdepositooriumi (NRD) sanktsioonide nimekirja, vahendas Interfax.

OFAC väljastas ka litsentsi Moskva börsi, NRD ja NCC-ga tehtavate tehingute lõpetamiseks kuni 13. augustini. Teine litsents määrab samaks tähtajaks nendest väärtpaberitest loobumise.

Börs märgib, et valuuta- ja väärismetallide turul toimuvad tehingud kõikide vahenditega, välja arvatud dollari ja euroga.

Ettevõtted, pangad ja investorid ei saa enam tsentraalse börsi kaudu dollarite ega eurodega kaubelda.

Selline teade on inglise keeles üleval Moskva börsi lehel moex.com:

Kauplemine Moskva börsiturgudel

Seoses USA poolt Moskva börsi grupi suhtes kehtestatud piiravate meetmetega kaubeldakse Moskva börsi turgudel alates 13. juunist 2024 järgmiselt:

-kõik instrumendid, välja arvatud valuutapaarid USA dollari ja euroga, on kauplemiseks saadaval valuutaturgudel ja väärismetallide turgudel;
-kõik instrumendid, välja arvatud USA dollarites ja eurodes arveldavad instrumendid, on kauplemiseks saadaval aktsia- ja võlakirja-, raha- ja standardiseeritud börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel;
-tuletisinstrumentide turg töötab tavapäraselt.

Moscow Exchange Groupil on kõik vajalikud tööriistad, et tagada katkematu kauplemine väga muutlikus keskkonnas, sealhulgas diskreetsed oksjonid ja mehhanismid riskiparameetrite kiireks muutmiseks. Moskva börsi põhieesmärk on tagada finantsturu infrastruktuuri toimimine ja selles osalejate tehingute usaldusväärsus. Seoses uute väljakutsetega jätkab Moskva börs klientidele juurdepääsu pakkumist kauplemiskoha kõikidele segmentidele.

__________________________
* Moskva börs (MOEX; vene keeles: Московская биржа) on Venemaa suurim börs, mis tegutseb aktsiate, võlakirjade, tuletisväärtpaberite, raha, valuuta- ja valuutaturu turgudel. metallid. Börs loodi 2011. aastal Moskva pankadevahelise valuutabörsi ja Venemaa kauplemissüsteemi ühinemisel. 2023. aasta lõpus ulatus kogu kauplemismaht MOEXi platvormidel 1,3 kvadriljoni rublani (umbes 14 triljonit dollarit).

Avafoto: NordenBladet

 

 

Eesti: e-residendid tõid riigile rekordilise maksutulu

NordenBladet – 2014. aastal Eesti riigi esimese IT-juhi Taavi Kotka eestvedamisel loodud e-residentide programm tõi mullu Eesti riigieelarvesse rekordilised 67,4 miljonit eurot. Sellest valdava osa ehk 63% – 40,7 miljonit eurot – moodustasid tööjõumaksud. Ülejäänud 37% kogunes erijuhtude tulumaksust – valdavalt dividendidelt –, mida laekus e-⁠residentide siinsetelt ettevõtetelt 23,6 miljonit eurot.

Enim paistavad e-residentide seas ettevõtlikkusega silma hispaanlased, ukrainlased ja sakslased. Eelmisel aastal suurenes järsult ka türklaste huvi e-residentsuse programmi ja Eestisse ettevõtte loomise vastu.

e-residentsuse programm loodi kümme aastat tagasi eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Senise tegevusaja jooksul on see võimaldanud e-residendiks saada ligi 110 000 inimesel 185 riigist. Praegu on kehtivaid e-residentide viieaastase kasutusajaga digi-ID -kaarte ligi 60 000.

Kes on e-resident?
E-resident on välismaalane, kellele Eesti on hüvena loonud isiku kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja digitaalse isikutunnistuse – e-residendi digi-ID.

E-residendi digi-ID on digitaalne dokument, mis on kasutatav üksnes elektroonilises keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digitaalse allkirja andmiseks. E-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast.

E-residendi digi-ID ei anna Eestis elamise õigust.

E-residendi digi-ID võib anda isikule, kellel on põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid ja kes:

* on välismaalane, kellel pole Eestis elamisluba või elamisõigust
* ei ole välismaalane, kes viibib Eestis rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel ja omab PPA poolt välja antud kehtivat isikutunnistust või elamisloakaarti.

E-residendi digi-ID-d ei anta välismaal viibivale Eesti kodanikule, kellel on õigus saada Eesti isikut tõendav dokument.

Alates 1. maist 2018 välja antud e-residendi digi-ID kehtivusaeg on 5 aastat.

Rohkem informatsiooni leiad e-residentsuse kodulehel: https://learn.e-resident.gov.ee (info on inglise keeles).