Laupäev, november 23, 2024

Silvia Tõnupärt

Silvia Tõnupärt
57 POSTS 0 COMMENTS

Sensatsiooniline leid parvlaevalt Estonia: laeva keres on suur auk

NordenBladet – 28. septembril linastunud Discovery Networki dokumentaalsari näitab parvlaevast seninägemata kaadreid. Laeva kerest on leitud 4 m pikkune auk, mis oli varasemalt merepõhjas peidus.

Norra Trondheimi meretehnika professori Jørgen Amdahli arvates ei saa välistada, et laevakere kahjustus oli põhjus, mis viis parvlaev hukkumiseni.

Estonia laevavrakki uuriti allveelaeva roboti abil 2019. aasta sügisel.

Uus leid toetab teooriat, et laevakeres tekkis suur auk, mis põhjustas laeva hukkumise.

Parvlaev läks põhja kõigest 55 minutiga. Ainult 137 inimest pääses ja 852 inimest hukkus.

Laev lebab merepõhja savisel pinnal ja on hakanud merepõhjas ümber pöörduma. Laev on liikunud rohkem püsitisse asendisse, mistõttu on muutnud tüürpoordi nähtavaks. Uus avastus tehtigi tüürpoordi osal.

Sukeldumist korraldas ajakirjanik ja filmirežissöör Henrik Evertsson. Sukeldumisel osales ka üks Põhjamaade juhtivaid sukelduseksperte Linus Andersson.

Kui varasemalt ringles teooria, et laeva pardal võis toimuda plahvatus, siis nüüd räägitakse, et augu põhjustas tõenäoliselt üsna suure objekti  väline jõud, mis tungis laeva kerre ja kahjustas terastalasid.

Ametliku versiooni kohaselt oli parvlaev Estonia huku põhjuseks tormise ilma tõttu lahtitulnud vöörivisiir: autotekile sattus vesi, mistõttu laev sattus kreeni ja läks põhja.

Palju laevahuku üleelanud inimestest ei ole siiani laevahuku lõppraportiga nõus: neil on kahtlusi, et lõppraport ei ole kajastanud seda, mida nemad laeval kogesid.

On lootus, et lõpuks selgub tegelik tõde, miks parvlaev Estonia hukkus 28. septembril 1994.

Eesti peaminister Jüri Ratas teatas, et algatatakse laevavraki uus uurimine, mida juhib Eesti Vabariik. Koostööd tehakse ka teiste Põhjamaadega.

 

Allikas: Aftonbladet.se

 

Rootsi kuningapere tähistab: prints Gabriel sai 3-aastaseks

NordenBladet – Prints Carl Philipi ja printsess Sofia noorim poeg Gabriel tähistas 31. augustil sünnipäeva: Dalarna hertsog sai 3-aastaseks. Erilise päeva jäädvustamiseks tegid prints Gabrieli vanemad Instagrammis toreda postituse, kus on näha sünnipäevalast rõõmustamas lõbusa tordi ees.

Gabriel Carl Walther nägi ilmavalgust 31. augustil 2017. aastal Danderydi haiglas Rootsis. Tema nime ja tiitli tegi sama aasta 4. septembril teatavaks kuningas Carl XVI Gustaf valitsuse kohtumisel. Kuningapere noore liikmele anti tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Rootsi prints Gabriel Carl Walther, Dalarna hertsog.

Prints Gabriel ristiti 4. detsembril 2017. aastal Drottningholmi lossi kuninglikus kabelis. Tema ristivanemad on printsess Madeleine, ema õde Sara Hellqvist, nõbu Thomas de Toledo Sommerlath, isa sõber Oscar Kylberg ja ema sõber Carolina Pihl.

Prints Gabriel on troonipärimise liinis 6. kohal oma tädi, kroonprintsess Victoria, tema laste, printsess Estelle ja prints Oscari, oma isa, prints Carl Philipi, ja oma vanema venna, prints Alexandri järel.

2019. aasta oktoobris viis kuningas Carl XVI Gustaf läbi muudatuse: prints Carl Philipi ja printsess Madeleine’i lastel ei ole enam Tema Kuningliku Kõrguse tiitlit. Rootsi kuninga viis lastelast on aga endiselt kuningapere liikmed.

Muudatuse eesmärk oli ühtlustada monarhiat, mistõttu jäid kuninglikud tiitlid ainult printsess Victoria lastele. Teistelt lastelastelt ei oodata kuninglike kohustuste täitmist täisealiseks saamisel.

Rootsi: Kuninganna Silvia: koroonaviirus on seadnud lapsed suurde ohtu

NordenBladet – Rootsi kuninganna Silvia pidas hiljuti kõne rahvusvahelisi eksperte ja seadusandjaid koondava Samena Telekommunikatsiooni Nõukogu tippkohtumise raames, kus hoiatas lapsi varitsevate internetiohtude eest just koroonaviiruse pandeemia ajal.

Kuninganna ütles videosilla vahendusel, et tänapäeva lapsed on väga harjunud digimaailmaga, mis pakub sadadele miljonitele lastele suurepäraseid võimalusi õppimiseks, meelelahutuseks ja suhtlemiseks. Samas ei tohi unustada digimaailma varjupoolt: platvorme kasutavad ka kurjategijad, kes otsivad ohvreid.

Kuninganna rääkis oma kogemusest Maailma Lapsepõlve Fondiga, mille ta asutas 20 aastat tagasi, et võidelda laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise vastu. Rootsi kuninganna sõnas, et juba siis oli teema aktuaalne: otsustati asutatada spetsiaalne tarkvara NetClean, mis tuvastab arvutites laste seksuaalse väärkohtlemise materjale.

Kuid ainult tehnoloogiast ei piisa, mistõttu loodi kuninganna Silvia algatusel uued Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu 2020. aasta juhised laste kaitsmiseks võrgukeskkonnas. Kuninganna on väga rahul, et mitmed rahvusvahelised organisatsioonid tegid koostööd nende juhiste loomisel, ja sõnas, et iga riik ja ettevõtte peaks neid rakendama.

Kuninganna Silvia ütles, et kuigi räägitakse, et koroonaviirus ei ole lastele ohtlik, siis tegelik olukord on vastupidine: pandeemia on lastele äärmiselt ohtlik. Kui lapsed ei saa käia koolis, on palju neist sunnitud olema inimeste seltsis, kes neid ära kasutavad. Samuti veedavad lapsed tavapärasest rohkem aega internetis, kus neid varitsevad kurjategijad. See kõik on viinud väga murettekitava olukorrani, kus laste väärkohtlemine nii kodus kui veebikeskkonnas on hüppeliselt tõusnud.

Kuninganna kutsus üles ettevõtteid ja seadusandjaid koheselt teemaga tõsiselt tegelema, kuna laste ohutus võrgkeskkonnas peab olema prioriteet. Kuninganna Silvia sõnas, et lapsed peavad teadma, et kaitstakse neid, aga mitte kurjategijaid.

Samena Telekommunikatsiooni  Nõukogusse kuuluvad telekommunikatsiooni eksperdid toodavad 35% lastele mõeldud veebitoodangust kogu maailmas.

 

 

 

 

Taani kuningapere on keskkonnateadlik: kroonprintsess Mary on nüüd Maailma Loodusfondi Taani esinduse president

NordenBladet – Kroonprintsess Maryst sai hiljuti Maailma Loodusfondi Taani esinduse president, võttes seega üle rolli, mida varasemalt kandis tema äi prints Henrik.

Kuningakoja sõnul jätkab kroonprintsess Mary fondi tööd looduslike elupaikade ja looduse mitmekesisuse kaitsel.

Prints Henriku initsiatiivil loodi Maailma Loodusfondi esindus Taanis 1972. aastal ja ta oli esinduse juht kuni oma surmani 2018. aastal.

Kroonprintsess Mary ütles kuningapere ametlikul lehel tehtud avalduses, et meil on ainult üks maailm ja me peame selle eest hoolitsema, et ka tulevastel põlvedel oleks looduskeskkond, kus üles kasvada. Kroonprintsess lisas, et Maailma Loodusfondi projektid kogu maailmas on väga olulised, et meie pingutused säilitada metsi, korallrahusid ja looduse mitmekesisust kannaksid vilja. Tähtis on koos leida uusi lahendusi, kuidas inimesed saaksid elada loodusega tasakaalus.

Taani kroonprintsess aitab muuhulgas leida lahendusi looduskaitse ja ohustatud liikide probleemidele, millega tänapäeva maailm seisab silmitsi.

Maailma Loodusfondi peasekretär on väga rahul, et kroonprintsess Mary otsustas jätkata tööd fondi Taani esinduse juhina, eesmärgiga tõsta keskkonnateadlikkust ja tagada sel moel parem tulevik loodusele ja loomadele.  Peasekretär Bo Øksnebjerg kiitis kroonprintsessi võimekust keskkonnakaitse küsimustes tuua kokku nii otsustajad, ettevõtted kui ka kodanikud ning aidata sedasi kaasa püsivate muudatuste tekkele.

Allikas: NordenBladet.com

Norra: Oslo kuningaloss jääb sel suvel külastajatele suletuks

NordenBladet – Sel suvel jäävad Oslo kuningalossi uksed koroonaviiruse pandeemia tõttu külastajatele suletuks. Kuningapere esindajate sõnul loodetakse, et olukord paraneb järgmise aasta suveks.

Varasemalt on Oslo kuningaloss olnud külastajatele suvel avatud ja piletimüügiga alustatakse tavapäraselt 1. märtsil. Kõik külastajad peavad osalema giidiekskursioonil, mis toimuvad iga 15–20 minuti järel.

Igal aastal on uus näitus ja külastajatel on võimalik ekskursiooni käigus tutvuda kuningalossi kõige ilusamate esindusruumide, sealhulgas ministrite saali ja valge saali, kuulsa Linnutoa ja mitmete lossisaalidega. Väikest ja suurt banketisaali kasutatakse tähtsate sündmuste puhul, kusjuures suur õhtusöögisaal mahutab kuni 200 inimest. Külastajad näevad ka lossi kõige ilusamat külalisteruumi – kuningas Haakoni sviiti.

Liigselt kurvastada siiski ei tasu: lossipark on külastajatele endiselt avatud. Kuningalossi lähistel asuv Oscarshalli loss on avatud 27. juuni–30. august. Kunstisõbrad on oodatud ka 4. juulil avatud põnevale näitusele „Loss + Munch“ kuninganna Sonja Kunstitallis. Külastajad saavad tutvuda Norra maailmakuulsa kunstniku Edvard Munchi meeliköitvate töödega.

Oslo kuningaloss ehitati 19. sajandi esimesel poolel Prantsusmaal sündinud Norra ja Rootsi kuninga Karl III Johani Norra residentsiks. Loss on ka praeguse Norra kuninga Harald V residents, kuid seevastu kroonprints resideerib Skaugumi mõisas.

Kuningaloss asub Karl Johani värava lõpus Oslo kesklinnas ning seda ümbritseb kaunis lossipark.

Allikas: NordenBladet.com