Laupäev, november 23, 2024

Silvia Tõnupärt

Silvia Tõnupärt
57 POSTS 0 COMMENTS

Taani printsess Mary: maailm vajab jätkusuutlikku moodi

NordenBladet – Taani printsess Mary osales oktoobris Kopenhaageni moeteemalise tippkohtumise (Copenhagen Fashion Summit) virtuaalkonverentsil. Kopenhaageni moeteemaline tippkohtumine on algatus, mille keskmes on jätkusuutlik mood.

Ülemaailmse pandeemia tõttu toimus konverents sel aastal virtuaalselt.

Printsess Mary ütles oma sõnavõtus, et vaatamata koroonaviirusele tuleb varasemalt seatud eesmärkidega edasi minna, et neid üheskoos saavutada. Ta kutsus moetegijaid üles leidma nutikaid ja uuenduslikke lahendusi, kuidas muuta mood jätkusuutlikuks.

https://www.instagram.com/p/CGPugHnALmN/

Taani printsess märkis, et moetööstuses töötab väga palju inimesi, kellest enamik on naised.

Ühtlasi avaldas ta heameelt selle üle, et inimesed on hakanud rohkem riiete taaskasutust väärtustama. Tema sõnul on suurenenud nõudlus kasutatud, ümbertöödeldud ja taaskasutatud riiete järele. Taani kuningapere liikme arvates on tegemist tervitatava suundumusega, kuna inimesed õpivad hindama ka rõivaesemete minevikuväärtust.

Taani printsessile on jätkusuutlik mood olnud alati südamelähedane ja ta on ühtlasi organisatsiooni  Maailma Moe Agenda (Global Fashion Agenda) patroon.

 

Avapilt: Taani printsess Mary (DET DANSKE KONGEHUS)
Allikas: NordenBladet.com

Rootsi: Printsess Victoria ärgitab kalatööstust tegutsema

NordenBladet – Oktoobri algul osales printsess Victoria virtuaalkohtumisel kalatööstuse esindajate ja ookeaniekspertidega, et arutada kalatööstuse jätkusuutlikkust. Printsessi hinnangul ei ole muudatusi lihtne teha, kuna kalatööstus on niivõrd suur, kuid seda olulisem on jõuda jätkusuutliku kalastamiseni.

Printsess Victoria pidas kõne algatuse Kalandusettevõtted Ookeanide Kaitseks (Seafood Business for Ocean Stewardship) korraldatud kohtumise raames, et uurida võimalusi, kuidas muuta kalatööstus keskkonda säästvamaks.

Algatus loodi 2016. aastal ja see koondab maailma kalatööstuse esindajaid ja teadlasi, eesmärgiga muuta tööstus jäätkusuutlikuks ning säästa maailma ookeane ja meresid. Algatust inspireeris 2015. aastal ilmunud teadusartikkel, milles toodi esile, et kalatööstuse põhitegijate kontrolli all on ligi 19–40% maailma väärtuslikematest kalavarudest, mis tähendab, et nende kalatöösturite tegevuse mõju keskkonnale on ebaproportsionaalselt suur.

Rootsi kroonprintsess juhtis oma kõnes tähelepanu väga tõsistele keskkonnaprobleemidele: kliima soojenemine on viinud olukorrani, kus mereloomad surevad välja kaks korda kiiremini kui maismaaloomad. Maailmamere taseme tõus ohustab kalakasvatusi, kuna suurendab haiguste esinemise riski. Lisaks on väga suur probleem ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük.

Printsess Victoria rõhutas, et kalatööstuse põhitegijate eeskuju tööstuse jätkusuutlikumaks muutmisel on väga oluline, kuna inspireerib ka teisi nii käituma.

Rootsi printsess ärgitas kalatööstureid koheselt eesmärke seadma ja tegutsema, kuna olukord on kriitiline.

Allikad: NordenBladet.com, oceanconference.un.org

Taani kuninglik perekond juhib tähelepanu toiduraiskamisele

NordenBladet – Taani printsess pälvis tunnustust: 29. septembril andis Taani toidupoodide ühendus De Samvirkende Købmænd printsess Marie’le auhinna toiduraiskamise vältimisele suunatud teavitustöö eest.

Taanis on 29. september kuulutatud ka toiduraiskamise vältimise päevaks.

Organisatsioon andis sellist auhinda välja kolmandat korda. Auhinnaga pärjatakse inimest, kes on teinud tähelepanuväärset tööd toiduraiskamise vastases võitluses.

Kuna probleem on väga tõsine üle kogu maailma, on loodud organisatsioon Stop Wasting Food Movement, mis asub Taanis.

Organisatsiooni hinnangul aitab toidu kokkuhoid vähendada inimeste ökoloogilist jalajälge, säästa vähenevaid loodusressursse, aega ja raha. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust olukorras, kus maailmas iga 9. inimene kannatab nälja all.

Maailmas elab üle 7 miljardi inimese, kellest ligi 925 miljonit seisab silmitsi toidupuudusega. Iga aasta visatakse minema lausa 1,3 miljardit tonni toitu, mis on piisav, et toita 3 miljardit inimest.

Umbes kolmandik maailmas toodetavast toidust rikneb või visatakse ära.

Kahjulikku mõju keskkonnale näitab ka fakt, et toidukadu ja raiskamine viib ligi 4,4 gigatonni kasvuhoonegaaside tekkeni. Kui panna see number riikide mastaapi, siis ainult Hiina ja USA tekitavad rohkem kasvuhoonegaase.

Toidukadu ja raiskamine tekitab väga suurt rahalist kahju: iga-aastaselt kaotavad selle tõttu tööstusriigid ligikaudu 680 miljardit dollarit ja arengumaad 310 miljardit dollarit.

Kõige rohkem läheb raisuks puu- ja juurvilju.

Järgmine kordi poodi minnes mõelgem oma ostud läbi ja suhtugem toitu lugupidavalt! Meist kõigist sõltub meie ja ümbritseva keskkonna heaolu ja tulevik.

 

Allikad: NordenBladet.com, StopWastingFoodMovement.org

Norra: Kuningas Harald V läheb südameoperatsioonile

NordenBladet – Kui 4. oktoobril teatas Norra kuningakoda ootamatult, et Harald V ei jätka veel tööülesannetega, tekkis uuesti mure riigipea tervise üle.

Septembri lõpus viibis kuningas mõned päevad haiglas seoses tekkinud hingamisraskustega, kuid juba mõned päevad hiljem vabanes ta haiglaravilt. Riigipea pidi algselt olema haiguslehel nädal aega, kuid hiljem teatati, et seda pikendatakse, kuna arstidel ei olnud veel täielikku ülevaadet Harald V tervislikust seisundist.

8. oktoobril tuli aga uudis, et juba järgmisel päeval ehk 9. oktoobril läheb Norra kuningas südameoperatsioonile, kus vahetatakse välja südameklapp. Kuningas viidi uuesti haiglasse 8. oktoobril.

Kuninga südant on opereeritud ka varem: 2005. aastal viidi läbi aordiklapi operatsiooni, mille käigus see asendati bioloogilisest materjalist südameklapiga. Kuna seadme kasutusiga on 10 kuni 15 aastat, on kordusoperatsioonid tavapärased.

Kuninga arsti, Bjørn Bendi sõnul ei ole seekord tegemist avatud südameoperatsiooniga, vaid riigipea viibib teadvusel ja lõikus toimub lokaalanesteesias. Harald V meditsiiniliste uuringute tulemused näitasid, et operatsioon on vajalik hingamisraskuste leevendamiseks. Bjørn Bend ütles, et selliseid lõikuseid teeb Norra Ülikooli Haigla aastas sadu ja neil on väga kogenud kirurgid.

Soovime Norra kuningale jõudsat paranemist.

 

Norra rõõmustab: Harald V vabanes haiglaravilt

NordenBladet – Norra kuningas viibis haiglaravil kolm päeva seoses tekkinud hingamisraskustega. Harald V viidi haiglasse 25. septembril. Koroonaviirust tal ei tuvastatud, kuid teostati täiendavaid terviseuuringuid. Õnneks ei olnud kuninga seisund väga tõsine ja juba 28. septembril lahkus kuningas haiglast.

Veel ei ole avalikustatud, mis võis põhjustada eelnevaid hingamisraskusi.

Viimati oli Norra riigipea haiglas 2020. aasta jaanuaris, mil ta viibis haiglas terve nädala.

Kuningal on olnud erinevaid terviseprobleeme: varasemalt on tunda andnud nooruspõlve jalavigastus ja 2000. aastate alguses läbis Harald V mitu edukat vähioperatsiooni.

Kui 2020. aasta jaanuaris tõstatus küsimus, kas Norra riigipea saab ja soovib oma kuninglike kohustustega jätkata, siis nüüdseks on spekulatsioonid vaibunud  ̶  kuningas on hea tervise juures ja jätkab oma positsioonil.

Erinevalt 2020. aasta jaanuarist naaseb 83-aastane monarh seekord kuninglike kohustuste juurde üsna varsti: juba 4. oktoobril, olles haiguslehel nädal aega. 5. oktoobril on kuningas Haraldil audients mereväe ülemaga. Mõni päev hiljem on ees kohtumine välisministriga ja 9. oktoobril juhib kuningas Riiginõukogu. Siiski kulub veel aega, enne kui armastatud monarh ilmub avalikkuse ette.