NordenBladet – Norra kroonprints Haakon avas Oslos täiesti uue näitusemaja, mis keskendub kliimasoojenemisele ja selle muutustele. Kliima Maja tööd korraldavad Oslo Ülikool ja Oslo Loodusloomuuseum.
Avamistseremoonia sümboolse osana istutas kroonprints Haakon lilleseemned potti – sirguvad taimed istutatakse ümber ja neist saavad välisekspositsiooni osa.
Avamisel osalesid lisaks Tema Kuninglikule Kõrgusele ka Oslo linnapea Marianne Borgen ja Oslo Ülikooli rektor Svein Stølen.
Kliima ja selle muutustele keskenduva näitusemaja eesmärk on tõsta teadlikkust eriti laste ja noorte seas. Kliima Maja koosneb nii amfiteatri kui ka näituse osast ja annab ülevaate uusimast teaduspõhisest informatsioonist kliima ja selle muutuste küsimustes. Külastajatele näidatakse, milline on kliima olukord praegu, samuti inimtekkeliste ja looduslike kliima muutuste erinevustest ning nende tagajärgedest tulevikule.
Näitusemaja avamisel sõnas kroonprints Haakon, et inimesed on osa millestki väga suurest ja ilusast ning kliima- ja keskkonnateemad on talle alati südamelähedased olnud. Tema Kuninglik Kõrgus lisas, et kuigi ilus loodus tekitab inimestes kõigepealt emotsiooni, siis faktid ja teadus on olulised võtmesõnad jätkusuutlikkuse diskussiooni arendamisel.
Üks osa ekspositsioonist näitab, mida inimesed saavad ise kliimamuutuste suhtes ette võtta. Eesmärk on inspireerida lapsi ja noori ning kaasata neid kliimamuutuste vastasesse võitlusse. Neile näidatakse, milliseid erinevaid valikuid saab teha ja tutvustatakse mitmeid arvamusi, et lastel ja noortel tekiks antud teemaga isiklik suhe.
Uus Kliima Maja laiub 650 ruutmeetril ja asub Oslo Tøyeni Botaanikaaias.
NordenBladet – 2018. aastal varastati Rootsi Strängnäsi katedraalist kuninglikud sümbolid. Väärtesemete otsimine ja varaste tabamine võttis tükk aega, kuid 2019. aastal need leiti. Pärast pikka restaureerimist jõuavad esemed lõpuks Strängnäsi katedraali ja 23. juunil, mis on ühtlasi jaanilaupäev, on kõigil võimalik neid jälle imetlema minna.
Strängnäsi katedraali preestri Christofer Lundgreni sõnul on tore, et kuninglikud sümbolid jõuavad tagasi oma koju – Strängnäsi katedraali. Preestri ütles Rootsi meediale, et kardeti, et võib-olla ei õnnestugi väärtesemeid restaureerida, kuid õnneks läks kõik hästi ja tulemus ületab ootusi.
Osa Strängnäsi katedraali kuninglikest sümbolitest läks kaduma 26. juulil 2018. aastal. Varastatud esemete hulgas olid ka kuningas Karl IX ja kuninganna Kristina kaks krooni ning valitsusmuna. Kuriteo panid toime kaks tundmatut meesterahvast.
Politsei otsis hindamatu väärtusega esemeid korduvalt: 2018. aastal korraldas politsei kaks reidi nende leidmiseks, kuid kuninglikud sümbolid leiti alles 2019. aasta veebruaris. Rootsi meedia andmetel leidis politsei juveelid prügikastist.
2019. aasta veebruaris mõisteti 22-aastane Rootsi mees, Johan Nicklas Bäckström, neljaks ja pooleks aastaks vangi kuninglike sümbolite varastamise eest. Juveelide väärtust hinnatakse ligi 6 miljonile eurole, kuid nende riiklik tähtsus on hindamatu.
Kuigi kurjategija algul eitas oma seotust, siis juveelidelt leitud DNA tõestas vastupidist.
Karl IX oli Rootsi kuningas aastatel 1604 kuni 1611. Ta oli kuningas Gustav I ja tema teise naise noorim poeg. Karl IX oli ka Rootsit ja Poolat valitsenud kuningas Sigismundi onu.
NordenBladet – Hiljutise uuringu tulemustest selgus, et lapsed, kes ei tegele kooliväliselt kirjutamise ega lugemisega, on oma ülejäänud eakaaslastest halvemas seisus. Nende õpilaste vaimne heaolu, kellele meeldib lugeda ja kirjutada vabal ajal, on kolm korda suurem kui teistel.
Uuringus osales 50 000 last, neist 40%-l oli keskmisest kõrgem lugemisoskus ja ühtlasi suurem vaimne heaolu kui neil 13%-l õpilastest, kelle lugemisoskus jäi keskmisest allapoole.
Suurbritannia Riikliku Kirjaoskuse Fondi (NLT) juhi Jonathan Douglase sõnul on tänapäeva laste elu pingeline ja ootused kõrged, mistõttu on lugemisel ja kirjutamisel lastele väga positiivne mõju. Need tegevused aitavad lisaks õppeedukuse kasvule suurendada ka laste õnnetunnet ja rahulolu.
Uuringust tuli samuti välja, et üks laps neljast ei osanud stressiga toime tulla ja üks vastaja viiest ei olnud eluga rahul.
Laste vaimse tervise organisatsiooni Place2Be juhi Catherine Roche’i arvates on lugemine hea võimalus lülituda välja tavamaailmast ning avastada põnevat raamatumaailma – nii kogevad lapsed erinevaid tundeid ning õpivad stressiga toime tulema.
Suurbritannia koolijuhtide liidu NAHTi esimehe Paul Whitemani hinnangul on õppekavade muutused ning üha suurem rõhuasetus testidel ja eksamitel viinud selleni, et lugemisrõõm on paljude jaoks jäänud tahaplaanile. Laste lugemisoskus on oluline, kuid siiski ei tohi kõige selle juures unustada, et veelgi tähtsam on tagada see, et lapsed ka ise tahaksid lugeda.
Lugemine ja kirjutamine teevad lapsed õnnelikuks ja arendavad neid, parandades eneseväljendusoskust ja rikastades fantaasiat. Julgustage oma lapsi lugema raamatuid ja ajakirju ning pidama päevikut või kirjutama lühijutte. Küsige, mis teemad neid huvitavad, sest nii teate, mida neile järgmine kord kinkida. Võib-olla saab just teie lapsest kuulus kirjanik, ajakirjanik või blogija, kelle kirjutised toovad palju rõõmu ja mida loetakse suure põnevusega nii Eestis kui ka mujal maailmas!
NordenBladet – Laste õigel ajal voodisse saamine on alati olnud lapsevanematele keeruline ülesanne. Üks põhjus, miks üha suuremal osal lastest on tekkinud unehäired, on see, et enne uinumist veedetakse aega sotsiaalmeedias, nagu selgus 2018. aastal Inglismaal tehtud uuringust.
Liiga hilja magamaminekut saab ennetada erinevatel viisidel, millest järgnevalt räägimegi:
1. Ei nutiseadmetele
Ärge lubage lastel enne uinumist nutiseadmetes olla. Alla 16-aastaste uneprobleemid on viimaste aastate jooksul järsult kasvanud, mis on väga murettekitav trend.
Probleemi saab vältida, kui lapsevanemad veenduvad, et lapsed ei veeda ekraanide ees aega enne magamajäämist. Unespetsialist Neil Robinsoni hinnangul mõjub digiseadmete sinine valgus lapse uinumisele halvasti, kuna hoiab melatoniini ehk unehormooni madalana. Tema arvates piisab, kui hoida lapsed ekraanide juurest eemal umbes 30 minutit enne magamaminekut.
Oluline on vaadata, et lapse magamistoas ei jääks tulesid põlema. Unetreener Sarah Ockwell-Smithi sõnul on hea mõte osta spetsiaalsed valgustid, mis soodustavad uinumist. Magamistoas olevad tuled ei lase unehormooni tasemel tõusta, mistõttu on raske magama jääda.
2. Kindel uneaeg
Määrake kindlaks voodissemineku aeg. Lastel on raske uinuda, kui magama minnakse iga kord erineval ajal. Unespetsialist Joy Richards väidab, et rutiin on lapse õigete uneharjumuste kujundamisel väga oluline.
Unetreener Sarah Ockwell-Smithi hinnangul panevad osa vanematest oma lapsed liiga vara magama. Kui palju laps und vajab, sõltub vanusest. Väikelaste soovitatav unevahemik on 9–16 tundi, eelkooliealiste puhul on see 8–14 tundi, 5–11-aastastel lastel soovitatakse magada 7–13 tundi ja teismelistel 6–12 tundi. Unetreener usub, et iga vanem peaks mõistma oma lapse unevajadusi vastavalt vanusele ning ei ole vaja sundida last magama kauem, kui see tarvilik on. Tuleb jälgida ja tundma õppida oma last.
3. Rahulik keskkond
Kui aitate laste fantaasial lennata, on neil kergem uinuda. Pere heaolu ekspert Dani Binningtoni sõnul on hea mõte küsida lapselt enne magamaminekut lemmikpuhkuse või –paiga kohta, kuna see aitab lõõgastuda ja loob positiivse meeleolu.
Lisaks aitab, kui laps tegeleb enne uneaega rahustavate tegevustega. Unespetsialist Neil Robinsoni arvates on vanniskäik üks hea moodus, kuna pärast seda langeb meie kehatemperatuur, mis aitab meil uinuda. Pange laps enne magamaminekut lõõgastavasse soolavanni. Et hoida oma silmatera organismi, soovitame kasutada vaid looduslikku ja hea kvaliteediga kodumaist kaupa. Eesti käsitöökosmeetikabrändi Elisheva & Shoshana käsitsi valmistatud “E&S Lavendli ja kristallsoola vannisool” on laia toimespektriga nahka toitev, rahustav ja enesetunnet tõstev looduslik vannilisand. Sisaldab palju antioksüdante, mis pakuvad kehale lisakaitset ning aitavad saavutada ja hoida tervislikku kehakaalu. Kristallsool sisaldab ligi sada inimkehale vajalikku looduslikku mineraali, reguleerib rasunäärmete tööd, kiirendab vereringet ning on antibakteriaalse toimega. Lavender (Lavandula angustifolia) tugevdab kapillaaride seinu, vähedab nahaärritusi ja aitab võidelda nahaprobleemidega, mõjub noorendavalt ning toimib loodusliku rahustina. Omab head mõju enesetundele, sest reguleerib kortisooli (peamise stressihormooni) taset veres.
Foto: Elisheva & Shoshana
4. Tähelepanu toidule Lapsed ei tohiks enne magamaminekut süüa palju suhkrut sisaldavaid toite, kuna nii suureneb järsult energiatase ja on raske uinuda.
Unespetsialist Joy Richardsi hinnangul ei ole enne voodisseminekut soovitatav süüa ka juustu. Kui süüa enne uinumist juustu, suureneb tõenäosus näha unenägusid, sealhulgas õudusunenägusid.
Mida siis süüa? Unespetsialist soovitab süüa midagi kerget, näiteks õuna või täisteratooteid.
5. Mugav voodi
Heaks uneks on vaja mugavat voodit. Kui lapsel on raskusi uinumisega, võib põhjus peituda vales madratsis. Dormeo unekspert Phil Lawlori sõnul on laste vajadused erinevad: kui täiskasvanud eelistavad pehmet või poolkõva madratsit, siis lastele on sobilik just kõvem madrats. Kasvav organism vajab rohkem tuge.
Lisaks mugavale madratsile on oluline ka see, millist tekki laps kasutab. Kui tekk on liiga paks, tekib palavus, mis segab uinumist. Lawlor ütleb, et kuna lapse keha on väiksem, satub rohkem õhku keha ja voodiriiete vahele, mis omakorda lisab soojust.
Laste linade, tekkide ja patjade valikul tuleb silmas pidada ka nahasõbralikke materjale. Hüpoallergiline tekstiil sobib just väga tundlikele lastele. Kui materjal ärritab nahka, on raske saada kosutavat und, mida lapsed väga vajavad.
NordenBladet – Läbi aegade on juuksed olnud naiselikkuse sümbol ja juuste väljanägemine on alati olnud naistele väga oluline. Juuksed näitavad, kes me oleme ja millised on meie väärtushinnangud. Naistel on juustega sügavalt isiklik suhe. Kui midagi on juustega lahti, mõjutab see ka enesehinnangut ja seda, kuidas meie ülejäänud päev kulgeb.
Kuid juuksed on ka meie tervise peegel. Meie välimus räägib alati meie tervislikust seisust oma loo ning selle ignoreerimine võib viia tõsiste terviseprobleemideni. Tuhmid ja elutud juuksed kõnelevad naha pinna all olevast haiguskoldest, vitamiinipuudusest või puudulikust hoolitsusest. Näiteks on juuste hõrenemist sageli esinenud Hüpotüreoosi korral, vahendab medifee.com. Hüpotüreoos on seisund, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone. Juuksefolliikulid lülitavad kilpnäärme alatalitluse korral puhkerežiimi ning peanaha töö on ebaefektiivne.
Hiljutise uuringu andmetel ei ole suur osa naistest oma juustega rahul, vahendab PRNewswire. MedicineNet andmetel puutub enamik inimesi oma elu jooksul kokku juuste väljalangemisega ja hiljuti Hiinas tehtud juukseuuring näitab, et probleem mõjutab üha nooremaid inimesi, vahendab South China Morning Post. Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis) või kogu keha karvade (kehakarvad+juuksed) väljalangemisega (alopeetsia Universalis). Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inimesel maailmas.
US National Library of Medicine/ National Institutes of Health andmeil üks põhjus, miks juuksed välja langevad, võib olla magneesiumipuudus. Eriti suur magneesiumipuudus võib tekkida naistel menopausi ajal. Menopausi perioodil, kui organismi hormoonaalne seisund muutub, on tihti tagajärjeks ka magneesiumitaseme langus kehas ning juuste väljalangemine on üks levinumaid vaevusi. Magneesiumipuusel on otsene mõju naha struktuurile, juuste kasvule ja tervisele.
Kuigi magneesiumipuudus mõjutab lausa 80% inimestest, siis ei ole nimetatud mineraal saanud varasemalt piisavalt tähelepanu, kirjutab ka tunnustatud Ameerika riiklik terviseväjaanne PubMed. Palju on räägitud kaltsiumi olulisusest, kuid millegipärast on magneesium jäänud tahaplaanile.
Mis on viinud selleni, et suur osa inimestest kannatab magneesiumipuuduse all?
Missouri Ülikooli teadur on ResearchGate raportis väja toonud nii organismi koormavad haigused, tarvitatavad ravimid kui ka selle, et tänapäeva toit sisaldab ebapiisavas koguses magneesiumit. Liigne pestitsiidide kasutamine põllumajanduses on vähendanud viljades sisalduvaid toitaineid, sh magneesiumi, kirjutab ka väljaanne ScienceDirect. Samuti söövad inimesed üha rohkem töödeldud toitu, mille toitainete sisaldus on madal.
See, kui palju inimese organismis magneesiumi on, sõltub ka D-vitamiinist, kuna viimane parandab magneesiumi imendumist.
Kui soovite, et teie juuksed oleksid hea tervise juures, vältige magneesiumipuudust! Võimalusel kasutage alati välispidiseid magneesiumi-preparaate, sest tabletid koormavad asjatult magu. Skandiaavias ja Põhjamaades lööb laieid 100% looduslik Eesti kosmeetikatootja Elisheva & Shoshana „Magneesiumiga Hair Energy Maximus+ peanaha sprei“ (75ml). Tegu on ainulaadse juuksehooldustootega, mis aitab reguleerida juuksekarvade ainevahetust, sest eemaldab peanahalt sinna ladestunud kaltsiumisoolad, mis tõkestavad peanaha hapnikuga varustamist. Parimate tulemust saavutamiseks on soovitav seda kasutada koos E&S´i spetsiaalse sügavpuhastava shampooniga – “Aaloega Sügavpuhastav Detox peanahahooldusšampoon” (200ml).
See on väga tõhus toode neile, kes kannatavad juuste väljalangemise all või kurdavad liiga aeglase juuksekasvu üle. E&S´i juuksesprei imendub kergelt (piisab, kui enne juuksepesu hoida peas 5-15 sekundit).
Toodet saab tellida Elisheva & Shoshana kodulehelt: https://elishevashoshana.com. Andke oma juustele uus elu! Täpne toote kirjeldus, raviomadused ja kasutusinfo on lehel saadaval eesti, inglise, soome, rootsi, vene ja läti keeles.
Magnesium Hair Energy Maximus+ Scalp spray Aloe Vera+ Deep Cleansing Detox Scalp Treatment Shampoo
