NordenBladet – Clevon AS-i (Clevon) nõukogu otsustas vastavalt Clevoni põhikirja punktile 5.9 suurendada Clevoni aktsiakapitali 12 200 euro võrra, emiteerides 122 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,1 eurot aktsia kohta. Aktsiakapitali suurendatakse 2 957 577,1 eurolt 2 969 777,10 euroni.
Aktsiakapitali suurendamine on tingitud vajadusest emiteerida uusi aktsiaid Clevoni optsiooniprogrammis osalevatele töötajatele vastavalt 2019. aastal töötajatega sõlmitud optsioonilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks, mis on antud Clevonile üle Cleveron AS jagunemise tulemusena 01.04.2022. Emiteeritavate aktsiate arv ehk 122 000 aktsiat jääb optsiooniprogrammis ettenähtud aktsiate arvu piiresse.
Emiteeritavate aktsiate eest tasuvad optsioonilepingute kohaselt õigustatud isikud rahalise sissemakse teel aktsiate omandamise hinnas 0,3374 eurot aktsia kohta, millest 0,1 eurot on aktsia nimiväärtus ja 0,2374 eurot on ülekurss. Optsioonide realiseerimiseks teevad õigustatud isikud rahalise sissemakse Clevoni pangakontole hiljemalt 31.01.2023. Aktsiakapitali suurendamise käigus välja lastavad aktsiad annavad õiguse saada dividendi alates käesolevast majandusaastast.
Pärast aktsiate märkimist registreeritakse aktsiakapitali suurendamine Eesti väärtpaberite keskregistris ja äriregistris optsioonisaajate poolt märgitud ulatuses.
Clevoni aktsionäride äriseadustiku §-s 345 sätestatud eesõigus uute aktsiate märkimiseks on vastavalt Clevoni põhikirjale välistatud.
Lisainfo saamiseks palume pöörduda:
Tiia Toom
Clevon AS juhatuse liige
info@clevon.com
NordenBladet – Skandinaavia on tuntud oma kõrge elukvaliteedi ja uuenduslike ideede poolest ning pole üllatav, et paljud Põhjamaade blogijad käsitlevad kvaliteetselt ja põhjalikult mitmeid huvitavaid teemasid – alates restaureerimisteenustest kuni elustiili ja puhastaminippideni. Blogijad jagavad isiklikke vaatenurki ning inspireerivad oma jälgijaid ümbritsevat maailma lähemalt vaatama.
Suur osa Skandinaavia blogijaid (samuti ka ajakirjanikke) on tuntud oma uudishimu ja avatud meele poolest. Elu heaoluühiskonnas kajastub ka blogijate keskendumises kvaliteetsetele toodetele, teenustele ja kogemustele. Põhjala rikkaliku kultuuri ja ajaloo tõttu on paljud pühendunud oma ainulaadsete vaatenurkade jagamisele piirkonna kultuuri, ajaloo ja tavade kohta.
Millest siis Skandinaavia blogijad kirjutavad?
Elustiil: Väga paljud Põhjamaade blogijad on nn elustiiliblogijad, kes on tuntud oma keskendumise poolest kvaliteetsele elule. Elustiiliblogijad käsitlevad kõige sagedamini selliseid teemasid nagu isiklik stiil ja mood, kodukaunistused ja DIY projektid, reisimine, toit ja retseptid, ilu ja isiklik hoolitsus, lapsevanemaks olemine ja pereelu ning isiklik areng ja heaolu. Elustiiliblogijad kirjutavad oma isiklikest kogemustest, mõtetest ja tunnetest erinevatel teemadel ning pakuvad nõuandeid, näpunäiteid ja arusaamu, kuidas elada õnnelikumat ja täisväärtuslikumat elu. Mõned toovad välja lõbusaid seiku oma elust, fotosid ja muud sisu, mis võimaldab lugejatele pilguheitu nende igapäevaellu. Luuakse sisu lugejate inspireerimiseks, meelelahutuseks ja kaasamiseks. Blogijad teevad koostööd teiste ajaveebipidajate, kaubamärkide ja ettevõtetega, et tuua lugejateni uusimad trendid, tooted ja teave.
Restaureerimisteenused ja keskkonnasõbralik eluviis: Skandinaavia blogijate üks kajastatumaid ja populaarsemaid teemasid on vanade hoonete ja mööbli taastamine ning ümbertegemine (ja oma kodu ehitus). Restaureerimist käsitlevad artiklid hõlmavad paljusid teemasid, sealhulgas katastroofi taastamist, keskkonna parandamist ning ajalooliste hoonete ja esemete säilitamist. Samuti arutatakse uusimaid selles valdkonnas kasutatavaid tehnikaid ja tehnoloogiaid ning kahjude hindamise ja leevendamise parimaid tavasid. Mõned pakuvad ka teavet kindlustusseltside ja kohalike omavalitsustega töötamise kohta.
Teine teema, millega paljud Skandinaavia blogijad tegelevad, on keskkonnasõbraliku eluviisi tähtsus.
Mood: Skandinaavia minimalistlik ja klanitud moelaad on populaarne teema ka blogijate seas. Moest kirjutavad blogijad käsitlevad viimaseid moetrende, jaga ad rõivaideid, stiilinõuanded, moeinspiratsiooni, moeuudised ja kajastavad põnevaid disainerite kollektsioone. Annavad hea ülevaate hetke kuumadest moetoodetest (rõivastest, kingadest ja aksessuaaridest), ning jagavad oma isiklikke stiili ja moevalikuid. Moeblogijad teevad tihti koostööd teiste ilu- ja moeblogijatega ning nende postituste sisu on suursti ilu- ja moetoodete reklaam. Skandinaavias on kõige enam naissoost moeblogijaid aga kasvab ka meessoost blogijate arv, kes pakuvad teistsugust vaatenurka.
Kultuur, kirjandus, kunst: Kultuurist, kunstist ja raamatutest blogimine on populaarne teema, kuna paljud inimesed on huvitatud nii lugemisest kui ka erinevate kultuuride tundmaõppimisest. Enamik kultuuriblogisid hõlmavad tihti reisimist, toitu, muusikat, kunsti ja ajalugu, samas kui raamatublogid keskenduvad sagedamini arvustustele, autoriintervjuudele ja kirjandusuudistele.
Puhastamine: Jah, puhastusnipid on super in ning teema huvitab inimesi väga! Ja mitte ainult kodukoristust puudutav… Teine teema, millega paljud Skandinaavia blogijad tegelevad, on meie keskkonna puhtana hoidmise tähtsus. Puhastusblogid käsitlevad keskkonna parandamisega seotud teemasid, nagu saastunud alade, õlireostuste ja ohtlike jäätmete puhastamine. Paljud blogijad arutavad looduskatastroofide järgse puhastamise parimaid tavasid ja tehnoloogiaid, samuti seda, kuidas ohutult ja tõhusalt puhastada hooneid ja muid ehitisi. Jagatakse näpunäiteid jäätmete vähendamiseks ja jätkusuutlikkuse edendamiseks.
IT, SEO ja veebimajutus: Infotehnoloogiast (IT), SEO-st ja hostimisest kirjutavad blogijad käsitlevad enamasti selliseid teemasid nagu veebisaidi majutamise võimalused, veebisaidi jõudlus, veebisaidi turvalisus, veebisaitide migreerimine, veebisaidi arendamine, veebisaidi haldamine, veebisaidi tõrkeotsing, veebisaidi kujundus ja veebisaidi skaleeritavus. Samuti pakuvad nad tehnilisi õpetusi, ülevaateid, võrdlusi. Samuti teevad ülevaateid viimastest koodide värskendustest ja kokkuvõtteid IT-tööstuse uudistest.
Isiklik areng: Skandinaavia blogijad keskenduvad ka isiklikule kasvule. Nad arutavad selliseid teemasid nagu enesetäiendamine, isiklik areng, enesehooldus, tähelepanelikkus ja vaimne tervis. Need teemad hõlmavad sageli selliseid punkte nagu eesmärkide seadmine, aja juhtimine, produktiivsus, positiivne mõtlemine, enesehinnang ja suhted. Vaimsetele teemadele keskendunud blogijad pakuvad näpunäiteid ja tehnikaid enesekasvule suunatud mõtteviisi arendamiseks, takistuste ületamiseks ja oma potentsiaali saavutamiseks. Jagatakse isiklikke lugusid ja kogemusi, et illustreerida oma seisukohti ja pakkuda võrreldavaid näiteid. Enesearengut käsitlevad blogid on suureks abiks neile, kes soovivad oma elus positiivseid muutusi teha. Saab väärtuslikke teadmisi ja näpunäiteid, mis aitavad lugejatel oma eesmärke saavutada, oma mõtteviisi ja üldist heaolu parandada. Isiklikku arngut kajastavad blogid (mis on tihti ka vlogid) on sageli inspiratsiooni- ja motivatsiooniallikaks inimestele, kes elavad läbi raskeid aegu või üritavad ületada isiklikke väljakutseid.
Toit ja toiduvalmistamine: Toidublogimine on populaarne nišš ja teiste niššidega võrreldes on Põhjamaades palju toidublogijaid. Skandinaavias on toidublogimine viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks, mille põhjuseks on sotsiaalmeedia platvormide tõus ning kasvav huvi toiduvalmistamise ja toiduga seotud sisu vastu. Skandinaavia blogijad näitavad oma armastust Põhjala köögi vastu ning seda, kuidas valmistada maitsvaid ja tervislikke toite. Paljud toidublogijad on saavutanud suure jälgijaskonna, jagades maitsvaid retsepte, toiduvalmistamise näpunäiteid ja toiduga seotud reisikogemusi. Samuti teevad nad sageli koostööd kaubamärkide ja toiduainetööstuse ettevõtetega, et reklaamida tooteid ja pakkuda sponsoreeritud sisu. Paljud Põhjamaade toidublogijad on suutnud muuta oma ajaveebid edukaks ettevõtteks, koostades kokaraamatuid, korraldades kokandustunde ja luues toiduga seotud tooteid.
Disain ja sisekujundus: Põhjamaine disain- ja sisekujundus on samuti populaarne teema blogijate seas. Tavaliselt disainiblogijad hõlmavad sisekujundust, isetegemist (DIY) kodusisustusprojekte, soodsa eelarvega dekoreerimist, värvitrende, mööbli ja tarvikute valikut ning sorteerimist ja hoiulahendusi. Põhjamaade disain, mida iseloomustab lihtsus, minimalism ja funktsionaalsus, on viimastel aastatel kogunud populaarsust kogu maailmas.
Põhjamaade disaini seostatakse sageli ka mõistega “hygge“, mis on taanikeelne sõna, mis viitab soojuse, mugavuse ja hubasuse tundele. Hygge stiil kogub armastust ka väljaspool Skandinaaviat, eriti Inglismaal, Ameerikas, Kanadas ja Austraalias. Inimesi tõmbavad hügge´st inspireeritud disaini lihtsuse, looduslike materjalide ja hubase atmosfääri poole.
Skandinaavia disaini populaarsus on kasvatanud ka Põhjamaadest inspireeritud toodete kättesaadavuse suurenemise kodusisustuspoodides ja veebipoodides. Kodusisustus- ja disainblogide tohutu populaarsuse ja suure külastatavuse tõttu on paljud blogijad saanud oma ajaveebi rahaks pöörata – tehakse sponsoreeritud ja affiliated postitusi, müüakse enda valmistatud käsitööd, turundatakse sisekujundusega seotud tooteid ja teenuseid.
Fotograafia: fotoblogides avaldatakse palju erinevaid pilte ja teemasid. Kõige populaarsemad teemad on:
* Maastiku- ja loodusfotograafia: mägede, metsade, randade, päikeseloojangute ja muude loodusstseenide pildid. Skandinaavia hingematvad maastikud ja looduslik ilu on blogijate seas populaarne teema.
* Linnapildid ja arhitektuur: hoonete, tänavate ja muude linnapiltide kujutised, mis on sageli tehtud erinevatel kellaaegadel. Põhjamaade arhitektuuri iseloomustab lihtsus, minimalism ja funktsionaalsus, kusjuures suur rõhk on looduslikel materjalidel ja seosel ümbritseva maastikuga. Põhjamaade arhitektuur on mõjutanud arhitekte ja disainereid kogu maailmas ning inspireerib jätkuvalt kaasaegset arhitektuuri ja disaini.
* Reisifotograafia: paljud Põhjamaade blogijad reisivad sageli oma sisu loomise ja reklaamimise raames. Nad reisivad erinevatesse kohtadesse, et dokumenteerida oma kogemusi, teha fotosid ja luua videoid ning osaleda oma ajaveebi nišiga seotud üritustel ja konverentsidel.
*Toidu ja toodete fotograafia: pildid roogadest, koostisosadest ja muudest toiduainetest, mis on sageli tehtud stuudiokeskkonnas. Toidu- ja joogitööstus on suur ja mitmekesine sektor, mis hõlmab kõike alates väikestest kohalikest ettevõtetest kuni suurte rahvusvaheliste korporatsioonideni. Uuringuaruannete kohaselt oli ülemaailmne toidu- ja joogiturg juba 2020. aastal ligikaudu 8 triljonit dollarit. Sellest võtavad suure osa ka toidublogijad ja toidufotodest blogijad!
Lõpetuseks, on üsna kindel, et Skandinaavia blogijad käsitlevad laia valikut teemasid, mis peegeldavad piirkonna kõrget elukvaliteeti, uuenduslikke ideid ja ainulaadseid vaatenurki. Paljud blogijad inspireerivad oma lugejaid ümbritsevat maailma lähemalt vaatama ja uudishimuliku meelega uusi kogemusi vastu võtma.
NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist, mis palub tagada tugiisikutele suuremad sotsiaalsed garantiid.
Pöördumise „Tugiisik töölepinguga tööle“ mõte on osutada tähelepanu sellele, et praegu sõlmivad kohalikud omavalitsused tugiisikutega eelkõige käsunduslepinguid, mitte töölepinguid, mis tähendab, et tugiisikutele pole ette nähtud puhkust ning väikese koormuse puhul ka ravikindlustust.
Komisjoni esimees Helmen Kütt sõnas, et kohalikel omavalitsustel on olenevalt tugiisiku töö iseloomust ja kestvusest õigus otsustada, kas temaga sõlmitakse tööleping või käsundusleping. „On inimesi ja olukordi, kellele puhul käsundusleping sobib paremini kui tööleping ja seda võimalust ei saa neilt ära võtta,“ sõnas Kütt ja lisas, et kui tugiisiku töömaht läheb suureks ja tugiteenuse osutamine muutub tema põhitööks, siis saab Tööinspektsioon teha järelevalvet selle üle, kumb töövorm on õigem.
„Tuleb tänada teema sotsiaalkomisjoni toojaid. Nägime täna istungil, et teema on lisaks arutlusel olnud nii kohalikul kui ka erialaorganisatsioonide tasandil ja see näitab, et see tõesti vajab põhjalikku arutamist ja enam selgust,“ märkis Kütt.
Komisjoni aseesimees Siret Kotka toonitas, et tugiisikuid on kohalikel omavalitsustel niigi raske leida. „Ühelt poolt peaks tugiisikuid rohkem koolitama, samal ajal peaks riik olemasolevaid õiglaselt kohtlema. Lihtsam võimalus töölepingu alusel tööle saada ei annaks neile mitte ainult sotsiaalseid garantiisid, vaid ka töömotivatsiooni ja tunde, et nad kuuluvad toetavasse kollektiivi,“ märkis ta.
Sotsiaalkomisjoni istungile olid kutsutud kollektiivse pöördumise „Tugiisik töölepinguga tööle“ algatajate esindaja Anneli Tamm, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiooni esindajad.
Tugiisikuteenus on lastele ja täiskasvanutele mõeldud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine. Abivajajale pakutakse abi igapäevaeluga toimetulekul ja suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga.
NordenBladet — 13. veebruaril kell 14.00 toimub Viljandi Sakala Keskuses Põhjamaade Ministrite Nõukogu infopäev, mille käigus tutvustame erinevaid toetusprogramme, mida koostööks Põhjamaadega pakume. Sõna võtab ka Kersti Liiva Pärnu Omavalitsuste Liidust, kes on edukalt kogu taotlusprotsessi läbi teinud ning rahastust saanud.
Infopäeval saab teada:
• millised on toetusprogrammid avalikule sektorile, mittetulundusühendustele ja kultuurivaldkonnale;
• millised on toetuse taotlemise olulisemad tingimused;
• kuidas toetust taotleda;
• mis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning mida teeb selle esindus Eestis 2023. aastal;
• mida me peame mõistma, kui soovime teha rohepööret.
Pärast programmide tutvustusi vastavad esinejad osalejate küsimustele ning annavad praktilisi nõuandeid.
Kui sul mõlgub meeles koostööprojekti tegemine, siis tasub ennast juba varakult kurssi viia erinevate toetusvõimalustega: Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmid.
Infopäevadel osalemiseks palume end registreerida siin.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu infopäeva ajakava:
Viljandi linnagalerii, Linnaraamatukogu 3. korrus, aadress: Tallinna 11/1.
13. veebruar 2023 kell 14.00 – 16.00
13.45 – 14.00 Kogunemine: registreerimine ja suupisted 14.00 Avasõnad
– Viljandi esindaja
– Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor “Põhjamaade Ministrite Nõukogu tutvustus ja plaanid 2023” 14.20 – 14.40 Madis Tilga, PMN Eesti esindus “Rohepööre ja majanduse piirid” 14.40 – 15.10 Merle Kuusk, Grete Kodi, Madis Kanarbik, PMN Eesti esindus, PMN toetusprogrammide tutvustus:
– Põhjamaade kultuuripunkti kultuuri- ja kunstiprogrammid
– MTÜde programmid
– Avaliku halduse mobiilsusprogramm 15.10 – 15.30 Kersti Liiva, Pärnumaa Omavalitsuste Liit “Kogemusi osalemisest PMN-i toetusprogrammides ja koostööprojektides” 15.30 – 16.00 Arutelu, küsimused
Infopäev toimub koostöös Viljandi Linnavalitsuse ja Viljandi Sakala Keskusega.
NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjoni liige Margit Sutrop ütles parlamendis eestikeelsele õppele ülemineku teemalisel riikliku tähtsusega arutelul, et eestikeelsele õppele ülemineku puhul pole enam küsimus kas, vaid kuidas.
Sutrop märkis, et kui välise rahu tagamiseks panustame kaitsekulude tõstmisega ja aitame koos liitlastega Ukrainat, siis seesmise rahu tagamiseks peame aitama kaasa haridussüsteemi üleviimisele eestikeelseks ja eestimeelseks.
„Eesmärk on luua eestikeelne ja eestimeelne haridussüsteem, mis toetub meie kokkulepitud ühisväärtustele ja lõimib kõik õppurid Eesti väärtusruumi. Eesmärk on, et eestikeelne haridussüsteem annab väga hea riigikeele oskuse ja annab lõpetajale eluks kaasa 21. sajandi ootustele vastavad teadmised, oskused ja väärtushoiakud,“ rääkis Sutrop.
Ta tõi välja, et eestikeelsele õppele üleminek on vajalik muu kodukeelega lastele, kes selle kaudu saavad võrdsed võimalused ja lootuse paremale tulevikule, Eesti ühiskonnale sidususe tagamiseks ning Eesti riigile konkurentsivõime kasvatamiseks ja julgeoleku kindlustamiseks.
„Eestikeelne kool peab olema õppijakeskne kool, kus kõige keskmes on laps, tema kui õppija individuaalse ja sotsiaalse arengu toetamine ei ole praegu paraku venekeelsetes koolides tavaline praktika. Just koolikultuuris ja juhtimise autoritaarsuses või koolidemokraatias on küsimus,“ sõnas Sutrop.
Lõpetuseks tõdes Sutrop, et eestikeelsele haridusele üleminek vajab kogu ühiskonna panust. Meil on olemas programmid Noored kooli, Tagasi kooli, Kogenud kooli. Nüüd on aga vaja Ühiskond kooli programmi,“ sõnas ta.
Sutrop meenutas, et Riigikogu võttis eelmise aasta lõpus vastu seaduse, mille alusel lähevad koolid üle eestikeelsele õppele. Selle järgi algab üleminek 2024. aastal ja peab toimuma aastaks 2030.