NordenBladet — Riigikogu istungil tegi peaminister Kaja Kallase ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas.
Peaminister märkis, et “Eesti 2035” strateegias seatud eesmärkideni jõudmisel saabki tõenäoliselt otsustavaks see, kas oskame siinset teadus- ja arendustegevust selliselt suunata, et see Eesti inimeste ja ühiskonna vajadust parimal viisil toetaks. „Teadlase uudishimul põhinevatele alusteadustele lisaks vajame tänasest enam ühiskonda ja majandust toetavat rakendusteadust. Mitte keegi teine maailmas ei võta uurida Eesti ühiskonna majanduse ja keskkonna kitsaskohti, et meie inimeste elujärge parandada. Peame seda ise tegema,“ ütles peaminister.
Kallase sõnul oleme teadus- ja arendustegevuseks planeeritud eelarvet juba mitu aastat järjepidevalt tõstnud. „Riigieelarvest ei ole teadus- ja arendustegevuseks kunagi eraldatud rohkem vahendeid, kui käesoleval, 2023. aastal – 386 miljonit eurot. Seda on 51 miljonit rohkem kui eelmisel aastal. 45% riigieelarve teadus- ja arendustegevuse rahadest oleme sel aastal suunanud ühiskonna ja majanduse võimekuste kasvatamisele,“ ütles peaminister. Tema sõnul peame jälgima, et soovitud muutus ei tooks kaasa teadusrahastuse liigset killustatust ja bürokraatiat. „Mis veelgi olulisem – eelarvestrateegia raames otsustasime erakorraliselt tõsta ka kõrghariduse riigieelarvelist rahastust, korvamaks kõrgkoolide aastate jooksul tekkinud alarahastust. See on tänase valitsuskoalitsiooni üks kõige olulisematest kokkulepetest,“ märkis Kallas. Ta selgitas, et ilma tugeva kõrghariduseta ei suudame täita tööturu nõudlust haritud töötajate järele ega tõsta Eesti riigi konkurentsivõimet. Nelja aastaga plaanime kõrghariduse tegevustoetust tõsta ligi 130 miljonit eurot. Alarahastuse tõttu on ülikoolidel tulnud õpetamiseks puudujäävad vahendid võtta teadusrahastuse arvelt. Tulevikus see enam nii ei ole.
Peaminister tõi esile, et 2021. aastal kulutati teadus- ja arendustegevusele Eestis 551 miljonit eurot, mida on 15% enam kui aasta varem. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse kasvasid naabritest tublisti kiiremini. „Suurt kasvu teaduskulutustes nägime juba teist aastat ja kõikides sektorites, enim aga ettevõttetes ja ülikoolides. Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud olid 2021. aastal 237 miljonit eurot, kasvades 13%. Eesti ettevõtted panustasid 2021. aastal teadusesse 314 miljonit eurot – 42 miljonit eurot rohkem kui aasta varem ja poole rohkem kui alles kolm aastat tagasi,“ märkis peaminister.
Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulude veduriks ei ole enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ettevõtted, millega olime aastaid harjunud, vaid enim on kolme aastaga teaduskulusid tõstnud just töötlev tööstus, mis annab lõviosa meie ekspordikäibest. Töötleva tööstuse ettevõtete kulud teadusele ja innovatsioonile on kolme aastaga kasvanud kaks ja pool korda.
Kallas märkis, et akadeemilise teaduse tasemelt oleme tugevamad, kui meie suurus ja rikkus lubaksid. Ajakirja Times Higher Education poolt koostatavas ülikoolide edetabelis jõudis Tartu Ülikool esmakordselt 250 parima ülikooli hulka. Niinimetatud Uue Euroopa ülikoolide seas tähendab kõige kõrgemat kohta.
Peaminister ütles, et teadustulemuste muutmine innovatsiooniks ja seeläbi ettevõtte konkurentsieeliseks on keerukas ja võtab aega. Rakendusuuringute rahastamise osakaalult peame pingutama, et Euroopa innovatsiooniliidrid kinni püüda. Teiste riikide näited kinnitavad, et iga riigi poolt rakendusuuringutesse investeeritud euro toob tagasi kolm kuni neli eurot maksutulu.
Teadus- ja Arendusnõukogu soovitab edasi minna Eesti oma Rakendusuuringute Keskuse loomisega, mis lähtuks just siinsete ettevõtete vajadustest ja võimalustest. Sellise keskuse eesmärgiks on toetada ettevõtteid rakendusuuringute ja tehnoloogianõustamisega, luua võimekus viia teadustöö tulemused süsteemselt laborist tootmisesse.
Kallas märkis, et Riigikogu töölauale on jõudnud riigi teadus- ja arendustegevuse innovatsiooni juhtimise olulisem regulatsioon: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu. „See on osapoolte vahel saavutatud keeruka ja aeganõudva kompromissi tulemus. Esmakordselt reguleerime seaduse tasemel ettevõtete innovatsiooni toetamise mehhanismid, teaduseetika ja avatud teaduse korralduse põhimõtted. Loodan, et Riigikogu menetleb seda eelnõu kiiresti ja mõtleb konstruktiivselt kaasa,“ ütles Kallas.
Peaminister rõhutas hariduse olulisust meile kui väikeriigile. „Hea haridus tagab eesti kultuuri ja keele kaitse ja arengu, Eesti riigi ja kodaniku konkurentsivõime ning säästab kulusid sotsiaalabile, tervishoiule ja turvalisusele. Kõik anded peavad leidma arendamist ning haridus peab vastama tulevikutöö vajadustele,“ ütles Kallas.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Šorin (K), Jaak Juske (SDE), Margit Sutrop (RE) ja Mihhail Lotman (I).
Riigikogu võttis vastu kaks seadust
Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seadusega (709 SE) võetakse üle olmevee kvaliteeti käsitlev ELi direktiiv. Seaduse eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada elanikele ohutu joogivesi. Samuti on muudatuste eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda.
Seadusega võetakse kasutusele veevarustusahela riskihindamise põhine käsitlus. Samuti parandatakse elanike juurdepääsu joogiveele ja sellega seotud teabele ning seatakse nõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja veepuhastuskemikaalidele, aga ka veelekete vähendamiseks. Kohustusi saavad joogivee käitlejad, avalike valduste omanikud, kohalikud omavalitsused, Terviseamet, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu 16 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seadusega (744 SE) viiakse see kooskõlla Euroopa Liidu määrusega, mille eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ning anda kodanikele ja teadlastele ligipääs kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on riskihindamise protsessi käigus esitanud, välja arvatud ärisaladusena käsitatavale infole.
Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik ELi toitu, sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud andmed, mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Edaspidi on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega seotud õigusaktides loetletud ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena. Samad muudatused on vaja teha ka Eesti seadusandluses.
Kui kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi ärisaladusena käsitada, siis nüüd kehtestatakse loetelu andmetest, mida ärisaladusena käsitada võib. Nii muutub ärisaladusena käsitada võiva info hulk ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust, sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav. Seadusesse lisatakse ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab eri andmete võrdlemist ja seega väheneb taotluste hindamise aeg, samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 60 ja vastu oli 16 Riigikogu liiget.
Riigikogu lõpetas ühe eelnõu teise lugemise
Valitsuse algatatud riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (712 SE) muudetakse lihtsamaks ja läbipaistvamaks kohaliku omavalitsuse ja riigi vahelised maatoimingud.
Eelnõuga ühtlustatakse riigi ja omavalitsuste maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks. Omavalitsusel tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile, kui ta hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel kompenseerib riik omavalitsusele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Eelnõuga vähendatakse omavalitsuse poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ka ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65 protsendilt 50 protsendile maa harilikust väärtusest. Sealjuures saab riigile makstavast tasust maha arvata omavalitsuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused. Lisaks pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel tasumise tähtaega viielt seitsme aastani.
Läbirääkimistel võttis sõna Rene Kokk (EKRE).
Riigikogu lõpetas ühe eelnõu esimese lugemise
Sotsiaalkomisjoni algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eelnõu (772 SE) mõte on seadustada Eesti Haigekassa nimemuutus Tervisekassaks. Eelnõu seletuskirja järgi oli Eesti Haigekassa põhifunktsioon asutamise ajal solidaarse ravikindlustussüsteemi administreerimine ja ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatud inimestele, kuid tänaseks on võrreldes asutuse loomise ajaga saadud ülesandeid juurde, vastutatakse ka ravikindlustusega hõlmamata inimeste vältimatu abi ja rahvatervise kaitsega seotud teenuste eest. Muutunud ülesannete tõttu on asjakohane avalik-õigusliku juriidilise isiku nime muutus. Uueks nimeks saab Tervisekassa, mis rõhutab asutuse tegevuse lõppeesmärki – inimese tervise hoidmist ja taastamist. Tervisekassa nimi oli kaalumisel juba ravikindlustussüsteemi loomise ajal 1990.–1991. aastal. Toona otsustati ajalooliselt varem kasutusel olnud haigekassa nime kasuks. 30 aastat hiljem võtame kasutusele asutuse töö tulemust rõhutava nime.
Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas (EKRE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 15 poolt, 30 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati.
Vabas mikrofonis võttis sõna Tarmo Kruusimäe.
Istung lõppes kell 18.14
