Laupäev, august 9, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Uus taotlusprogramm “Prosperous Future” kodanikeühenduste koostööks piirkonnas

NordenBladet — „Prosperous Future“ – uus taotlusprogramm, mis toetab Põhjamaade organisatsioonide koostööd, et luua keskkonnahoidlik, demokraatlik ja säilenõtke regioon koos vabaühendustega Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning Ukraina, Valgevene ja Venemaaga seotud sõltumatute partneritega.

PROGRAMMI EELARVE: 10 000 000 taani krooni (DKK) aastas
PROJEKTITOETUS: minimaalselt 300 000 DKK ja maksimaalselt 500 000 DKK
TÄHTAEG: 15. veebruar 2023
RIIGID: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Taani, Soome, Islandi, Norra, Rootsi, Fääri saarte, Gröönimaa, Ahvenamaa ning sõltumatud partnerid seoses Ukraina, Valgevene ja Venemaaga

Suunised – „Prosperous Future“

Enne kui taotlete sellest programmist toetust, tutvuge järgmiste suunistega.

Taust

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) on alates 2006. aastast viinud ellu toetusprogramme, et toetada koostööd Põhjamaade kodanikuühiskonna ja Läänemere piirkonnas, sealhulgas Valgevenes ja Venemaal tegutsevate organisatsioonide vahel valdkondades, mis pakuvad vastastikust huvi. 2022. aasta veebruarist on aga koostöö tingimused Venemaa ja Valgevene organisatsioonidega märkimisväärselt muutunud. Seetõttu on programm viidud vastavusse uue geopoliitilise olukorraga ning lisatud on võimalus kaasata sõltumatuid partnereid Ukrainast.

Programmiga „Prosperous Future“ soovib PMN endiselt võimaldada ja tugevdada inimeste koostööd regioonis, toetades kodanikuühiskonna ja demokraatia arengut kestliku ja säilenõtke ühiskonna poole kooskõlas PMNi visiooni ja strateegiliste prioriteetidega.

Eesmärk

Programmi „Prosperous Future“ üldine eesmärk on toetada Põhjamaade organisatsioonide koostööd, et luua keskkonnahoidlik, demokraatlik ja säilenõtke regioon vabaühendustega Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning Ukraina, Valgevene ja Venemaaga seotud sõltumatute partneritega, olles kooskõlas Põhjamaade Ministrite Nõukogu visiooni ja strateegiliste prioriteetidega. Meie visioon on, et 2030. aastaks on Põhja- ja Baltimaade piirkond kõige kestlikum ja paremini lõimunud piirkond maailmas.

Tähtsaimad tingimused

Selleks et 2030. aastaks paika pandud visiooni ellu viia, on Põhjamaade Ministrite Nõukogu kehtestanud strateegilised prioriteedid. Kõik projektid peavad keskenduma vähemalt ühele järgnevatest prioriteetidest:

• keskkonnahoidlik regioon – üheskoos edendame ühiskonna rohepööret ning püüdleme süsinikuneutraalsuse, säästva ringmajanduse ja bioressursipõhise majanduse poole;
• konkurentsivõimeline regioon – üheskoos edendame piirkonnas rohelist majanduskasvu, mis põhineb teadmistel, uuendustel, liikuvusel ja digitaalsel lõimimisel;
• sotsiaalselt kestlik piirkond – üheskoos edendame kaasavat, võrdset ja omavahel seotud regiooni, kus kehtivad ühised väärtused, toimub tugevam kultuurivahetus ning valitseb suurem heaolu.

Lisaks peaks iga projekt hõlmama vähemalt ühte, aga mitte rohkem kui kahte eesmärki strateegiliste prioriteetidega seotud 12 visioonieesmärgist:

Roheline Põhjamaade piirkond:

  • süsinikuneutraalsus;
  • elurikkus;
  • ringmajandus;
  • säästev tarbimine;
  • rahvusvaheline koostöö.

Konkurentsivõimeline Põhjamaade piirkond:

  • uuenduslikkus;
  • tööturud;
  • digiteerimine.

Sotsiaalselt kestlik Põhjamaade piirkond:

  • tervis ja hoolekanne;
  • kaasav üleminek;
  • kodanikuühiskond;
  • sidusus.

Lisateavet meie 2030. aasta visiooni kohta leiate siit.

Toetust võivad saada eri projektid, sealhulgas haridus- ja kultuuriprojektid.
Lisaks keskendutakse kolmele valdkonnaülesele teemale, et jõustada 2030. aasta visiooni strateegilisi prioriteete ja 12 visioonieesmärki. Projekti tegevused peavad olema seotud vähemalt ühe allpool toodud valdkonnaga ja seda tuleks ka taotluses kirjeldada:

  • säästev areng;
  • sooline võrdõiguslikkus;
  • lapsed ja noored.

Abikõlbulikud taotlejad

Abikõlbulikud partnerid:

  • 1. rühm: kodanikuühiskonna organisatsioonid Taanist, Soomest, Islandilt, Norrast, Rootsist, Fääri saartelt, Gröönimaalt ja Ahvenamaalt;
  • 2. rühm: kodanikuühiskonna organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast;
  • 3. rühm: sõltumatud kodanikuühiskonna partnerid Ukrainast, samuti Valgevenest ja Venemaalt.

Abikõlbulik partnerite struktuur:

  • vähemalt üks partner Põhjamaadest (1. rühm);
  • juhtpartner 1. või 2. rühmast;
  • partnereid peab olema vähemalt kolmest riigist ja nad peaksid olema vähemalt kahest ülaltoodud rühmast.

Eelistatud on kvaliteetsed projektid, milles teeb kaasa vähemalt üks partner igast kolmest riigirühmast.

Lisaks peavad sobivad partnerid olema sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Projektis võivad osaleda ka partnerid riikidest, mida ei ole eespool nimetatud, kuid PMNi toetust ei tohi kasutada nende kulude katmiseks.

Projekti asukoht: projekte ei tohi füüsiliselt ellu viia Venemaa pinnal.

Kui suurt summat on võimalik taotleda?

Ühe projekti kohta saab taotleda vähemalt 300 000 Taani krooni ja kõige rohkem 500 000 Taani krooni.
Programmi „Prosperous Future“ kogueelarve on 10 000 000 Taani krooni.

Projekti tegevuste tähtaeg

Projektid peaksid algama 1. juunil 2023 ja kestma kuni 31. oktoobrini 2024.

Kuidas taotleda

Taotlemiseks peavad kõik osalevad partnerid esitama ühistaotluse. Juhtpartneri ülesanne on kanda raha projektipartneritele üle ning esitada PMNi nõutud ühised finants- ja selgitusaruanded.

Taotlusvormi näete siit.

Kasutage kindlasti nõutavaid vorme.

Vajaduse korral annab sekretariaat partneritele oma hinnangu.

Taotluse esitamise tähtaeg

Taotluste esitamise konkurss algas 15. detsembril 2022.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. veebruar 2023.

Protsess

Taotluse esitamisel kontrollib PMNi sekretariaat, kas taotlus vastab toetuskõlblikkuse kriteeriumidele, ja hindab taotlusi. Nõuandekomitee, kuhu kuuluvad nõunikud Põhjamaade välisministeeriumidest, otsustab sekretariaadi hinnangu põhjal taotluste lõpliku tähtsuse järjekorra. Seejärel otsustab PMNi peasekretär, millistele projektidele toetust antakse.

PMN määrab kindlaks lõpliku toetussumma. Tulemused tehakse taotlejatele teatavaks tõenäoliselt 2023. aasta aprilli lõpuks.

Juhime tähelepanu, et otsuseid ei saa edasi kaevata.

Hindamiskriteeriumid

Rakendamine

  • projekti kooskõla programmi eesmärkidega;
  • projekti elluviidavus (kas tulemused on realistlikud; tegevuskava sidusus – kas eesmärk, tegevused, tulemused ja ajakava on omavahel kooskõlas?);
  • projekti uuenduslikkus (kas projektis kasutatakse uusi lähenemisviise ning tegeletakse uute ja asjakohaste teemade/küsimustega?).

Strateegiline fookus

  • meie 2030. aasta visiooni ja strateegiliste prioriteetide toetamine: keskkonnahoidlik, konkurentsivõimeline ja ühiskondlikult kestlik regioon;
  • keskendumine valdkonnaülestele teemadele: säästev areng, sooline võrdõiguslikkus, lapsed ja noored;
  • tulemuste lisandväärtus ja sünergia Põhjamaade jaoks (kas projekt edendab pikaajalist koostööd, rakendab konkreetset Põhjamaade pädevust või tagab teadmusvahetuse Põhjamaade, Balti riikide ja ümbritsevate piirkondade vahel?).

Partnerluste kvaliteet

  • Kas projekti on kaasatud partnerid kõigist kolmest rühmast?
  • Millised on juht- ja muude partnerite võimed?

Finantskestlikkus

  • Kas eelarve on realistlik, kulutõhus ja läbipaistev ning hõlmab kaas- või omarahastamist?

Tõhus teabevahetus

  • Kas projektil on kava, mis tagab tõhusa teabevahetuse?

Toetuste jagamisel võetakse ühtlasi arvesse projektide temaatilist ja geograafilist mitmekesisust.

Lisad / Nõutavad vormid

Taotlus peab sisaldama järgmisi lisasid ning selle täitmisel tuleb kasutada projekti kirjelduse ja eelarve jaoks ettenähtud vorme. Kaasas on vormide täitmise juhised:

Projekti kirjeldus

Programmis kehtivad partnerluse struktuuri ja osalemise kohta erinõuded, mis erinevad üldistest PMNi osalemiseeskirjadest. Lugege tähelepanelikult läbi nõuded, mida on kirjeldatud siin esitatud suunistes. Projekti kirjelduse kohustusliku vormi täitmisel tuleb vormi punktis 2.9 projekti tegevuste ja ajakava kirjeldamise asemel kasutada ülaltoodud kohustuslikku töö- ja tegevuskava vormi (Excel) ning viidata sellele punktis 2.9.

Lisaks ei kohaldata selles programmis punkte 3.2 ega 3.3. Nende asemel tuleb kasutada taotlusvormi lahtreid, mis on ette nähtud partnerluse struktuuri ja iga projektis osaleva partneri rolli kirjeldamiseks. Punktides 3.2 ja 3.3 tuleb viidata taotlusvormile.

Eelarve

  • Projekti alla kuuluvad näiteks järgmised kulud: reisi- ja toitlustuskulud, koosolekute kulud, sh kohtumispaiga ja teabevahetuse kulud, ekspertidele makstavad tasud ning projekti töötajate palgad.
  • Eelarve peab olema Taani kroonides. Kogu eelarve tuleb esitada täistuhandetes (*000) Taani kroonides.
  • Eelarvest 6–10% tuleb eraldada ettenägematute kulude katmiseks.
  • Kui eelarve sisaldab ka üldkulusid, siis võivad need moodustada kuni 7% kogueelarvest.
  • Kui projekt on kaasrahastatud, tuleb eelarve vormil kajastada kaasrahastuse jagunemine. Oma- ja kaasrahastamine on eelis, kuid ei ole toetuse saamise tingimus. Arvestage eelarves üksnes ametlikke rahalisi toetusi. Mitterahalisi toetusi tuleks mainida ainult selgitustekstis.
  • Kasutage eelarveridade selgitamiseks eelarve vormi märkuste osa. Kui teil on näiteks kulusid, mis on seotud projektijuhile või töötajatele palga maksmise või konsultantidele tasude maksmisega, siis täpsustage, mitu töötundi või täistööaja ekvivalenti see hõlmab.
  • Sõltumatu auditi kulud tuleks kajastada lõpparuandlusega seotud lõplikus finantsaruandes.
    Lisateavet eelarve kohta leiate PMNi projektitoetuste eelarve- ja haldussuunistest.

Lisateavet ja nõutavate dokumentide lingid leiate siit (inglise keeles):

Alustamine. Kuidas alustada Põhjamaade projekti
PMNilt rahastuse taotlemise nõuded

 

Eesti: Erikomisjon käsitleb toimetulekutoetuste maksmise korraldust

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna hommikul peetaval avalikul istungil toimetulekutoetuse kui sotsiaalabi korraldust ja selle maksmisega seotud probleeme.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul näitas Riigikontrolli kontrolliaruanne, et Sotsiaalministeerium pole toimetulekutoetuse kui riikliku toetusmeetme ühetaolist rakendamist piisavalt suunanud ja seetõttu on omavalitsustes tekkinud toetuste maksmisel suured käärid. “See tähendab, et sarnases olukorras inimesed saavad Eesti eri paigus erinevas suuruses toimetulekutoetust, kusjuures sageli jääb toetuse saajatele pärast tegelike eluasemekulude tasumist kätte toimetulekupiirist vähem raha. Samuti näitas Riigikontrolli aruanne, et abivajajate koormus toetuse taotlemisel on kohati ülemäära suur,” ütles ta. “Soovime saada komisjoni istungil täpsema ülevaate, miks on riikliku toetusmeetme rakendamisel tekkinud omavalitsustes niivõrd suur ebavõrdsus ning mida plaanib Sotsiaalministeerium teha, et probleemid lahendada.”

Erikomisjoni istungile on kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ja nõunik Mailiis Kaljula, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist Ulli Luide, Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak, Saue Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Marelle Erlenheim, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Tambet Drell.

 

 

Eestisse kolimine: Mis on Eesti Rahvusvaheline maja (IHE) ja millist abi sealt saab?

NordenBladet – Eesti on välistalentidele atraktiivne sihtkoht ning Eesti Rahvusvaheline maja (IHE) on pühendunud nende isikute kohanemise toetamisele. Ühtse teeninduskeskusena Tallinnas pakub IHE olulisi konsultatsioone ja avaliku sektori teenuseid nii välisspetsialistidele ja nende kolleegidele kui ka kohalikele tööandjatele.

Mis on Eesti Rahvusvaheline maja (IHE)?

Eesti Rahvusvaheline maja (IHE) on mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada kultuurivahetust ja paremat mõistmist erinevate riikide ja kultuuride vahel. IHE pakub mitmesuguseid programme ja teenuseid, nagu keeletunnid, kultuuriüritused ja tugi rahvusvahelistele üliõpilastele ja külastajatele. IHE on ka teabe- ja abikeskuseks mitmesugustel teemadel, mis on seotud rahvusvahelise elamise ja Eestis töötamisega. Nende eesmärk on aidata üksikisikutel ja gruppidel integreeruda Eesti ühiskonda ja kultuuri ning edendada rahvusvahelist koostööd ja üksteisemõistmist. IHE on infoallkikaks ka inimestele, kes soovivad õppida tundma teisi kultuure, ja neile, kes otsivad võimalust oma keeleoskust harjutada.

Keele tugi: IHE pakub keeletunde ja ressursse, et aidata välismaalastel õppida kohalikku keelt, hõlbustades nende suhtlemist ja kogukonda sulandumist.

Kultuuriline orientatsioon: IHE pakub kultuurisuunitluse programme, et tutvustada välismaalastele kohaliku ühiskonna tavasid ja norme, aidates neil Eesti kultuuriruumi kergemini mõista ja selles orienteeruda.

Õigusnõustamine: IHE annab välismaalastele juriidilist nõu ja abi immigratsiooni, tööhõive ja eluasemega seotud küsimustes.

Võrgustiku loomise võimalused: IHE korraldab üritusi ja tegevusi, mis aitavad võrgustikke luua, et ühendada välismaalased kohalike ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega, mis aitavad neil leida töövõimalusi ja luua tugivõrgustiku uues kogukonnas.

Tööpakkumise teenused: IHE pakub tööotsijate ja kohalike tööandjatega tööotsijate ühenduse loomiseks tööpakkumisteenuseid, sealhulgas elulookirjelduste ülevaatamist, intervjuude ettevalmistamist ja läbirääkimiste tuge.

Abi ümberkolimisel: IHE pakub tugiteenuseid, mis aitavad välismaalastel eluaset leida, pangakontosid avada ja muid uude riiki kolimisega seotud toiminguid teha.

Ärinõustamine: IHE pakub kohalikele tööandjatele ärinõustamist ja tuge rahvusvaheliste töötajate palkamise ja hoidmisega seotud küsimustes, sealhulgas immigratsiooni- ja tööseaduste järgimise ning mitmekultuuriliste meeskondade parimate tavade järgimises.

Töötajate säilitamise programmid: IHE pakub kohalikele tööandjatele töötajate säilitamise programme, et aidata neil hoida rahvusvahelisi töötajaid ja leevendada suure voolavusega seotud kulusid.

Mitmekesisuse ja kaasamise koolitus: IHE pakub kohalikele tööandjatele mitmekesisuse ja kaasamise koolitusi, et aidata neil luua rahvusvahelistele töötajatele kaasav ja tervitatav töökoht.

Tugirühmad: IHE korraldab välismaalastele tugirühmi, et suhelda teiste sarnaste kogemustega inimestega, jagada teavet ja tuge.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas Eesti Rahvusvahelise maja (IHE) Ülemiste linnakus 2018 aasta novembris koostöös Mainor ASiga, et suurendada avaliku ja erasektori koostööd ning meelitada tippspetsialiste Eestisse tööle. IHE on abiks Eesti ettevõtetele, kelle edu sõltub ladusast välisvärbamisest.

Miks Eesti?
Eesti on tehnoloogiliselt arenenud riik, kus innovatsioon on kultuuriga sügavalt põimunud. Kuna 99% rriigi avalikest teenustest on internetis saadaval ja dokumente saab digitaalselt allkirjastada, pakub Eesti väga tõhusat ja sujuvat eluviisi. Eestlased hindavad selget suhtlust ja organisatsioonilist ülesehitust, mis võimaldab hinnata inimesi pigem oskuste kui positsiooni järgi. See võimaldab noortel spetsialistidel oma karjääriredelil kiiresti tõusta. Lisaks pakub riik suurepärast töö- ja eraelu tasakaalu, lühikeste edasi-tagasi sõiduaegade ja paindliku tööajaga, samuti juurdepääsu puhtale õhule, loodusele ja ühele Euroopa turvalisemale linnale. Kõik need tegurid muudavad Eesti atraktiivseks sihtkohaks välistalentidele, kes soovivad Eestis oma karjääri teha ja nautida Põhjamaist elukvaliteeti.

Laadige alla kolimisjuhend (PDF)
Kas teil on küsimusi? Broneeri tasuta online konsultatsioon SIIN

Eesti Rahvusvaheline maja / International House of Estonia:
Tänav: Valukoja 8,
C tiib, esimene korrus,
Ülemiste City, 11415, Tallinn.
Telefon: +372 627 9701 (vastab ainult töötundidel)
E-mail: ihe@workinestonia.com
Veebileht: https://workinestonia.com

Avafoto: Väljavõte IHE kodulehest

Vaata ka:
Eesti — Talvine imedemaa tehnikahuvilistele loodussõpradele + GALERII!

 

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2022. aasta detsembri seisuga

NordenBladet — Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2022. aasta detsembri lõpu seisuga on 1,1172 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kahanes -2,1%. Fondi kogu puhasväärtus on 133,7 miljonit eurot.

NAVi langust mõjutasid peamiselt portfelli kinnisvarainvesteeringute aastalõpu ümberhindamised ning Europa keskuse parkimismaja osaluse müük. EPRA NRV 2022. aasta detsembri lõpu seisuga on 1,1865 eurot osaku kohta, mis tähendab -2,6% langust viimase kuuga.

2022. aasta lõpu portfelli hindamised viidi läbi iseseisva kinnisvara hindaja Colliers poolt. Fondi portfelli õiglane väärtus veidi kahanes ning oli 333,1 miljonit eurot (30. juuni 2022: 335,6 miljonit). Võrreldes eelmiste hindamistega, mõjutasid portfelli väärtuse muutust peamiselt rahavoogude eeldused, mis on seotud kõrge inflatsiooniga kogu Euroopas ja diskontomäärade mõningane tõus. Kokkuvõte varade hindamiste kohta avaldatakse Fondi kodulehel. Detailsemat teavet hindamiste ja portfelli tootluse kohta esitatakse Fondi kvartali aruandes.

Fondi 2022. aasta detsembri auditeerimata konsolideeritud üüritulu ulatus 1,5 miljoni euroni (1,4 miljonit eurot 2022. aasta novembris). Portfelli positiivseid üüritulemusi mõjutasid peamiselt käibe üüri arvesse võtmine ning suurem kulude katvus üürnike poolt. Fond arvestas 2022. aasta detsembri kuus auditeerimata konsolideeritud puhaskahjumit 3,3 miljonit eurot. Terve 2022. aasta lõikes teenis Fond puhaskasumit 4,0 miljonit eurot (2021: kasumit 1,4 miljonit eurot).

2022. aasta detsembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 5,3 miljonit eurot (31. detsember 2021: 16,1 miljonit eurot. Fond on investeerinud täiendavalt 0,4 miljonit eurot Galerija Centrsi toiduhalli käimasolevasse renoveerimisse. Tegevuskulud kaetakse täielikult renditegevusest tekkivate rahavoogudega.

31. detsember 2022 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 344,0 miljonit eurot (31. detsember 2021: 346,3 miljonit eurot).

Lisainformatsiooni saamiseks palume ühendust võtta:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com

AS Pro Kapital Grupp loobub hotelliettevõtte ostmisest Sitsiilias

NordenBladet — AS Pro Kapital Grupp (Pro Kapital) allkirjastas 26. aprillil 2022 eellepingu, millega avaldas soovi osta 100% osaluse ettevõttes P.K. Sicily S.P.A. (registreeritud Milanos, Itaalias), mis omab ja opereerib hotelli Domina Zagarella Sicily.

Antud lepingu sõlmimisega reserveeris Pro Kapital oma õigused soetada ettevõtte osalus 12 miljoni euro eest ning alustas juriidilist ja finantsilist due diligence’i.
Tulenevalt due diligence’i tulemustest ja võttes arvesse praegust ülemaailmset majandusolukorda, leiab Pro Kapital, et osade omandamine ei ole majanduslikult otstarbekas ning seega loobub Pro Kapital itaalia hotelliettevõtte osaluse omandamisest.

Edoardo Axel Preatoni
Juhatuse liige
Tel: 614 4920
Email: prokapital@prokapital.ee