NordenBladet — Riigikogu täiskogu hakkab veebruaris uuesti arutama presidendi poolt 2020. aasta suvel välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muudatusi, väliskomisjon ja põhiseaduskomisjon teevad ettepaneku seadust muutmata kujul mitte vastu võtta.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul saab presidendiga nõustuda, et seadusemuudatustes on abikaasade ja registreeritud elukaaslaste erineva kohtlemise tõttu põhiseadusega vastuolu. “Riigikohus on teinud mitmeid otsuseid, mille kohaselt on kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslastel ja perekonnaseaduse alusel registreeritud abikaasadel võrdsed õigused ja kohustused. Ka Riigikogu ise on võrdse kohtlemise mitmesse seadusesse sisse kirjutanud, laiendades vastavaid sätteid nii abielus kui ka kooselus olevatele inimestele. Pole mingit põhjust kohelda registreeritud partnereid ja abikaasasid meie seadusruumis erinevalt,” ütles ta ja lisas, et seetõttu ei saa seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist toetada.

Väliskomisjoni esimehe Andres Suti sõnul asus ka väliskomisjon seisukohale, et seadust ei saa muutmata kujul uuesti vastu võtta. Tema sõnul on Välisministeerium kinnitanud, et mitmed eelnõu väljatöötamise ajendiks olnud praktilised probleemid on saanud kehtiva seaduse alusel juba lahenduse, kuid kindlasti vajab välisteenistuse seadus ajakohastamist. “Kogu välisteenistuse seaduse põhjalik muutmine tuleb kindlasti ette võtta, aga seda juba märtsis valitavas Riigikogu järgmises koosseisus,” märkis Sutt.

Riigikogu võttis välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (45 UA) vastu 2020. aasta juunis. Seaduse eesmärk oli ühtlustada välisteenistus avaliku teenistuse põhimõtetega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks ja lihtsamaks. Muu hulgas sooviti seadusega ajakohastada välisteenistuse palgasüsteemi, muuta välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid ning erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda.

President jättis seaduse välja kuulutamata, leides, et see on põhiseadusega vastuolus osas, kus näeb ette abikaasatasu maksmise välisesinduses töötava pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja ja ametnikuga kaasas olevale abikaasale, kuid mitte kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele. President tegi Riigikogule ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Komisjonid on valmis välja kuulutamata jäetud seadust Riigikogu täiskogus uuesti arutama ülejärgmisel nädalal. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja väliskomisjoni esindaja, kellele võivad Riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon kiitis heaks Arenguseire Keskuse 2023. aasta tegevuskava, mille kaks uut uurimissuunda keskenduvad õpetajate järelkasvule ning aktiivsete tarbijate rollile tuleviku energiasüsteemis.

Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ütles, et energia valdkond areneb kiiresti ning muuhulgas on suur huvi endale taastuvenergiat toota. „Venemaa energiasõda on toonud vastukaalu – algamas on uute lahenduse loomise buum. Uute tootmiste püstitamisel on järjekorrad, huvi on kõrge, peame võrkudest eemaldama fantoomid ning võrke tuleb laiendada. Suurte parkide võidujooksus oleme konkurentsis teiste riikidega, peame siin tegutsema sõjaaja kiirusega. Teaduslik analüüs, kuidas võtta Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks maksimum ühest algavast buumist on väga oodatud,“ sõnas esimees.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on 2023. aasta uurimissuundadel oluline roll Eesti tuleviku kujundamisel. “Õpetajate järelkasvu murest on räägitud aastaid ning probleem on teravnenud seoses Ukraina sõjapõgenike lastega ning eesti õppekeelele üleminekuga. Käsitleme uuringutes nii järelkasvu mõjutavate tegurite seniseid kui ka võimalikke tulevikutrende, selgitades välja, milliseks võib kujuneda õpetajate vajadus ja järelkasv aastani 2040,“ selgitas Danilov.

Sügisel alustab Arenguseire Keskus uue uurimissuunaga, mille raames uuritakse aktiivsete tarbijate rolli tuleviku energiasüsteemis. “Aina rohkem tarbijaid osaleb aktiivselt energiasüsteemis juhtides nutirakendustega oma energiatarvet või olles ise energiatootja. Vajalik on mõista, kui suureks võib mikrotootjate, energiaühistutes osalejate ning energia salvestajate hulk kujuneda, millised tegurid seda mõjutavad ning mida tähendab suur hulk aktiivseid tarbijaid ja mikrovõrke Eesti energiasüsteemile,” tõi Danilov välja.

Käesoleva aasta kevadeni jätkab Arenguseire Keskus 2022. aastal algatatud rohepöörde arenguseirega, mille keskseks osaks on rohepöörde seisukohalt kriitiliste tehnoloogiate nagu salvestustehnoloogiad, bio- ja sünteetilised kütused jm edasise arengu analüüs võimalike stsenaariumide võtmes.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.