Eesti: Kultuuriminister Piret Hartman lubab hilinenud taotlusvoorus teatritele erakorralist rahastamist

By

-

jaanuar 25, 2023

NordenBladet – Kultuuriminister Piret Hartman pidas enne teatritele hädaabiraha lubamist pikki arutelusid nii kultuuriministeeriumi töötajate kui ka sotsiaaldemokraatidest erakonnakaaslastega.

Riigikogu võttis möödunud aasta suvel vastu uue etendusasutuste seaduse, mille eesmärk on muuta teatrite rahastamine selgemaks ning muuta teatrimaastik mitmekesisemaks, jätkusuutlikumaks ja kõigile inimestele kättesaadavamaks.

Taotlusvoor toimus aga alles detsembri keskpaigas, mis tekitas muret. Tallinna Linnateater, nagu ka VAT-teater, oleks mullusest toetusest kaotanud umbes poole, Tartu Uus Teater ja veel kümme etendusasutust saanuks aga raha juurde.

Hartman otsustas süstida samasse taotlusvooru veel 850 000 eurot, millest pool oli tegelikult juba teatrite endi raha, mis oli eelmistel aastatel mõeldud eksperimentaalprojektideks, ja teine pool kultuuriministeeriumi reservist.

Ta nentis, et kultuuriministeeriumi reserv on kõigi murede lahendamiseks liiga väike, kuid see toimib kiire lahendusena pakiliste küsimuste lahendamiseks. Hartman plaanib järgmise aasta tegevustoetuse taotlemiseks teha uue taotlusvooru, mistõttu on etendusasutustel piisavalt aega vajadusel oma tegevust ümber korraldada.

Madis Hindre tehtud pikka intervjuud (originaalpealkirjaga: Hartman alles jäänud reservist: meie võimalused on väga väikesed) kultuuriminister Piret Hartmaniga saate lugeda ERR´ist.

Allikas: NordenBladet.com

Ebatavaliselt rahulik ilm Soomes: novembris ja detsembris mõõdeti ainult kaks TORMIPÄEVA

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 25, 2023

NordenBladet – Soome talv on tuntud oma tormide poolest, kuid sel talvehooajal on ilm olnud ebatavaliselt vaikne. Soome meteoroloogiainstituudi andmetel mõõdeti novembris ja detsembris vaid kaks tormipäeva, mis on keskmisest oluliselt vähem, vahendab NordenBladet.com.

Soome talvehooaeg on tavaliselt tuntud oma tormide poolest, kuid sel aastal on ilm olnud tavatult vaikne. Soome meteoroloogiainstituudi (ilmatieteenlaitos.fi/tuulitilastot) andmetel mõõdeti novembris ja detsembris vaid kaks tormipäeva, mis on keskmisest oluliselt vähem.

Nii madalat tormipäevade arvu novembris ja detsembris pole aastatel 2006–2021 registreeritud. Tormide vähesuse põhjuseks on kõrgrõhkkond või nõrgad madalrõhusüsteemid, mistõttu tuuled pole pöördunud tormiks. Samuti pole Soomes pärast 2021. aasta juuni Aatu tormi olnud ühtegi nimelist tormi ega karmi ilma.

Tormile nime panemine põhineb võimalikul kahjul ja ebatavalistel teguritel. Viimati möödus terve kalendriaasta ilma nimetute tormide või raskete ilmadeta 2018. aastal ja enne seda 2012. aastal. Tormid on kõige tavalisemad talve alguses ja detsembris. Aastatel 2006.–2022. oli keskmiselt 5,8 tormipäeva.

Loe Iltalehti intervjuud “Mis juhtus? Soomes pole torme olnud” (algse pealkirjaga: Mitä tapahtui? Suomessa ei ole ollut myrskyjä) meteoroloogiVille Siiskoneniga Soome Meteoroloogiainstituudist SIIT (artikkel on soome keeles).

Foto: Pexels

Soome: Lidli uued elektroonilised hinnasildid tekitavad vaidlusi – ettevõte vaikib

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 25, 2023

NordenBladet – Lidl* kliendid Soomes on viimasel ajal kukalt kratsima jäänud, kuna ettevõte on oma hinnasilte oluliselt muutnud. Toodete hinnad on nüüd siltidele trükitud nii väikese kirjaga, et neid on raske lugeda, vahendab NordenBladet.com.

Uued sildid on tekitanud sotsiaalmeedias kõneainet ja meelehärmi. Konsultant Jussi Eronen on näiteks Twitteris oma muret väljendanud, öeldes, et “eakate jaoks on see lihtsalt kiusamine”.

Lidl on keeldunud intervjuud andmast ja vastas Iltalehti kommentaaripalvele hoopis meili teel. Müügi- ja laohalduse direktor Akseli Mäkisalo nentis, et “Twitteris ringleva pildi hinnasilt on elektrooniline. Seda pole kohe näha, sest meie elektrooniliste hinnasiltide visuaalne välimus on väga sarnane pabersiltidega.”

Mäkisalo kaitses üleminekut elektroonilistele siltidele väitega, et see säästab paberit ja minimeerib inimlike vigade ohtu siltide vahetamisel.

Toidu- ja toidukaupade hinnad on riigis tõusnud eelmisel aastal rekordkõrgele ning madalate hindade poolest tuntud Lidl pole erand. Näiteks Lidli kiirkuumutava kerge piima liiter maksis jaanuaris 0,95 eurot, kuid detsembriks oli hind kerkinud 1,49 euroni.

Sotsiaalmeedias liiguvad spekulatsioonid, et muudatusega soovitakse klientidel hindade võrdlemist keerulisemaks muuta. Mäkisalo ei vastanud küsimustele, kas see vastab tõele või kuidas saavad eakad või nägemispuudega inimesed silte lugeda. Mäkisalo sõnul töötatakse siltide detailid välja klientide tagasiside põhjal.

Konkurentsi- ja tarbijaameti, soome keeles Kilpailu- ja kuluttajaviraston, (KKV) spetsialist Saija Kivimäki nendib, et tarbijakaitseseadus reguleerib hindade kuvamise viisi. KKV juhendis on kirjas, et “hinnad peavad olema selgelt ja individuaalselt välja toodud, et tarbija ei teeks toote või pakendi valikul viga. Tekst peab olema piisavalt suur ja tarbijale hästi nähtav.”

Praegu leiab elektroonilisi hinnasilte 16 Lidli kauplusest, kuid aasta lõpuks on need kasutusel kõikides kauplustes. Seni on uute siltide kohta väga vähe tagasisidet tulnud.

___________________________
* Lidl Stiftung & Co. KG on Saksamaa rahvusvaheline odavmüügikett, mis haldab üle 11 000 kaupluse üle Euroopa ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõte, mille peakontor asub Baden-Württembergi osariigis Neckarsulmis, kuulub Schwarzi kontserni, mis opereerib ka hüpermarketite ketti Kaufland.

Lidl on samalaadse Saksa odavketi Aldi peakonkurent mitmel turul. Lidli kauplusi on igas Euroopa Liidu liikmesriigis ning ka Serbias, Šveitsis, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.

Avafoto: Pexels

Finantsinspektsioon kiitis heaks EfTEN United Property Fund tingimuste muudatused

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 25, 2023

NordenBladet — Finantsinspektsioon kooskõlastas 23.01.2023 EfTEN United Property Fund tingimuste muudatused.

Fondi tingimuste muutmine tulenes eelkõige vajadusest välja jätta sätted, mis ei ole enam asjakohased pärast fondi osakute noteerimist Nasdaq Tallinna väärtpaberiturul 31.05.2022. Olulise muudatusena on muudetud fondi osakute väljalaskmise sagedust. Väärtpaberiturul noteerimise järgselt on investoritel võimalus EfTEN United Property Fund osakutega kaubelda igapäevaselt, mistõttu pole regulaarse investeerimisvõimaluse pakkumiseks enam vajalik osakute igakuine emiteerimine.

Fondivalitseja taotles ka EfTEN United Property Fund’i osakute tagasiostuprogrammi võimaluse lisamist fondi tingimustesse. Finantsinspektsiooni hinnangul ei saa tagasiostuprogrammi rakendada börsil noteeritud lepingulistele fondidele ja nende osakutele. Seetõttu tagasiostuprogrammi sätteid tingimustesse ei lisatud.
EfTEN United Property Fund muudetud tingimused hakkavad kehtima üks kuu peale nende avaldamist, ehk 25.02.2023.

EfTEN United Property Fund uued tingimused on leitavad fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/aruanded-ja-dokumendid/

Kristjan Tamla
Jaeärisuuna juht
Tel: 655 9515
E-post: kristjan.tamla@eften.ee

Eesti: Riigikogus on graafikute Kaija Kesa, Helen Tago ja Lilli-Krõõt Repnau ühisnäitus „Mälestused maastikest“

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 25, 2023

NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis on avatud graafikute Kaija Kesa, Helen Tago ja Lilli-Krõõt Repnau ühine näitus „Mälestused maastikest“.

Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles, et kolme graafiku ühisnäitusel on tunda autorite loomingulist kooskõla. „Heameel on tõdeda, et kunstnike töödest õhkub vastu vabaduse mõiste ja sellega seotud erinevad vormid. Autorid toovad ise esile, et vabadus ei ole kunagi midagi iseenesest- mõistetavat,“ ütles Ratas. „Vabaduse sisu mõtestamine ja selle kajastamine on eriti oluline praegusel keerulisel ajal,“ toonitas Ratas.

„Mälestused maastikest“ koondab kolme kunstniku graafilisi lehti. Kõik kunstnikud on loomingulise ühenduse graafika.ee liikmed, lisaks ühtsele mõtteviisile seob neid ka ühine stuudio ja galerii, mille visiooniks on kaasaegse graafika edendamine ja mõtestamine.

Näituse pealkiri tuleneb Lilli-Krõõt Repnau samanimelisest seeriast. Graafilised lehed on valminud 2022. aasta kevadel ja kunstnik seob läbi linna- ja loodusvaadete ühtseks tervikuks Tallinna, Lääne-Virumaa ning Narva. Helen Tago läheneb graafilises installatsioonis Narvale läbi pimetähni kontseptsiooni. Kaija Kesa suuremõõtmelised mokulito tehnikas valminud ööliblikad seovad endas lootust ning ühtlasi sunnivad meid mõtlema elu hetkelisusele. Kesa on ise öelnud: „Neid liblikaid luues mõtlesin tänutundega Ukraina kunstnikele Oksana ja Ivanna Stratiychukile, kes õpetasid siin Eestis meile neid tehnikaid.”

Kõik kolm graafikut on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat.

Kaija Kesa katsetab oma loomingus erinevaid tehnikaid, peamiselt kuivnõela, fotopolümeeri ja koopiaülekande tehnikaid. Loomingu teemad on inspireeritud peamiselt loodusest ja inimese sisemaailma võimalustest.

Helen Tago looming on mõjutatud lapsepõlves kogetud hüljatud maastikest ning tühermaadest ning linnamaastikest, viimase korrastatud rütmidest ja esmapilgul nähtamatutest vaheruumidest maastikes.

Lilli-Krõõt Repnau õppis Eesti Kunstiakadeemiale graafikat ning omandas lisaks magistrikraadi animatsiooni erialal. Ta on end õpingute käigus täiendanud Šveitsis, Lutserni Ülikooli Kunsti- ja Disainikolledži videoosakonnas. Aastal 2010 tunnustati Repnau graafikaloomingut Edmund Valtmani stipendiumiga.

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näitus jääb avatuks 23. märtsini ja selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

Avafoto: Graafikute ühisnäitus „Mälestused maastikest“ (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)