Euroopa Komisjon tegi ettepaneku võtta ELis vaba liikumise hõlbustamiseks kasutusele roheline digitõend

By

-

märts 20, 2021

NordenBladet — Euroopa Komisjon tegi ettepaneku luua roheline digitõend, et hõlbustada ELis turvalist vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal. Roheline digitõend kinnitab, et selle omanik on COVID-19 vastu vaktsineeritud, tema COVID-19 testi tulemus on negatiivne või ta on COVID-19-st tervenenud. Tõend on tasuta ja kättesaadav kas digitaalselt või paberil. See sisaldab QR-koodi, mis tagab tõendi turvalisuse ja ehtsuse.

Komisjon loob digivärava ja aitab liikmesriikidel arendada kontrollitarkvara, mille abil on kõiki tõendeid võimalik kõikjal ELis kontrollida, ning toetab liikmesriike tõendite tehnilisel rakendamisel. Liikmesriikidele jääb vabadus otsustada, millised rahvatervisepiirangud reisijatele kaotada, kuid need tuleb samal viisil kaotada ka nendele reisijatele, kellel on roheline digitõend.

Õigusküsimuste volinik Didier Reynders sõnas: „Rohelise digitõendi eesmärk on tagada, et ELi kodanikud ja nende pereliikmed saaksid juba sel suvel turvaliselt ja minimaalsete piirangutega reisida. See ei ole vaba liikumise eeltingimus ega mingil moel diskrimineeriv. ELi ühine lähenemisviis aitab meil järk-järgult taastada vaba liikumise ELis ja vältida killustumist. Samuti annab see võimaluse mõjutada ülemaailmseid standardeid ja olla eeskujuks, tuginedes euroopalikele väärtustele nagu andmekaitse.“
Komisjoni tänane ettepank hõlmab järgmist.

1. Kõigile ELi kodanikele kättesaadavad turvalised tõendid:

Roheline digitõend hõlmab kolme liiki tõendeid – vaktsineerimistõendeid, testimistõendeid (NAAT/RT-PCR test või antigeeni kiirtest) ja tõendeid isikutele, kes on COVID-19-st tervenenud.
Tõendid väljastatakse kas digitaalselt või paberil. Nii elektroonilisel kui ka paberkandjal tõendil on QR-kood, mis sisaldab olulist teavet, ning digiallkiri, millega tagatakse tõendi ehtsus.
Komisjon loob digivärava ja toetab liikmesriike tarkvara arendamisel, mida ametiasutused saavad kasutada kõigi tõendite allkirjade kontrollimiseks kogu ELis. Tõendi omaniku isikuandmeid digivärava kaudu ei edastata ning tõendit kontrolliv liikmesriik neid ei säilita.
Tõendid väljastatakse tasuta väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ja inglise keeles.

2. Diskrimineerimiskeeld:

Kõigil – nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimestel – peaks ELis reisides olema võimalik kasutada rohelist digitõendit. Selleks et vältida vaktsineerimata isikute diskrimineerimist, teeb komisjon ettepaneku luua lisaks koostalitlusvõimelisele vaktsineerimistõendile ka COVID-19 testimistõendid ja tervenemistõendid.
Ühesugused õigused rohelise digitõendiga reisijatele – kui liikmesriik aktsepteerib vaktsineerimistõendeid reisijate vabastamiseks teatavatest rahvatervisepiirangutest (nt testimine või karantiin), peab ta samadel tingimustel aktsepteerima ka rohelise digitõendi süsteemi alusel välja antud vaktsineerimistõendeid. See nõue piirduks vaktsiinidega, millele on antud kogu ELi hõlmav müügiluba, kuid liikmesriigid võivad otsustada aktsepteerida ka muid vaktsiine.
Muudest meetmetest teavitamine – kui liikmesriik nõuab rohelise digitõendi omanikelt jätkuvalt karantiini või testimist, peab ta sellest teavitama komisjoni ja kõiki muid liikmesriike ning oma otsust põhjendama.

3. Üksnes põhiteave ja kaitstud isikuandmed:

Tõendid sisaldavad ainult piiratud hulka teavet, nagu nimi, sünniaeg, väljaandmise kuupäev, oluline teave vaktsiini/testi/tervenemise kohta ja tõendi kordumatu tunnus. Seda teavet võib kasutada üksnes tõendite ehtsuse ja kehtivuse kinnitamiseks ja kontrollimiseks.

Roheline digitõend kehtib kõigis ELi liikmesriikides ning selle võivad kasutusele võtta ka Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. See tuleks anda ELi kodanikele ja nende pereliikmetele, olenemata nende kodakondsusest. Lisaks tuleks anda see ka ELis elavatele kolmandate riikide kodanikele, aga ka ELi külastavatele isikutele, kellel on õigus reisida teistesse liikmesriikidesse.

Rohelise digitõendi süsteem on ajutine meede. See peatatakse, kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutab COVID-19 põhjustatud rahvusvahelise tervisealase hädaolukorra lõppenuks.
Järgmised sammud

Selleks et süsteem oleks valmis enne suve, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu ettepaneku kiiresti vastu võtma.
Lisaks tuleb liikmesriikidel rakendada e-tervise võrgustikus kokku lepitud usaldusraamistikku ja tehnilisi standardeid, et tagada rohelise digitõendi õigeaegne rakendamine, koostalitlusvõime ja isikuandmete kaitse. Eesmärk on jõuda nii tehnilise töö kui ka ettepanekuga lõpusirgele lähikuudel.

Taust
Koroonaviiruse leviku piiramiseks võetud meetmete järgimiseks on inimestelt ELis reisimisel nõutud mitmesuguseid dokumente, näiteks arstitõendeid, testitulemusi või deklaratsioone. Kuna neil dokumentidel puudub ühtne vorming, on inimestel tekkinud ELis reisimisel probleeme. Samuti on teatatud võltsitud või valedokumentidest.

Värskeim teave koroonaviirusega seotud meetmete ja reisipiirangute kohta, mida liikmesriigid komisjonile edastavad, on leitav veebisaidilt Re-open EU.

Avafoto: Pexels

Eesti: Haridus- ja Teadusministeerium toetab lisaeelarvest õpilünkade tasandamist ja koolidele arvutite soetamist

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 20, 2021

NordenBladet — Valitsus kiitis esidevahendite teel peetud istungil heaks lisaeelarve eelnõu, millega eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnale 14,4 miljonit eurot, millest 13,4 on ministeeriumi eelarves.

„Praegu on kõige olulisem kriisi mõjude leevendamine – ministeeriumile kavandatavast summast suur osa on mõeldud just nimelt laste ja noorte õpilünkade tasandamiseks ning vaimse tervise toetamiseks. Olulisel kohal on ka distantsõppe läbi viimiseks vajalike arvutite ning internetiühenduse tagamine,“ selgitas haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

6 miljonit on kavandatud suvisteks laagriteks, kus saab pakkuda lastele ja noortele nii vaimset tervist turgutavat meelelahutust, õpioskuste arendamist kui õpilünkade tasandamist.

Veel 6 miljonit on planeeritud erahuvihariduse, -huvitegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajate toetamiseks kriisi mõjude leevendamisel.

0,5 miljonit on nähtud ette koostöös Lastekaitse Liiduga koolidele täiendavate arvutite soetamiseks, et jagada neid distantsõppe perioodiks õppijatele. Lisaeelarves eraldatud summa eest on planeeritud soetada ligi 1400 arvutit. Varasemalt on ministeerium eraldanud toetust 1254 arvuti soetamiseks. Kokku toetab ministeerium enam kui 2600 arvuti ostmist.

0,9 miljonit eurot on planeeritud haridusasutustele kiirtestide soetamiseks.

1 miljonit eurot on kavandatud koostöös kohalike omavalitsustega peredele parema internetiühenduse tagamiseks.

Täpsemad toetuste jaotamise tingimused on selgumisel. Ministeerium teavitab neist esimesel võimalusel.

Lisaeelarve kulude ja toetuste maht on kokku ligi 641 miljonit eurot. Lisaeelarve aitab tervisevaldkonda võitluses koroonaviirusega ning toetab taastumist, et piirangute leevenemise järel saaksid majandus ja inimeste normaalne elu kiiresti taastuda.

Eesti: Lisaeelarvest toetatakse spordivaldkonda ligi 2,7 miljoni euroga

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 20, 2021

NordenBladet — Valitsuskabinetis saavutatud lisaeelarve kokkuleppes kaetakse spordivaldkonna vältimatuid kulutusi 2,7 miljoni euro ulatuses. Eraldi riskifond 6 miljonit eurot on osaliselt mõeldud rahvusvaheliste spordiürituste riskifondiks. Lisaeelarve eelnõu saadetakse Riigikokku pärast otsust valitsuse istungil.

„Kultuuri- ja spordivaldkonna toetussumma lisaeelarves, ühtekokku 42 miljonit eurot, võimaldab sektoril ellu jääda,“ teatas kultuuriminister Anneli Ott. „Abipakett katab ka spordivaldkonnas väga erinevate vajadustega organisatsioone. Näiteks on väga tähtis, et me ei unusta institutsioonide kõrval inimest, treenerit, kellele ei kohaldu Töötukassa toetusmeetmed,“ rääkis minister.

Kultuuriministeerium peab abimeetmeid luues silmas kulusid, mille katmiseks mõeldud sissetulekuid polnud koroonakriisi ja valdkonna sulgemise tõttu enam võimalik teenida. Spordivaldkonna toetuste kogueelarvest, 2,7 miljonist eurost suunatakse 1 miljon spordiregistrisse kantud eraspordiobjektide valdajate toetuseks, et spordiobjekte saaks taas avada ja jätkata neis tegevust piirangute lõppemise järel. Ka on eraldi meetmed ette nähtud sportmängude alaliitudele ja meistriliiga klubidele ligi 700 000 euro ulatuses. Kuna koroonapiirangud võimaldavad läbi viia üksnes saavutusspordi võistlusi koondise liikmetele ja kandidaatidele, siis jääb spordialaliitudel madalama taseme võistluste ärajäämise tõttu saamata oluline osa tulust. Selle tasandamiseks mõeldud taotlusvooru maht on 600 000 eurot. Toetusmeede 400 000 euro ulatuses on ette nähtud ka võlaõiguslepingute alusel töötavatele treeneritele ja juhendajatele, sest neile ei kohaldu Töötukassa toetusmeetmed.

Eraldi 6 miljoni euro suurune riskifond on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste heaks. See on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.

Kultuuriministeerium töötab välja taotlemise tingimusi ning teavitab edasistest sammudest lähiajal.

Värske uuring: Põlissoomlaste edumaa teiste ees kasvab

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 20, 2021

NordenBladet — Põlissoomlaste toetus kasvas värske Helsingin Sanomate tellitud uuringu alusel märtsikuus 0,4 protsendipunkti võrra 21,5 protsendi. Samal ajal langes valitsusertakonna sotside toetus 0,5 protsendipunkti võrra 20,5 protsendini.

Teise opositsioonipartei koonderakonna toetus langes 0,4 protsendipunkti võrra 16,0 protsendini, keskerakonna toetus tõusis 0,8 protsendipunkti võrra 11,8 protsendini, roheliste toetus langes 0,1 protsendipunkti võrra 9,8 protsendini. Vasakpoolsete toetus langes 0,3 protsendipunkti võrra 7,3 protsendini ja rootsi erakonna toetus tõusis 0,2 protsendipunkti võrra 4,4 protsendini.

Uuringu viis läbi uuringufirma Kantar TNS. Perioodil 15.2.–12.3 küsitleti 2462 inimest vanuses 18-79. Veamarginaal on 2,1 protsendipunkti.

Eesti: Läänemere uuendatud tegevuskava valmib oktoobriks

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 20, 2021

NordenBladet — 17.-18. märtsil virtuaalselt toimunud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOMi 42. aastakoosolekul oli peatähelepanu all Läänemere tegevuskava uuendamine. Kuna 2021. aastaks jäi Läänemere hea seisund saavutamata, tuleb edasi liikuda senisest rangemate abinõudega. Oktoobriks valmiv uuendatud tegevuskava sihib Läänemere keskkonnaseisundi märkimisväärset parandamist 2030. aastaks.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Liis Kikase sõnul on Läänemere tegevuskava uuendamine väldanud praeguseks pea aasta, mil kõik riigid on panustanud uute meetmete väljatöötamisse. „Praeguseks on jõutud tegevuskava koostamisega sellesse etappi, et võime hakata avalikkusega konsulteerima meetmete osas. Eesti plaanib sellekohase avalikustamise teha varakevadel, seega annab Keskkonnaministeerium peagi uuendatud tegevuskava tutvustamisest teada,“ lausus Kikas.

Aastakoosolekul kinnitati naftase eluslooduse pääste soovitus, mis annab riikidele suuniseid muuhulgas ka selleks, kuidas naftaste eluslooduse päästeks valmistuda ja millised plaanid selleks koostada. „Eesti on varasemalt olnud selles valdkonnas Läänemere-äärsete riikide seas juhtrollis, näiteks on Eestil olemas naftase eluslooduse pääste plaan ja mobiilne varustus. Keskkonnaministeerium on sõlminud koostööleppe vabatahtlike kaasamiseks naftase eluslooduse päästesse. Uuendatud soovituse alusel vajab Eesti plaan ajakohastamist ja Keskkonnaamet asub sellega tegelema,“ selgitas Kikas.

Arutati ka soovituse vastuvõtmist sademevee käitluse tõhustamiseks, rakendades uudseid looduslähedasi lahendusi nagu märgalade loomine ja sademevee immutamine pinnasesse. Selle soovituse ametlik kinnitamine lükkub aga edasi juunisse. Samuti heakskiit Läänemere piirkonna meremüra plaanile, milles riigid on paika pannud tegevustiku meres leviva müra mõõtmiseks ning meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, et vähendada müra mõju mereelustikule.

Lisaks kiideti koosolekul heaks ohtlike ja kahjulike ainete reostusõnnetuste valmisoleku juhis Läänemere-äärsetele riikidele. Ohtlike ja kahjulike ainete mereveo konventsiooniga ühinemise seaduse on Riigikogu vastu võtnud ja see ootab presidendi väljakuulutamist, seega on praktilised juhised ohtlike ja kahjulike ainete mereveo keskkonnaohutuse tagamiseks väga ajakohased ja oodatud kõikide riikide poolt. Eesti on Läänemere riikidest teine riik, kes ohtlike ja kahjulike ainete mereveo konventsiooniga ühineb ning kes HELCOMi juhiseid asub ka kohe rakendama ja panustama oma võimekuse tõstmisse ohtlike ja kahjulike ainete õnnetusjuhtumitele reageerimiseks.

HELCOM korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere merekeskkonna kaitseks. Koostöö toimub Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.

Täiendavat infot Läänemere tegevuskava kohta leiab https://helcom.fi/baltic-sea-action-plan/bsap-update-2021/