NordenBladet — 10. märtsist avanes EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvoor, millega toetatakse Eesti, Islandi, Liechtensteini ja Norra kõrgkoolide vahel koostööprojekte ja kahepoolset õpirännet. Haridus- ja Noorteamet ootab taotlusi hiljemalt 10. mail 2021 kell 16.00.
EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi eesmärk on arendada tudengite ja kõrgkoolide töötajate oskusi ja kompetentse läbi koostöö- ja mobiilsusprojektide kaudu. Toetatakse koostööprojekte, mis tugevdavad kõrgkoolidevahelist kahe- ja mitmepoolset pikaajalist koostööd, edendavad kõrghariduse rahvusvahelistumist, tõstavad õppetöö kvaliteeti ning pakuvad üliõpilastele ja õppejõududele erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist rahvusvahelises keskkonnas.
Samuti toetatakse õpirändeprojekte, mis annavad kõrgkoolide õppejõududele ja töötajatele ning teiste asutuste spetsialistidele võimaluse saada väärtuslikke rahvusvahelisi kogemusi ning omandada uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks saab taotleda toetust ka ettevalmistavateks lähetusteks.
Käesolev taotlusvoor on kolmas ja ühtlasi viimane programmis. Eelmises kahes voorus on rahastatud kaheksat Eesti kõrgkooli koostööprojekti. Käesolevas voorus jagatakse kokku 400 500 eurot, programmi kogueelarve on 1,3 miljonit eurot.
NordenBladet — Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutasid välja keskkonnasõbraliku kohaliku omavalitsuse konkursi.
„Meie ühine eesmärk on tagada parem elukeskkond ja selle kujundamisel on oluline roll kohalikel omavalitsustel. Kutsun kohalikke omavalitsusi üles hindama oma mullust keskkonnahoidu tehtud panust ja osalema konkursil,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.
KIKi juhataja Andrus Treier sõnas et antud konkurss aitab kohalikel omavalitsustel paremini mõtestada, milliseid olulisi samme on oma piirkonna rohelisemaks muutmisel vaja astuda, olles seejuures suuna näitajateks nii ettevõtetele, elanikele kui ka eeskujuks teistele omavalitsustele. “Hea meel, et riik saab kohalikele omavalitsustele toeks olla kliima- ja energiakavade koostamisel, milleks on just praegu avatud taotlusvoor. Sel aastal saavad omavalitsused veel toetust küsida jäätmekorralduse parandamiseks ja eterniidi kogumisringide läbiviimiseks. Just on avatud ka biolagunevate jäätmete ringlussevõtu ja üleujutuse ennetavate tegevuste toetus,“ loetleb Treier võimalusi, kuidas saavad kohalikud omavalitsused riigi abil regiooni arendamisse panustada.
Keskkonnakonkurssi korraldatakse juba teist korda. Kandideerima on oodatud kõik omavalitsused, kel on ette näidata teod, millega väärtustatakse elukeskkonda, vähendatakse negatiivset keskkonnamõju ja suurendatakse elanike keskkonnateadlikkust. Sellel aastal on konkurss sõltuvalt elanike arvust jagatud kaheks. Mõlema kategooria võitjad saavad kuni 25 000 eurot ja lisaks õiguse kasutada keskkonnamärki „Aasta keskkonnasõbralik kohalik omavalitsus“.
Konkursile kandideerimiseks tuleb esitada elektrooniline ankeet veebikeskkonnas www.keskkonnatunnustused.ee hiljemalt 30.04.2021 südaööks.
Eelmisel aastal valis žürii keskkonnasõbralikuimaks omavalitsuseks Saaremaa valla.
Lisainformatsioon: Kadri Koemets, keskkonnakonnakorralduse osakonna nõunik, 56967467, kadri.koemets@envir.ee
NordenBladet —Kultuuriminister Anneli Ott kinnitas kultuurivaldkonna teema-aastad järgnevaks kolmeks aastaks. 2022. aasta on pühendatud raamatukogudele, 2023. aastal võtab järje üle liikumisaasta ja 2024. aasta keskendub kultuurilisele mitmekesisusele.
„Järgmine aasta on märgiline selle poolest, et kasutajate vajadustest lähtuvad raamatukogud on muutumises. Sellest ka selline teema-aasta valik. Raamatukogude roll muutub üha enam info hoidjast nõustajaks, suunajaks ja harijaks. Samuti paneb aina suurenev ja tempokalt kasvav info hulk ning digipööre raamatukogudele täiesti uued ülesanded nii ühiskondlikus kui ka hariduslikus plaanis,“ märkis kultuuriminister Anneli Ott. „Raamatukogud kujunevad kogukonna info- ja nõustamiskeskuseks, kust saab kasu meist igaüks – olgu siis paremini kättesaadavate teenuste ja info mõttes või lihtsalt enda täiendamiseks ja harimiseks,“ lisas Ott.
Raamatukogude teema-aastat hakkab ette valmistama ja ellu viima Eesti Rahvusraamatukogu. 2023. aastal võtab raamatukogude teema-aastalt teatepulga üle sport, et tekitada inimestes rohkem huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Liikumisele pühendatud aasta juhib tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata paranenud statistilistele andmetele oleme endiselt paarikümne protsendi kaugusel Põhjamaadest, kus liigub regulaarselt vähemalt kolmveerand elanikkonnast. 2024. aasta tutvustab aga Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi. 2023. ning 2024. aasta läbiviijad selguvad edaspidi.
Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates 2000. aastast, kui tähistati Eesti raamatu aastat. Teema-aastate eesmärk on tuua igal aastal tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond või -teema. Toimunud on näiteks kunstiaasta, Eesti Teatri Aasta, muuseumiaasta, lugemisaasta, Eesti filmi aasta, kultuuripärandi aasta, muusika-aasta, merekultuuri aasta, laste ja noorte kultuuriaasta, digikultuuriaasta. Kõiki senised teema-aastad on Kultuuriministeeriumi kodulehel.
NordenBladet —18. aprillini saavad kõik geenidoonorid osaleda Eesti seni suurimas vaimset tervist ja heaolu käsitlevas geeniuuringus. Ligi pooled inimesed kogevad elu jooksul mõnda vaimse tervise probleemi, kuid siiani on nende täpsed tekkepõhjused olnud teadmata. Kogu maailmas ainulaadne Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu teadusuuring aitab luua selles osas selgust. Samuti loovad uuringu tulemused aluse personaalmeditsiini lahenduste arendamiseks vaimse tervise valdkonnas.
“Iga geenidoonori panus on tähtis, sest võimalikult mitmekesise teabe analüüsimine võimaldab paremini mõista, miks esinevad inimeste vaimses tervises nii suured erinevused,” ütles uuringu üks eestvedajatest neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto. Uuringus osalemiseks kutsutakse kõiki 200 000 geenidoonorit täitma veebiküsimustikku. Iga täidetud küsimustik suurendab tulemuste täpsust, mis omakorda loob suuremat mõju personaalmeditsiini arengule. “Seni on personaalmeditsiin keskendunud suures osas füüsiliste haiguste paremale diagnoosimisele ja ravile, kuid vaimne tervis on jäänud tagaplaanile,” lisas Lehto.
Uuringu kaasjuhi professor Lili Milani sõnul liigub meditsiin kogu maailmas suunas, kus igale inimesele leitakse just talle sobiv ennetus- või raviplaan. „Uuring aitab tuvastada seni teadmata seoseid vaimse tervise probleemide ja geenide vahel, mis võimaldavad astuda järgmist sammu tervisedenduses, mida iseloomustab kasvav personaalsus ning tervishoiusektori ressursside võimalikult tõhus kasutamine,” lisas Milani.
Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul ilmneb mõni vaimse tervise probleem elu jooksul ligikaudu 50% inimestest. Depressioon, ärevus, keskendumisraskused ja rahutu uni on ühed sagedamini esinevad vaimse tervise probleemid, millega on paljudel isiklik kokkupuude. “Koroonakriis on toonud vaimse tervise ja heaolu teemad tähelepanu keskmesse. Olukorrad, mida iseloomustab teadmatus ja mille tõttu kaasneb vajadus muutustega kiiresti kohaneda, on paljude inimeste vaimsele tervisele suureks katsumuseks,” tõdes Oidermaa.
Geeniuuringu tulemustest saavad tulevikus kasu ka vaimse tervise spetsialistid. “Uued teadmised geenide, keskkonna ja vaimse tervise omavahelistest seostest loovad võimaluse paremaks ennetuseks, täpsemaks diagnoosimiseks ning tõhusamaks raviks ja raviplaanideks, mis lähtuvad iga inimese personaalsest eelsoodumustest ja läbielamistest,” selgitas Milani.
Uuringus on oodatud osalema kõik geenidoonorid. Lehto sõnul ei oma tähtsust, kas inimesel on elu jooksul vaimse tervise probleem esinenud või mitte. “Küsimustik pakub täitjale head võimalust ka enese vaimse tervise erinevate tahkude peale mõtlemiseks. Kuigi uuringu käigus me vastajatele personaalset vaimse tervise tagasisidet ei anna, saab iga geenidoonor oma osalemisega panustada olulisse teadustöösse, mis aitab tulevikus parandada väga paljude inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti,” ütles Lehto.
NordenBladet —Keskkonnaministeerium palub 14. aprillini teha ettepanekuid Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märkide kandidaatidele.
Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide või looduse üksikobjektide uurimisel ja kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.
„Kindlasti on meie seas mitmeid looduse eest kõnelejaid, kelle sõna ja arvamus ühiskonnas maksab. Kutsun üles neid väärikaid inimesi üles leidma ja esitama preemiale,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile inimesi, kelle teeneid on tunnustatud looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse hõbemärki antakse välja alates 2011. aastast.
Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 14. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.
Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja looduskaitse märkide laureaadid kuulutatakse välja mais looduskaitsekuu avamisel. Varasemad laureaadid ning lisainfo on leitav siit.
