NordenBladet —Aprilli algusest saavad erametsaomanikud taotleda toetust erametsamaale, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal sihtkaitsevööndis, piiranguvööndis või projekteeritaval alal või sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse eelarve kasvas aastaga enam kui 600 000 euro võrra.
“Eesti maaelu arengukava 2014–2020” toetus aitab hüvitada erametsaomanikele nendel erametsamaadel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Ühe kalendriaasta jooksul piirangute järgimise eest antava toetusega kaitstakse erametsas looduslikke elupaiku, loomastikku ja taimestikku metsakooslustes.
„Toetusega kompenseerime erametsaomanikele kaitsealuste liikide hoidmiseks metsa majandamisele seatud piiranguid,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. „2021. aastal on toetuse eelarveks kavandatud viis miljonit eurot, mis on ligi 614 000 euro võrra suurem summa kui eelmisel aastal. Kuna huvi toetuse vastu on olnud suur varem ning ilmselt on seda ka tänavu, siis lubab suurenenud eelarve hoida toetuse ühikumäärasid senisel tasemel.“
Sihtkaitsevööndis paikneval metsamaal on toetus 110 eurot ja Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal asuval metsaalal 60 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetuse ühikumäära piiranguvööndis võidakse vähendada, kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.
Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas 4. aprillist kuni 22. aprillini.
Toetust tutvustav infopäev toimub 30. märtsil veebis Zoomi keskkonnas. Registreeruda saab kuni 26. märtsini.
Täpsemat teavet toetuse tingimustest, infopäevast ning kehtivast tulumaksu lisasoodustusest saab SA Erametsakeskus kodulehelt www.eramets.ee.
NordenBladet —18. märtsil kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon sõnastas uued soovitused AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamiseks Eestis. Ekspertkomisjon soovitab kasutada AstraZeneca vaktsiini lähinädalatel eelkõige üle 60-aastaste (k.a) inimeste COVID-19 vastaseks vaktsineerimiseks.
„Komisjon vaagis eile õhtul toimunud koosolekul pikalt nii Euroopa Ravimiameti esialgseid uurimise tulemusi kui ka nakkusolukorda Eestis. Meie eksperdid lähtusid soovituses nii Euroopa ravimiameti avaldatud andmetest kui sellest, et Eestis on praegu esmatähtis kaitsta vaktsineerimisega ennekõike üle 60-aastaseid inimesi, kellel on suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt ning vajada haiglaravi,“ ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse. „Alates eile õhtust käivad arutelud kõigis Euroopa riikides ja paljud neist on kujundamas oma seisukohti lähipäevil. Mõistagi jälgime ka teistes riikides toimuvaid arutelusid ja otsuseid.“
Avaldame riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused täismahus.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 18.03.2021 otsused seoses AstraZeneca vaktsiini kasutamisega
Taust
Märtsis teatati mitmes riigis mõnedel noorematel inimestel 7-14 päeva pärast AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimist esinenud trombotsüütide vähesuse (trombotsütopeenia) ja raske tromboosi koos esinemisest. Euroopa Ravimiamet (EMA) ei muutnud 11.03 toimunud arutelul oma ohuhinnangut AstraZeneca vaktsiini osas ja uuris edasi väga harva esinenud ebatavalisi trombotsütopeenia ja tromboosi kombineeritud juhtumeid. Tuginedes EMA hinnangule ja olemasolevatele andmetele, soovitas Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon 11.03 ettevaatusabinõuna vältida EMA uurimise ajal kuni uurimistulemuste selgumiseni AstraZeneca vaktsiini kasutamist kõrge trombiriskiga inimestel. Juhised trombiriski hindamiseks edastati 12.03 ka vaktsineerijatele.
18.03 arutas EMA ravimiohutuse riskihindamise komitee olemasolevaid andmeid ja uurimise tulemusi. Komitee jõudis järgmistele järeldustele:
Vaktsiini kasu ja riski suhe on jätkuvalt positiivne.
AstraZeneca vaktsiini kasutamine ei ole seotud trombemboolia suurema tekkeriskiga. Trombemboolia kõrvaltoimeteatiste arv on oluliselt väiksem, kui selle eeldatav esinemissagedus vaktsineeritutega sarnases vanuses elanikkonnas.
AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimeid ei saa seostada kvaliteedi- või tootmisprobleemidega.
AstraZeneca vaktsiin võib olla seotud väga harva esineva eripärase haiguspildiga tromboosiga, millega võib kaasneda trombotsüütide vähesus ja mis on esinenud noorematel kui 60-aastastel inimestel. EMA-l on teada 7 tromboosijuhtu, mille korral esines laialdane veresoontesisene tromboos ja 18 ajuveenide tromboosijuhtu. Põhjuslik seos vaktsiiniga nende juhtude puhul ei ole kindel, kuid seda hinnati võimalikuks ja seetõttu uuritakse edasi. Üle 60-aastastel selliseid tromboosijuhtumeid ei esinenud.
Esinenud tromboosijuhud on väga harvad, arvestades AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritud inimeste koguarvu. 16.03 seisuga on Ühendkuningriigis ja Euroopa majanduspiirkonnas vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga üle 20 miljoni inimese.
Kuna EMA-le teatatud trombotsütopeenia- ja tromboosijuhud olid üliharvad, ei seadnud amet vaktsiini kasutamisele nooremas earühmas piiranguid.
EMA jätkab trombijuhtude uurimist ja hindamist, kas trombotsüütide vähesuse ja tromboosiga inimestel esines muid täiendavaid tromboosi riskifaktoreid ja kuidas neid harva esinevaid trombe ennetada.
Võttes arvesse:
– olemasolevaid andmeid AstraZeneca vaktsiini kohta, sh EMA ravimiohutuse riskihindamise komitee järeldusi ning asjaolu, et EMA hindab AstraZeneca vaktsiini kasu ja riski suhet jätkuvalt positiivseks,
– Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaani eesmärkide kohaselt tuleks esmajärjekorras võimaldada vaktsineerimist vanemaealistele ja riskirühmadele, kellest piiratud vaktsiinikoguste tõttu ei ole arvestatav osa veel vaktsineerimise võimalust saanud,
– haiglaravi vajavad COVID-19 haiguse tõttu peamiselt üle 60-aastased inimesed,
– AstraZeneca vaktsiin on olemasolevatele andmetele tuginedes vanemaealistel efektiivne ning kaitseb hästi raske haigestumise eest,
– epidemioloogilist olukorda Eestis,
– EMA jätkab noorematel inimestel (alla 60-aastastel) esinenud ebatavaliste trombijuhtude mehhanismi uurimist ja seose hindamist vaktsiiniga,
– COVID-19 haigestumisega suureneb inimesel oluliselt tromboosirisk,
soovitab immunoprofülaktika ekspertkomisjon:
1. Kasutada AstraZeneca vaktsiini lähinädalatel eelkõige üle 60-aastaste (k.a) inimeste COVID-19 vastaseks vaktsineerimiseks.
2. Kuivõrd trombemboolia risk vaktsineeritutel EMA hindamisel ei kinnitunud, võib loobuda ettevaatusabinõuna antud soovitusest mitte vaktsineerida tromboosi riskifaktoritega inimesi. Seega võib AstraZeneca vaktsiini kasutada veenitromboosi riskifaktoritega üle 60-aastaste (k.a) inimeste vaktsineerimiseks.
3. Euroopa Ravimiamet ei piiranud ravimi kasutamist üheski earühmas, sest trombotsütopeenia- ja trombijuhud on olnud väga harvad. Seepärast ei ole AstraZeneca COVID-19 vaktsiiniga immuniseeritud inimestel vaja oma tervise pärast muretseda.
Komisjon soovitab pärast AstraZeneca koroonavaktsiini saamist jälgida oma tervist 14 päeva jooksul ning kui esineb mõni järgmistest sümptomitest, pöörduda koheselt arsti poole:
– hingeldus,
– rindkere- või kõhuvalu,
– jäseme turse või jahedus,
– tugev/süvenev peavalu või ähmane nägemine,
– püsiv veritsus,
– väikesed verevalumid, punakad või lillakad täpid, verevillid nahal.
4. Vaadata soovitused üle, kui on olemas täiendavad andmed EMA-lt alla 60-aastastel esinenud tromboosijuhtude põhjuste ja mehhanismi kohta.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
NordenBladet — Väike kogus aspiriini vähendab oluliselt raske haigestumise ja surma ohtu koroonahaiguse COVID-19 tagajärjel, selgub värskest uuringust. Teadlased avastasid, et igapäevane tablett aspiriini vähendab koroonahaigete intensiivi sattumist ja suremust enam kui 40 protsendi võrra, vahendab CNN.
Uuring viidi läbi USA-s George Washingtoni ülikooli arstiteaduskonnas. Teadlased leidsid, et aspiriin on kõige lihtsam, kiirem ja odavam vahend koroonapatsientide aitamisel.
Põhjus, miks hakati aspiriini poole vaatama oli asjaolu, et paljudel koroonaopatsientidel esines tromboos. Aspiriin on aga vahend, mis aitab verd veeldada ja sellega vältida trombide teket.
Aspiriini kasutatakse ka valuvaigistina peavalude, lihasevalude, menstruatsioonivalude, külmetushaiguse ja artriidi puhul. Ühtlasi aitab aspiriin vältida infarktide ja insultide ohtu.
Nüüd arvavad teadlased, et verd vedeldava toimega aspiriin aitab ka koroonahaiguse vastu.
Uuring avaldati väljaandes Anesthesia & Analgesia ja selle võeti vaatluse alla 412 koroonapatsienti, kellest 314 aspiriini ei saanud. 98 patsienti said aga aspiriini vahetult peale haiglasse tulekut või nädal enne seda. Uuringust tuli välja, et patsientidel, kes said aspiriini, oli 44 protsenti väiksem vajadus hingamisaparaadi järele ja 43 protsenti väiksem vajadus intensiivravi järele. Koroonapatsiendid, kes olid saanud aspiriini surid 47 protsenti väiksema tõenäosusega.
NordenBladet — Kultuuriministeerium ootab kuni 5. maini ideekavandeid, millised võiksid olla Eesti kirjanduse ja kunsti valdkondi inglise keeles tutvustavad erialaväljaanded.
„Meie eesmärk on viia Eesti kunst ja kirjandus veelgi suurema rahvusvahelise publikuni. Koroonakriis ja mitmete suursündmuste erinevad vormid on tõestanud, et traditsiooniliste formaatide kõrval vajame valdkondi toetavat tipptasemel digitaalset tööriista. Nii saavad need erialaväljaanded olla rahvusvahelisel tasemel huviäratajaks, meie kunsti ja kirjanduse tutvustajaks, diskussiooni tekitajaks,“ ütles Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juht Kalmar Kurs.
Ideekonkursi eesmärk on luua Eesti kirjanduse ja kunsti valdkondadele ingliskeelse info edastamise platvorm, mis oleks suunatud erialapublikule ja ekspertidele, millest oleks võimalikult laial ringil kirjandus- ja kunstivaldkonna inimestel abi rahvusvahelises koostöös.
Senimaani on Kultuuriministeerium tellinud erialateabe avaldamise MTÜ-lt Eesti Instituut, kes on andnud välja ajakirju „Estonian Art“ ja „Estonian Literary Magazine“, vt täpsemalt https://estinst.ee/valjaanded/ajakirjad/.
Mõlema ideekonkursi võitjat premeeritakse 2000 euroga, teist kohta 1500 euroga ning kolmandat kohta 1000 euroga.
Ideekonkursi võitja peab tagama valdkonna tegevusi toetava ja spetsialistide sihtrühma kõnetava süsteemse, regulaarset infot ning sügavamaid käsitlusi pakkuva väljundi, milleks võib olla nii veebiplatvorm, trükis, nende hübriid või muu lahendus. Ideekonkursil osalejal on vabad käed vastava meediumi, väljundi või platvormi kujundamisel. Sihtrühmad, kellele teave on suunatud, on valdkondlikud eksperdid ja muud huvitatud isikud.
NordenBladet — Islandil pealinna Reykjaviki lähedal Reykjane poolsaarel hakkas purskama vulkaan, mis on olnud uinunud olekus 900 aastat.
Vulkaan asub ligi 40 kilomeetri kaugusel Reykjavikist Fagradalsfjalli mäel, kus pole inimasustust. Krysuviki vulkaan pole olnud aktiivne 900 aastat. Piirkond on olnud aga tähelepanu all seoses veebruari lõpus toimunud maavärisemisega.
Islandi ilmateenistus sai teate vulkaanipurske kohta eile, 19. märtsi õhtul enne kella 22. Purske tõttu on peatatud lennuliiklus Keflaviki lennuväljal.
