NordenBladet — Riigikogus toimus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Mida on vaja muuta Eesti maksusüsteemis“ arutelu.

Ettekandega esinesid Riigikogu liige, endine rahandusminister ja Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd, ettevõtja Ruth Oltjer ning maksuekspert Hannes Udde.

Riigikogu liige Aivar Sõerd tõi alustas ettekannet tuues esile USA mõttekoja Tax Foundation  OECD riikide maksude konkurentsivõime uue edetabeli, milles Eesti jõudis juba üheksandat aastat järjest esimesele kohale. „Eesti maksusüsteemi puhul tõstetakse esile, et see on lihtne ja ühetaoline. Samuti toob mõttekoda esile, et Eesti maksusüsteem toetab majanduskasvu ja soodustab investeeringuid,“ märkis Sõerd ja lisas, et Eesti maksusüsteem tegelikult ei vaja fundamentaalset muutmist ega ümberpööramist. „Samas, ükski maksusüsteem pole absoluutselt täiuslik ega hakkagi olema. Kõik ka hästi töötavad maksusüsteemid vajavad regulaarset analüüsi ja vajaduse korral ümberkujundamist, et kohaneda muutustega majanduskeskkonnas,“ sõnas ta.

Sõerd tõi Eesti maksusüsteemi kitsaskohtadena välja OÜtamise, aga ka 2018. aastast kehtestatud maksuvaba tulu süsteemi, kus maksumaksja maksuvaba tulu määr tehti sõltuvaks tema aastatulu suurusest. „Selle maksusüsteemi selline tuumelement on tuluvahemik 1200–2100 eurot, kus maksuvaba tulu määr hakkab järsult vähenema ja jõuab 2100 euro suuruse tulu juures nullini. No ma ütleksin, et see selline süsteem ei sobi Eesti oludesse, kuna meil palgad kasvavad kiiresti, tulud kasvavad kiiresti ja ka inflatsioon on olnud kiire. Aga tuluvahemik 1200–2100 eurot on kindlalt eurodesse fikseeritud. See tuluvahemik, mida on ka maksuküüruks nimetatud, on muutumata püsinud juba kuuendat aastat, aga tulude kasvades liigub igal aastal järjest rohkem inimesi oma tuludega sellesse kõrgema maksustamise tsooni,“ tõi ta esile. „Toome näite õpetajate palgaga. Õpetajate keskmine palk tõuseb tänavu 2048 euroni kuus, aga selle palgataseme puhul pole maksuvaba tulu määr enam mitte 654 eurot, vaid sellest jääb järele 38 eurot, sest maksuküüru valem sööb suurema osa sellest ära.“

Keemiaettevõtte Chemi-Pharm asutaja ja juht Ruth Oltjer sõnas tööstusettevõtete käekäigust rääkides, et olukord on nagu Ameerika mägedel ja märksõnadeks on sõda, tooraine hindade tõus, seniste tarneahelate katkemine ja ettevõtete doteerimine Euroopa riikide poolt, mis paneb Eesti ettevõtted näiteks Saksamaa ja Suurbritannia ettevõtetega võrreldes kehvemasse olukorda. Oltjer tõi esile, et tööstuse käekäik on oluline, kuna Eesti SKT-st 80–90% moodustab eksport ja suure osa ekspordist annavad just meie töötleva tööstuse ettevõtted.

„Eesti ettevõtjale tunduvalt maksud ausad, sellepärast ei viidagi neid ettevõtteid Eestist minema. Makse on lihtne maksta ja mitte ainult maksta, vaid ka koguda. Ja selle tulemusena laekuvadki maksud Eestisse. Minu hinnangul ei pea paika, et praegune maksusüsteem on kahjulik Eesti ettevõtlusele ja riigile tervikuna,“ märkis ta. Oltjer tõi esile, et maksusüsteemi puhul on määrava tähtsusega põhimõte „Maksudega ei mängita“. „Maksude muutmine on ettevõtjaid nii oluliselt mõjutav, et kui selline samm teha, sest see peaks olema vähemalt kuus kuud, parem kui aasta ette teada,“ sõnas ta.

Samuti on Oltjeri sõnul Eesti maksukoormus 34% ehk Kesk-Euroopa riikide tasemel. „Ma ei näe üldse võimalust, et me saaksime seda maksukoormust kuidagi tõsta,“ märkis ta ja lisas, et ka ettevõtete tulumaksu puhul pole tõstmise ruumi näha. Muu hulgas märkis Oltjer oma ettekandes, et pooldab erisoodustusmaksude kaotamist spordi- ja tervisekuludelt ning tõi eriti tähtsana esile teadus- ja arendustegevuse soodustamist.

Kolmandana esines ettekandega maksuekspert Hannes Udde. Läbirääkimistel võtsid sõna Reili Rand (SDE), Jaak Aab (KE), Heiki Hepner (I), Maris Lauri (RE), Andres Sutt, Siim Kallas, Tarmo Kruusimäe.