Esmaspäev, august 4, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

AS-i Tallink Grupp 2022 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne

NordenBladet — Tallink Grupp AS-i 2022. aasta neljanda kvartali tulemusi tutvustatakse täna kell 12:00 algaval inglise keelsel veebiseminaril. Veebiseminariga ühinemine käesoleval lingil; küsimused palume saata hiljemalt kella 11:00-ks e-kirja teel: investor@tallink.ee. Täiendav info on kättesaadav varasemalt avalikustatud börsiteates.

AS Tallink Grupp ja tema tütarettevõtted (edaspidi “kontsern“) vedasid 2022. majandusaastal (1. jaanuar – 31. detsember) kokku 5 462 085 reisijat, mida on 84,4% võrra rohkem kui eelmisel aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes eelmise majandusaastaga võrreldes 11,0% võrra. Kontserni auditeerimata konsolideeritud müügitulu suurenes 61,7% võrra 771,4 miljoni euroni (476,9 miljonit eurot 2021. aastal). Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 135,8 miljonit eurot (2021. aastal 58,3 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum 13,9 miljonit eurot (2021. aastal oli puhaskahjum 56,6 miljonit eurot).

Kontserni 2022. majandusaasta tulemusi ja tegevusnäitajaid mõjutasid järgmised äritegevusega seotud tegurid:

Majandusaasta alguses mõjutas kontserni tegevust ja tulemusi kõigil koduturgudel jätkuvalt COVID-19. Nõudlus reisimise järele kasvas pärast reisipiirangute kaotamist Soomes ja Rootsis veebruaris ning Eestis alates märtsi keskpaigast.

Nõudlust mõjutas negatiivselt 24. veebruaril 2022 Venemaa alustatud sõda Ukrainas ja jätkunud COVID-19-ga seotud reisipiirangud, mis takistasid Aasiast sissetuleva turismi taastumist kogu aasta vältel.

Shuttle-laeva MyStar toomine Tallinna-Helsingi liinile detsembri keskel suurendas kontserni poolt opereeritavate laevade koguarvu 15-ni – sh 3 shuttle-laeva, 2 kaubalaeva ja 4 kruiisilaeva ning 6 laeva, mille kontsern on välja prahtinud sh 2 pika- ja 4 lühiajalise prahilepingu alusel.

Kontsern opereerib Tallinnas 3 hotelli. Riia hotell on olnud suletud alates 2020. aasta oktoobrist.

Laevade planeeritud hooldustööd kestsid kokku 138 päeva.

Kõrged ülemaailmsed kütusehinnad mõjutasid kontserni kulutaset kogu aasta vältel.
Kontsern keskendub jätkuvalt kulude kokkuhoiule varasemalt rakendatud meetmetega ning kasumliku tegevuse taastamisele oma peamistel laevaliinidel.

Kontsern jälgib regulaarselt oma peamiste laevaliinide arengut, sealhulgas iga liini mahtusid ning jätkab prahtimisvõimaluste otsimist laevadele, mida põhiliinidel ei kasutata.

Müügitulu ja segmendid2022. majandusaastal suurenes kontserni kogu müügitulu 294,5 miljoni euro võrra 771,4 miljoni euroni eelmise aastaga võrreldes. 2021. majandusaastal oli kogu müügitulu 476,9 miljonit eurot.

Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 236,4 miljoni euro võrra 629,0 miljoni euroni võrreldes 2021. aastaga.

Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv oli 3,1 miljonit, mida on 76,9% võrra rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute maht suurenes 19,0% võrra. Eesti-Soome liinide müügitulu suurenes 93,3 miljoni euro võrra ja oli 277,8 miljonit eurot. Segmendi tulem paranes 39,7 miljoni euro võrra 51,7 miljoni euroni. Eesti-Soome segment kajastab kahe shuttle-laeva, ühe kruiisilaeva ja ühe kaubalaeva opereerimist. Shuttle-laev MyStar lisandus Eesti-Soome laevaliinile 2022. aasta detsembri keskel. Kruiisilaev Silja Europa lõpetas väljaprahtimise tõttu Tallinna-Helsingi liinil opereerimise 2022. aasta augustis. Kaubalaev Sea Wind müüdi 2022. aasta aprilli lõpus. Alates 2022. aasta neljandast kvartalist opereeris liinil vaid kaks shuttle-laeva.

Soome-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv peaaegu kahekordistus 2022. aastal ulatudes 1,9 miljonini. Transporditud kaubaveoühikute maht vähenes 9,9% võrra. Soome-Rootsi liinide müügitulu suurenes 115,6 miljoni euro võrra ning oli 274,3 miljonit eurot. Segmendi kahjum vähenes 14,6 miljoni euro võrra ulatudes 1,0 miljoni euroni. Soome-Rootsi segment kajastab kahe kruiisilaeva opereerimist Turu-Stockholmi ja kahe kruiisilaeva opereerimist Helsingi-Stockholmi liinil. Alates 2022. aasta neljandast kvartalist opereeris Turu-Stockholmi liinil vaid üks kruiisilaev, kuna 2022. aasta septembrist lõpetas väljaprahtimise tõttu liinil opereerimise kruiisilaev Galaxy.

Eesti-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv peaaegu kahekordistus 2022. aastal ulatudes ligikaudu 0,5 miljoni reisijani. Transporditud kaubaveoühikute maht eelmise aastaga võrreldes ei muutunud. Eesti-Rootsi liinide müügitulu suurenes 27,8 miljoni euro võrra 76,8 miljoni euroni ning segmendi kahjum suurenes 4,0 miljoni euro võrra 11,0 miljoni euroni. Eesti-Rootsi segmendis kajastuvad kahe kaubalaeva ja ühe kruiisilaeva opereerimine ning samuti kruiisilaeva Victoria I seisukulud kuni laeva väljaprahtimiseni.
Muu segmendi müügitulu suurenes kokku 62,2 miljoni euro võrra ja oli 147,4 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt laevade prahtimisest ja majutuse müügist, Burger King restoranide avamisest ning vähesemal määral ka erinevatest jaekaubandustegevustest.
KasumKontserni 2022. majandusaasta brutokasum rohkem kui neljakordistus eelmise aastaga võrreldes ulatudes 113,5 miljoni euroni. EBITDA suurenes 77,5 miljoni euro võrra ja moodustas 135,8 miljonit eurot.

Kontserni varade amortisatsioonikulu suurenes 2,8 miljoni euro võrra 98,1 miljoni euroni eelmise majandusaastaga võrreldes.

Tulenevalt intressikandvate võlakohustuste suurenemisest, suurenesid netofinantskulud eelmise aastaga 2,8 miljoni euro võrra 24,7 miljoni euroni.

Kontserni 2022. aasta auditeerimata puhaskasum oli 13,9 miljonit eurot ehk 0,019 eurot aktsia kohta. 2021. aasta puhaskahjum oli 56,6 miljonit eurot ehk 0,081 eurot aktsia kohta.
Investeeringud2022. majandusaastal moodustasid kontserni investeeringud 203,3 miljonit eurot, millest suurem osa ehk 176,7 miljonit eurot on seotud uue shuttle-laeva MyStariga. Shuttle-laeva MyStar kogumaksumus oli 252 miljonit eurot, millest 75,3 miljoni eurot oli kajastatud investeeringutena 2021. majandusaastal.

Tulenevalt jätkuvalt väljakutsete rohkest majanduskeskkonnast olid laevadega seotud investeeringud viidud miinimumini. Teostati ainult vältimatuid hooldus- ja remonditöid. Sellised hooldus- ja remonditööd kestsid 2022. aastal kokku 138 päeva.

Samuti investeeriti veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning teiste administratiiv-süsteemide arendusse ja uute Burger Kingi restoranide avamisse.
DividendidTulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve arvestades, tegi nõukogu ettepaneku dividende 2021. majandusaasta eest mitte maksta, mis kiideti heaks 9. juunil 2022 toimunud aktsionäride üldkoosolekul.

Finantsseisund2022. aasta lõpu seisuga ulatus kontserni netovõlg 738,6 miljoni euroni, kasvades võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartali lõpuga 129,9 miljoni euro võrra ja võrreldes 2021. aasta lõpuga 86,2 miljoni euro võrra. Netovõla ja EBITDA suhe oli aasta lõpu seisuga 5,4 (31. detsembril 2021: 11,2).

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114,9 miljonit eurot (127,6 miljonit eurot 31. detsembril 2021) ja kasutamata arvelduskrediiti 135,0 miljonit eurot (134,8 miljonit eurot 31. detsembril 2021). Majandusaasta lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata arvelduskrediit) 249,9 miljonit eurot (262,4 miljonit eurot 31. detsembril 2021). Kontsern alustas uuesti olemasolevate laenulepingute varem edasilükatud põhiosamaksete tasumist 2022. aasta teises kvartalis. 2022. aastal ulatusid kontserni laenude tagasimaksed 110,1 miljoni euroni võrreldes 2021. aasta 14,7 miljoni euroga. Lühiajalised võlad tarnijatele ja muud võlad ulatusid kokku 86,9 miljoni euroni (91,7 miljonit eurot 31. detsembril 2021).
2022. majandusaasta IV kvartali tulemusedKontserni auditeerimata müügitulu suurenes 2022. majandusaasta neljandas kvartalis (1. oktoober – 31. detsember) 22,2% ja oli 203,7 miljonit eurot. 2022. aasta neljandas kvartalis vedas kontsern kokku 1,3 miljonit reisijat, mida on 15,4% võrra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Müük laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes kasvas 9,2 miljoni euro võrra ja piletimüük 10,5 miljoni euro võrra. Kuna väljaprahtimise tõttu on opereeritavaid laevu vähem, vähenesid veetud kaubaveoühikud 5,4% ja sellest tulenevalt vähenes kaubaveomüük 2,8 miljoni euro võrra võrreldes aastataguse perioodiga. Tulud laevade välja prahtimisest suurenesid 2022. aasta neljandas kvartalis 19,3 miljoni euro võrra eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Neljanda kvartali auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 50,4 miljonit eurot (2021. aasta neljandas kvartalis: 25,1 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum oli 16,7 miljonit eurot (2021. aasta neljandas kvartalis: 3,3 miljonit eurot kahjumit).

2022. aasta neljanda kvartali finantstulemusi mõjutasid nõudluse taastumine, klientide arvu kasv ja kuue laeva välja prahtimine, samas kui sõda Ukrainas ja kütusehindade kiire tõus maailmaturul avaldasid negatiivset mõju.

PersonalSeisuga 31. detsembril 2022 töötas kontsernis 4 904 töötajat (31. detsembril 2021: 4 785). Töötajate arv hõlmab ka 167 lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat.
2022. aastal moodustasid personalikulud kokku 162,9 miljonit eurot (124,0 miljonit eurot 2021. aastal), mida on 31,3% võrra rohkem võrreldes eelmise aastaga. Keskmise täistööajale taandatud töökohtade arvu kasv on 2021. aastaga võrreldes 7,5%. Kasvu taga on peamiselt laienenud tegevus (opereeriti rohkem laevu ja hotelle) võrreldes 2021. aastaga.

MajanduskeskkondKontserni tegevust mõjutasid valdavalt muutused tarbijakäitumises ja majandusarengud põhiturgudel Soomes, Rootsis ja Eestis, aga ka globaalne geopoliitiline olukord ja sõda Euroopas. Nõudlus rahvusvaheliste reiside järele on pidevalt kasvanud, kuid pole veel jõudnud COVID-19 eelsele tasemele. Lisaks on Aasiast sissetuleva turismi taastumine peatunud, kuna paljud Aasia piirkonna riigid eemaldasid oma COVID-19 reisipiirangud alles 2022. aasta lõpus.

OECD mõõdetud tarbijate kindlustunne, mis jõudis 2022. aasta septembris rekordmadalale tasemele, on sellest ajast peale hakanud veidi paranema lootuses, et madalamad energiahinnad võivad aidata vältida majanduslangust 2023. aastal. Kuid energiahindade kõikumine, Ukraina sõda, karmistuv rahapoliitika ja kõrge inflatsioon on jätkuvalt ülemaailmselt peamine probleem. Tarbija kindlustunde paranemine kajastus hästi neljanda kvartali reisijamahtude kasvus.

Ettevõtte kaubaveoäri püsis perioodil stabiilne ja jõuline, kuigi turutingimused ja opereeritavate laevade väiksem arv avaldasid niigi raskele hinnakonkurentsile täiendavat survet.

Kütusehinnad maailmas tõusid neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes keskmiselt umbes 60%. Märkimisväärse kütusehinna tõusu kompenseeris tegevussageduse vähenemine, mille tulemusel kasvas kontserni kogu kütusekulu 2021. aasta sama perioodiga võrreldes 13% ehk üle 3 miljoni euro.

Kütusehinnad maailmas tõusid neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes keskmiselt umbes 60%, samas kui 2022. aasta keskmised hinnad peaaegu kahekordistusid võrreldes eelmise, 2021. majandusaastaga. Seetõttu kasvas kontserni üldine kütusekulu 100% ning ulatus 144 miljoni euro 2022. aastal rohkem, hoolimata väiksemast opereerimise sagedusest.

Lähitulevikus ja praeguste parimate teadmiste ja hinnangute kohaselt on äritegevuse peamised riskid jätkuvalt seotud kütusehindade arengute, Ukraina sõja, intressimäärade tõusu ning klientide muutuvate reisimis- ja tarbimisharjumustega.

Sündmused IV kvartalis AS-i Tallink Grupp laenukohustuste muutusedAS Tallink Grupp muutis 2016. aasta detsembris võetud 280 miljoni eurose laenu tingimusi. Ujuva intressimääraga Euriboril baseeruva laenu tagasimaksete lõpptähtaega pikendati kolme aasta võrra, millele võib lisanduda veel kaks üheaastast pikendust. Muudetud laenulepingusse lisati ka jätkusuutlikkuse klauslid. Laenu jääk laenukohustuste muutmise hetkel oli 135,5 miljonit eurot.

Laenulepingu muudetud tingimused vähendavad kontserni refinantseerimisriski.
Laenu garanteerivad AS-i Tallink Grupp tütarettevõtted Tallink Sea Line Ltd, Tallink Victory Line Ltd, Tallink Ltd, Tallink Autoexpress Ltd ja Tallinn Swedish Line Ltd. Laenu tagatisteks on loetletud ettevõtetele kuuluvad laevad.

Lühiajaline prahilepingAS Tallink Grupp ja Sotsiaalkindlustusamet sõlmisid lühiajalise prahilepingu (time-charter) ühe ettevõtte reisilaeva prahtimiseks. Lepingu täitmiseks kasutab ettevõte prahtimisperioodi jooksul laeva, mis parajasti liinil ei opereeri. Laev prahiti Eesti ametivõimudele alates 8. detsembrist 2022 kuueks kuuks võimalustega prahilepingut täiendavalt pikendada (6+1+1). Varasem leping AS-i Tallink Grupp ja Sotsiaalkindlustusameti vahel ühe kontserni reisilaeva prahtimiseks sõlmiti 2022. aasta aprillis neljaks kuuks võimalusega seda täiendavalt pikendada (4+1+1).

Laeva kasutatakse Eestisse saabuvate Ukraina põgenike ajutiseks majutamiseks.
Reisilaeva MyStar üleandmineAS Tallink Grupi tütarettevõte Tallink Superfast Ltd võttis 7. detsembril 2022 Soomes, Rauma laevaehitusfirmalt Rauma Marine Constructions, vastu uue kiire reisilaeva MyStar.

Laeva maksumus oli 252 miljonit eurot, millest 196,3 miljoni eurot finantseeriti KfW IPEX-Bank GmbH-lt saadud pikaajalise laenuga. Laen on 95% ulatuses tagatud Soome ekspordi- ja krediidiagentuuri “Finnvera” garantiiga. Laeva üleandmisel välja makstud pikaajalise laenu tähtaeg on kaksteist aastat ja laen kannab fikseeritud intressimäära.

MyStar on Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud läbi fondi Connecting Europe Facility, Transport – Motorways of the Sea summas 0,1 miljonit eurot.

Laev alustas opereerimist Tallinna-Helsingi liinil 13. detsembril 2022.

Lühiajalise prahilepingu pikendamine (Victoria I)AS Tallink Grupp ja Šotimaa valitsuse volitatud esindaja Corporate Travel Management (North) Ltd sõlmisid kokkuleppe reisilaeva Victoria I lühiajalise prahilepingu pikendamiseks. Laeva kasutatakse Šotimaal ajutise majutusteenuse pakkumiseks. Laeva prahilepingut pikendati alates 14. jaanuarist 2023 viieks kuuks.

Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaadeUus kollektiivlepingAS Tallink Grupp ja Meremeeste Sõltumatu Ametiühing sõlmisid 6. veebruaril 2023 uue kollektiivlepingu järgmiseks neljaks aastaks. Vastavalt uuele kollektiivlepingule tõuseb kontserni Eesti meretöötajate töötasu 13,5% (teenindav personal) ja 16,1% (tehniline personal) möödunud kollektiivleppe miinimum töötasude määraga võrreldes.
Silja Europa prahtimislepingu pikendamine2023. aasta veebruaris kasutasid AS Tallink Grupp ja Hollandi Centraal Orgaan Opvang Asielzoekersi (COA) poolt volitatud esindaja Slaapschepen Public BV võimalust pikendada Silja Europa olemasolevat lühiajalist prahtimislepingut kuni 19. juunini 2023.

TuludKontserni tulud ei ole kuust kuusse samad ja tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini). Perioodil 2022-2023 aitab kontserni müügitulude hooajalisust tasakaalustada laevade väljaprahtimisest saadav tulu.
Sõda Ukrainas avaldab negatiivset mõju nõudlusele teatavates kliendirühmades – peamiselt kliendid konfliktis vahetult osalevatest riikidest ja Aasia riikidest. Samuti esineb mõningate sisendihindade, eelkõige kütuse ja toorme hinnatõusu risk. Konflikti potentsiaalse mõju täpset ulatust ja kestust hinnata on jätkuvalt keerukas.

Majanduskeskkonna ebakindlusest tulenevalt otsib kontserni juhatus pidevalt võimalusi madalhooaja riskide maandamiseks (nt laevade prahtimine).

Uurimis- ja arendusprojektidAS-il Tallink Grupp ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja arendusprojekte. Kontsern otsib igapäevaselt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja ettevõtte tulemuste parandamiseks.

Kontsern otsib pidevalt innovaatilisi võimalusi oma laevade ja ka reisijate ala tehnoloogiate uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi tänapäevaste lahenduste abil. Viimased tehnilised projektid keskenduvad laevade CO2 jalajälje vähendamise lahendustele.

RiskidMitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju kontserni äritegevusele:

pikka aega kestev geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas;
riiklikud piirangud äritegevusele;
kõrge inflatsiooni mõju klientide tarbimisharjumustele;
õnnetused, katastroofid;
makromajanduslikud ja tööturu sündmused;
õigusaktide muudatused;
suhted ametiühingutega;
kütusehindade ja intressimäärade tõus;
turu- ja kliendikäitumine;
erinevused tööseadusandluses mõjutavad konkurentsivõimet erinevate lippude all opereerides

Põhinäitajad

Perioodi kohta
IV KV 2022
IV KV 2021
12K
12K

2022
2021

Müügitulu (miljonites eurodes)
203,7
166,6
771,4
476,9

Brutokasum/-kahjum (miljonites eurodes)
41,8
20,0
113,5
21,7

EBITDA¹ (miljonites eurodes)
50,4
25,1
135,8
58,3

EBIT¹ (miljonites eurodes)
23,5
0,9
37,7
-37,0

Aruandeperioodi puhaskasum /-kahjum (miljonites eurodes)
16,7
-3,3
13,9
-56,6

Amortisatsioon (miljonites eurodes)
27,0
24,2
98,1
95,3

Investeeringud¹ ² (miljonites eurodes)
179,7
9,2
203,3
20,2

Aktsiate kaalutud keskmine arv
743 569 064
743 569 064
743 569 064
694 444 381

Kasum/kahjum aktsia kohta¹
0,022
-0,004
0,019
-0,081

Reisijate arv
1 296 047
1 122 892
5 462 085
2 961 975

Kaubaveoühikute arv
96 052
101 486
409 769
369 170

Keskmine töötajate arv
4 948
4 743
5 023
4 360

Perioodi lõpu seisuga
31.12.2022
30.09.2022
31.12.2021
30.09.2021

Varad kokku (miljonites eurodes)
1 691,6
1 535,3
1 585,9
1 616,7

Kohustused kokku (miljonites eurodes)
984,7
845,1
893,4
920,8

Intressikandvad kohustused (miljonites eurodes)
853,5
711,5
779,9
802,8

Netovõlg¹ (miljonites eurodes)
738,6
608,7
652,4
659,7

Netovõla ja EBITDA suhe¹
5,4
5,5
11,2
19,2

Omakapital kokku (miljonites eurodes)
706,9
690,2
692,5
695,9

Omakapitali määr¹ (%)
42%
45%
44%
43%

Lihtaktsiate arv
743 569 064
743 569 064
743 569 064
743 569 064

Omakapital aktsia kohta¹
0,95
0,93
0,93
0,94

Suhtarvud¹
IV KV 2022
IV KV 2021
12K
12K

2022
2021

Brutokasumi/-kahjumi marginaal (%)
20,5%
12,0%
14,7%
4,5%

EBITDA marginaal (%)
24,8%
15,1%
17,6%
12,2%

EBIT marginaal (%)
11,5%
0,5%
4,9%
-7,8%

Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%)
8,2%
-2,0%
1,8%
-11,9%

ROA (%)
2,4%
-2,4%
2,4%
-2,4%

ROE (%)
2,1%
-8,2%
2,1%
-8,2%

ROCE (%)
3,1%
-2,8%
3,1%
-2,8%

1 ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
2 Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.
EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusestKasum /-kahjum aktsia kohta: puhaskasum või -kahjum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arvBrutokasumi /-kahjumi marginaal: brutokasum või -kahjum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügituluPuhaskasumi / -kahjumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügituluInvesteeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused – kasutusõiguse varade lisandumised + immateriaalse põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / (koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendidNetovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodes
IV KV 2022
IV KV 2021
12K
12K

2022
2021

Müügitulu
203 661
166 618
771 387
476 937

Müüdud kaupade ja teenuste kulud
-161 827
-146 593
-657 917
-455 282

Brutokasum/-kahjum
41 834
20 025
113 470
21 655

Müügi- ja turunduskulud
-11 399
-9 008
-38 796
-29 262

Üldhalduskulud
-12 658
-13 460
-47 708
-45 732

Muud äritulud
5 759
3 334
10 871
16 336

Muud ärikulud
-80
-11
-164
-28

Kasum/kahjum äritegevusest
23 456
880
37 673
-37 031

Finantstulud
167
-37
215
34

Finantskulud
-7 024
-5 867
-24 871
-21 921

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
-90
-80
-90
-80

Kasum/kahjum enne tulumaksu
16 509
-5104
12 927
-58 998

Tulumaks
214
1 766
1 008
2 422

Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum
16 723
-3 338
13 935
-56 576

Emaettevõtte omanikele kuuluv aruandeperioodi puhaskasum/ -kahjum
16 723
-3 338
13 935
-56 576

Muu koondkasum/-kahjum

Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse

Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed
-11
-13
480
123

Perioodi muu koondkasum/-kahjum kokku
-11
-13
480
123

Perioodi koondkasum/-kahjum kokku
16 712
-3 351
14 415
-56 453

Emaettevõtte omanikele kuuluv perioodi koondkasum/-kahjum kokku
16 712
-3 351
14 415
-56 453

Kasum/kahjum aktsia kohta (eurodes)
0,022
-0,004
0,019
-0,081

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodes
31.12.2022
31.12.2021

VARAD

Raha ja raha ekvivalendid
114 935
127 556

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
31 380
29 298

Ettemaksed
9 379
11 924

Tulumaksu ettemakse
37
0

Varud
39 965
34 631

Käibevara
195 696
203 409

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud
75
165

Muud finantsvarad ja ettemaksed
3 622
555

Edasilükkunud tulumaksu vara
21 840
21 840

Kinnisvarainvesteeringud
300
300

Materiaalne põhivara
1 438 286
1 323 353

Immateriaalne vara
31 823
36 293

Põhivara
1 495 946
1 382 506

VARAD KOKKU
1 691 642
1 585 915

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

Intressikandvad võlakohustised
165 049
244 436

Võlad tarnijatele ja muud võlad
86 934
91 687

Võlad omanikele
6
6

Tulumaksukohustis
35
47

Ettemakstud tulud
44 222
21 734

Lühiajalised kohustised
296 246
357 910

Intressikandvad võlakohustised
688 465
535 489

Pikaajalised kohustised
688 465
535 489

Kohustised kokku
984 711
893 399

Aktsiakapital
349 477
349 477

Ülekurss
663
663

Reservid
66 363
67 930

Jaotamata kasum
290 428
274 446

Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital
706 931
692 516

Omakapital kokku
706 931
692 516

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
1 691 642
1 585 915

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Auditeerimata, tuhandetes eurodes
IV KV 2022
IV KV 2021
12K
12K

2022
2021

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST

Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum
16 723
-3 338
13 935
-56 576

Korrigeerimised
33 557
29 973
122 147
116 083

Muutused:

Äritegevusega seotud nõuetes ja ettemaksetes
10 964
6 446
-3 638
-6 925

Varudes
-208
560
-5 334
-6 513

Äritegevusega seotud kohustistes
-3 618
-6 045
17 415
13 447

Muutused varades ja kohustistes
7 138
961
8 443
9

Äritegevusest teenitud raha
57 418
27 596
144 525
59 516

Saadud/makstud tulumaks
-112
-20
-227
-137

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU
57 306
27 576
144 298
59 379

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST

Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine
-179 689
-9 191
-203 322
-20 192

Laekumised materiaalse põhivara müügist
25
26
2 768
816

Saadud intressid
209
1
215
3

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU
-179 455
-9 164
-200 339
-19 373

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST

Saadud laenud
196 290
0
196 290
90 000

Laenude tagasimaksed
-39 025
0
-110 055
-14 667

Arvelduskrediidi muutus
-11 811
-25 482
-165
-15 556

Rendimaksete tasumine
-4 313
-4 159
-17 157
-14 903

Makstud intressid
-5 494
-4 328
-23 516
-19 296

Laenudega seotud tehingukulude tasumine
-1 376
0
-1 977
-495

Aktsiate emissioon
0
0
0
34 633

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU
134 271
-33 969
43 420
59 716

RAHAVOOD KOKKU
12 122
-15 557
-12 621
99 722

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
102 813
143 113
127 556
27 834

Raha ja raha ekvivalentide muutus
12 122
-15 557
-12 621
99 722

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
114 935
127 556
114 935
127 556

Anneli Simm
Investorsuhete koordinaator
AS Tallink GruppSadama 510111 Tallinn
E-mail Anneli.simm@tallink.ee

 

Eesti: Riigikogu kiitis heaks relvaseaduse muudatused

NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mille järgi väljastatakse Eestis edaspidi relvalube vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel.

Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse. Määratlemata kodakondsusega inimestele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis aastat. Teiste välismaalaste load kehtivad ühe aasta. Üleminekuaeg jätab võimaluse muutustega kohaneda, oma relvad võõrandada, osa neist laskekõlbmatuks muuta või astuda samme kodakondsuse muutmiseks. Vajadusel relvad ja laskemoon sundvõõrandatakse.

Seaduse järgi saab relvaluba taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav välismaalane, sest relvaeksam on edaspidi täies mahus eestikeelne. Samuti täiendatakse seadusega relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid ja nähakse muu hulgas ette, et teatud raske kuriteo toime pannud inimene ei saa kunagi relvaluba.

Seadusega kehtestatakse võimalus maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kes peavad harjutusväljadega kaasnevat müra, vibratsiooni ja suurenenud liikluskoormust taluma. Hüvitis võimaldab rajada näiteks müratõkkeseina või kergliiklustee. Valitsus saab volituse kehtestada harjutusväljade talumise hüvitis määrusega.

Seadusega antakse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile lõhkematerjali käitlemisõigus ning laiendatakse nende kasutatavat relvastust. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal saavad nad koos Kaitseväega õiguse kasutada sõjarelvi, et vajadusel ennetada või tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu.

Peale selle laiendatakse seadusega helisummuti kasutamise võimalusi jahipidamisel.

Seadus on kavandatud jõustuma 15. märtsil.

Õiguskomisjoni ja Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (777 SE) (ühendatud eelnõud 558 SE ja 627 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 67 ja vastu kolm Riigikogu liiget.

 

 

Eesti: Infotunnis räägiti looduslike pühapaikade hoiust ja kaitsest

NordenBladet — Keskkonnaminister Madis Kallas vastas Riigikogu infotunnis Ruuben Kaalepi küsimusele looduslike pühapaikade kaardistamise, kaitse ja taastamise kohta.

Riigikogu liige viitas, et arengukavade järgi oleks pidanud kõik Eesti pühapaigad 2020. aastaks kaardistatud olema, ent tehtud on ainult väike eeluuring, täies mahus on pühapaigad kaardistatud vaid neljas kihelkonnas ja tuhanded pühapaigad on unustamise tõttu hävimas. Ta lisas, et 2018. aastal võeti Maa-ameti kaardilt maha looduslike pühapaikade kaardirakendus, ent see tuleks Muinsuskaitseameti taotluse ja Keskkonnaagentuuri raporti järgi ennistada.

Madis Kallas nentis, et protsessid kaardirakenduse Maa-ameti Geoportaalis kättesaadavaks tegemiseks on seisma jäänud. Rääkides pühapaikade kaardistamisest ütles ta, et protsessid ei ole liikunud nii kiiresti kui võiks, aga need on liikunud õiges suunas. „Kui metsanduse arengukava ühel hetkel jõuab siia suurde saali tagasi, siis ka seal on tegelikult väga oluline osa kõigel sellel, mis puudutab meie pühapaiku meie metsades. Ka selle läbi me saame mitmeid olulisi nüansse rõhutada ja seda nii sisu osas, nii rahastuse osas kui ka tegelikult üldise keskkonnahariduse ja teadlikkuse tõstmise osas,“ lausus keskkonnaminister.

Vastates viitele, et suur osa Nursipalu harjutusväljaku laiendusest jääb Natura 2000 hoiuala alla, ütles minister, et seal tuleb teha kõik vajalikud hindamised ja uuringud vastavalt kehtivatele õigusnormidele. „Oluline on, et kõik need protsessid oleksid tehtud võimalikult palju kaasavalt ja võimalikult palju keskkonda säästvalt,“ toonitas Kallas.

Keskkonnaminister Madis Kallas vastas veel Tõnis Mölderi küsimusele raiemahtude ja Kaido Höövelsoni küsimusele keskkonnatasude kohta.

Peaminister Kaja Kallas vastas Helle-Moonika Helme küsimusele olukorra kohta riigis, Jaanus Karilaiu küsimusele Eesti kultuuri elujõulisuse, Marko Šorini küsimusele Pärnu silla, Martin Helme küsimusele riigi kaitstuse, Alar Lanemani küsimusele siseriiklike ja välispoliitiliste pingutuste ühtsuse kohta sõja tingimustes ja Peeter Ernitsa küsimusele sõjakuse kohta.

Avafoto: Unsplash

 

 

Eesti: Riigikaitsekomisjon arutab koos valdade ja kodanikeühendustega Nursipalu laiendamist

NordenBladet — Riigikogu riigikaitsekomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada koos Võrumaa omavalitsuste ja kodanikeühenduste esindajatega Nursipalu harjutusvälja laiendamist.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul vajab Nursipalu harjutusvälja laiendamine lähikuudel väga sisulist ja põhjalikku arutelu. Komisjon on asunud juba varem seisukohale, et harjutusvälja laiendamine on Eesti julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks vajalik, kuid seda tuleb teha õiglaselt ja kohaliku kogukonnaga koostöös.

Kaljulaidi sõnul langeb põhiraskus Riigikogu järgmise koosseisu riigikaitsekomisjonile, kes peab käsitlema nii laiendamise õiguslikke, majanduslikke ja riigikaitselisi külgi, kuulama ära kõik mõjutatud osapooled kui ka langetama 11 590 allkirja kogunud kollektiivse pöördumise kohta sisulise otsuse. “Täna kutsume kohalike elanike initsatiivil ja soovil ühe laua taha Võrumaa kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste esindajad, et kuulata ära nende seisukohad,” ütles ta.

Riigikogu konverentsisaalis toimuvale avalikule istungile on kutsutud Antsla, Rõuge, Võru ja Setomaa valla, MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Päästame Eesti Metsad, MTÜ Niilusoo, MTÜ Meie Nursipalu, SA Võrumaa Arenduskeskus ning seltsingu Loodus, Inimene ja Sõjavägi esindajad.

 

 

Eesti: Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena vaimset tervist ja heaolu

NordenBladet — Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2023“ arutelu heitis valgust asjaolule, et suur osa inimeste heaolu mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda.

Ettekande tegid sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, aruande peatüki „Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu“ toimetaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Helen Sooväli-Sepping ja Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai.

Aruande peatoimetaja Merike Sisask tõi oma ettekandes esile, et Eesti on jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, inimeste igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes pürgimusega olla vaimselt terve. Tema sõnul saab inimareng jätkuda ka ebakindlal globaalsete kriiside – pandeemiate, kliimamuutuse, sõjaohu – ajastul, kui inimeste vaimset tervist hoida ja kaitsta.

Sisask märkis, et inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ning seotusest kogukonnaga. „Kui kuuluvus- ja turvatunne väheneb või kaob, siis väheneb ka vaimne heaolu ning suureneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks. Tunne, et minu arvamuste ja vajadustega ei arvestata, tekitab pettumust ja trotsi, soodustab alternatiivtõlgenduslike sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo tarbimist ja polariseerumist ning üldist usaldamatust riigi ja teiste inimeste suhtes,“ selgitas ta.

Samuti osutas ta, et vaimse tervise spetsialistide puudus ja teenuste kehv kättesaadavus on ühiskonnas teadvustatud ja väga oluline probleem. „See on signaal sellest, et me tegeleme probleemidega liiga hilja. Me tegeleme vaimse tervisega siis, kui probleemid on kaugele arenenud, on tekkinud diagnoositavad häired. Siis on, jah, inimesel vaja pääseda psühhiaatri juurde. Enne seda on palju muid võimalusi enda vaimset tervist hoida ja abi saada,“ toonitas Sisask ja lisas, et tung spetsialistide abi poole ei ole ainult halb sõnum. „Sellel on ka positiivne pool ja see tähendab, et inimestel on suurem teadlikkus. /—/ Pole piinlik abi otsida, kui ma seda tõesti vajan. Aga ikkagi, oluline on häirete ravi ja probleemide ennetuse mõistlik tasakaal.“

Tallinna Tehnikaülikooli professor Helen Sooväli-Sepping tõi esile, et vaimne tervis on poliitikateülene teema ja suur osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda. „Näiteks ruumiline planeerimine, transport ja selle planeerimine, eluasemepoliitika, regionaalpoliitika, keskkonnapoliitika, kliimapoliitika,“ loetles professor valdkondi, mis kõik mõjutavad inimeste vaimset tervist.

„Kõigepealt mul on teile positiivseid uudiseid. Esimene positiivne sõnum on see, mida võime välja tuua erinevatel uuringutel põhineval teadmisel, et Eestis on inimestel piisavalt palju võimalusi nautida vaikust ja eraldatust looduses eemal inimtekkelistest objektidest. Euroopa kontekstis on see midagi erakordset,“ sõnas ta ja rõhutas, et mida puhtam ja looduslikum on elukeskkond, seda vaimselt tugevama vastupanuvõimega on ühiskond. „Looduslähedus toetab vaimset heaolu.“

Sooväli-Sepping lisas, et kvaliteetse elukeskkonna kraadiklaas on eakad ja lapsed. „Kas vaikust ja puhkust saab nautida ainult autot omav elanikkond või milline on ligipääs rohealadele linnas sotsiaalselt haavatavatele gruppidele, nagu näiteks eakad ja lapsed?“ Professori sõnul vajab ruumiplaneerimise, liikuvuse ja arhitektuuri seostamine vaimse heaoluga süvendatud selgitamist, kuna Eestis puudub avalikus sektoris hea praktika loodava taristu, ehitusobjekti või planeeringu mõju hindamiseks inimeste vaimse tervise ja heaolu seisukohast. Sooväli-Sepping tõi keskkonnast tuleneva riskina esile õhusaaste. „Tallinna ja Tartu kesklinna lasteasutuste vahetus läheduses on avalikus kasutuses või asutuste töötajatele mõeldud parkimiskohad, mis saastavad laste mängimis- ja liikumisruumi ning mõjuvad tervisele negatiivselt. Paljudes Euroopa riikides, nagu näiteks Hollandis või Ühendkuningriigis on parkimine lasteasutuste juures keelatud,“ selgitas professor.

Samuti tõi ta esile müra, kui väga salakavalat negatiivse tervisemõjuga saasteallikat ning rõhutas, et keskkonnasaaste mõju vaimsele tervisele on arutuse all ka põllumajanduses. Nimelt teeb muret umbrohutõrjeks kasutatav glüfosaat. „Glüfosaadi sattumisel soolestikku võib see tingida mikrobioomi muutusi, mis omakorda võivad esile kutsuda ärevust ja depressiooni. Riigikontrolli audit viitas, et taimekaitsevahendite reostus põhjavees on hakanud suurenema. Samuti on suurenenud nitraadi sisaldus põhjavees. Nitraadiga saastunud vee kasutamine aga võib tekitada depressiooni sümptomeid,“ selgitas ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Õnne Pillak (RE) ja Priit Sibul (I).