NordenBladet – Kas gaasipliidid on ohtlikud? Hiljutised uuringud on näidanud, et gaasipliidid võivad kahjustada meie tervist ning1 2,7% juhul võivad olla laste astmajuhtude põhjuseks, vahendab NordenBladet.com.
Ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health avaldatud eelretsenseeritud uuring lisab hoogu kasvavale arutelule võimalike ohtude üle, mida gaasipliidid kujutavad planeedile ja rahva tervisele.
Kuid väidete taga olev teadus pole nii lihtne, kui see paistab. See arv arvutati, võttes arvesse gaasipliitidega kokkupuutest tuleneva astma suurenenud riski ja hinnates astmajuhtumite arvu, mida saaks ära hoida, kui kõik gaasipliidid asendataks elektripliidiga.
See väide ei näita gaasipliitide põhjustatud haigestumiste tegelikku määra. Kuigi gaasipliidid suurendavad siseruumide saastet, on ahju täpset panust astma tekitamisse keeruline hinnata.
Eksperimentaalsed tõendid näitavad, et gaasipliidid ja ahjud suurendavad saasteainete, peamiselt lämmastikoksiidide sisaldust õhus, kuid head õhupuhastid suudavad seda suurenemist täielikult leevendada. Seega, kuigi on tõsi, et gaasipliitide järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine võib aidata vähendada lapseea astmariski, on gaasiahjude tegelikku mõju raske hinnata, sest see oleneb suuresti sellest, milline õhupuhasti kellegil kodus on.
NordenBladet — Täna reedel, 17. veebruaril on Saksamaa lennujaamade streigi tõttu ära jäetud osa lende Soomest Saksamaale. Samuti on tühistatud lennud streikivatest lennujaamadest Soome. Ametiühingu Verdi streik hõlmab seitset Saksamaa lennujaama, sealhulgas Müncheni, Frankfurti ja Hamburgi, vahendab Iltalehti.
Soome lennujaamade haldusfirma Finavia andmetel on alates reedest ära jäänud kokku 12 lendu Soome ja Saksamaa vahel. Finnair ja Lufthansa lendavad Helsingi-Vantaalt Saksamaale. Düsseldorfi ja Berliini lennud toimuvad tavapäraselt ka reedel, kuna need lennujaamad streigis ei osale.
Lennujaama töötajate streik kestab vaid ühe päeva, seega peaks liiklus normaliseeruma laupäeval.
Lennujaama töötajate streik langeb kokku Saksa lennufirma Lufthansa lennukite lennukeeluga. Vigastatud fiiberoptiliste kaablite põhjustatud rike parandati kolmapäeval, kuid see tekitas Saksamaa lennujaamades kaose, sest tuhanded reisijad ootasid infot oma lendude kohta.
NordenBladet – Tallinn plaanib luua uue rattatee, mis ühendab mereäärt Kadrioru pargiga.
Tallinn soovib rajada J. Poska – Reidi tee rattatee, et parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi ning arendada jalgrattateede võrgustikku. Lisaks kavandatakse projekti raames Narva maantee 69 kinnistule olemasolevatele jalgteedele valgustus.
Projektiga kavandatav rattatee hakkab ühendama Reidi teed ja J. Poska tänavat ning tuleb olemasoleva jalgtee asemele. Kavandatud on 3 meetri laiune asfaltkattega jalgrattatee ja 2,5 meetri laiune sillutiskivikattega jalgtee. Jalgtee katendi valik lähtub ala pargilikust iseloomust ning võimaldab mugavat liiklemist ka lapsevankri, rulaatori ning ratastooliga. Projekteeritav ala hõlmab ka Narva maantee ja J. Poska tn ristmikku, kuna see on mereääre ja Kadrioru vahelise rattaühenduse lahutamatu osa.
NordenBladet – Kantar Emor tõi erakondade toetuste uuringus välja ka populaarsemad kandidaadid 12. valimisringkonnas, kusjuures arvesse võeti kahe viimase küsitluslaine ehk 3000 vastaja eelistusi.
Valimisringkonnas nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) on populaarsemad kandidaadid Kristen Michal (Reformierakond) ja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) ja Signe Riisalo (Reformierakond).
Valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) on populaarsemad kandidaadid Mihhail Kõlvart (Keskerakond), Siim Kallas (Reformierakond) ja Leo Kunnas (EKRE).
Valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) on populaarsemad kandidaadid Lauri Laats (Keskerakond), Martin Helme (EKRE) ja Urmas Paet (Reformierakond) .
Valimisringkonnas nr 4 (Harju- ja Raplamaa) on populaarsemad kandidaadid Kaja Kallas (Reformierakond), Jüri Ratas (Keskerakond) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) on populaarsemad kandidaadid Kalle Laanet (Reformierakond), Kalev Stoicescu (Eesti 200) ja Helle-Moonika Helme (EKRE).
Valimisringkonnas nr 6 (Lääne-Virumaa) on populaarsemad kandidaadid Hanno Pevkur (Reformierakond), Anti Poolamets (EKRE) ja Siret Kotka (Keskerakond).
Valimisringkonnas nr 7 (Ida-Virumaa) on populaarsemad kandidaadid Yana Toom (Keskerakond), Maksim Iljin (Eesti 200) ja Arvo Aller (EKRE).
Valimisringkonnas nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) on populaarsemad kandidaadid Jürgen Ligi (Reformierakond), Jaak Madison (EKRE) ja Helir-Valdor Seeder (Isamaa).
Valimisringkonnas nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) on populaarsemad kandidaadid Urmas Kruuse (Reformierakond), Peeter Ernits (EKRE) ja Aivar Kokk (Isamaa).
Valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) on populaarsemad kandidaadid Urmas Klaas (Reformierakond), Jaak Valge (EKRE) ja Kristina Kallas (Eesti 200).
Valimisringkonnas nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) on populaarsemad kandidaadid Liina Kersna (Reformierakond), Anti Allas (SDE) ja Igor Taro (Eesti 200).
Valimisringkonnas nr 12 (Pärnumaa) on populaarseimad kandidaadid Annely Akkermann (Reformierakond), Mart Helme (EKRE) ja Toomas Kivimägi (Reformierakond).
Valimisnädal algab esmaspäeval, 27. veebruaril ja lõpeb pühapäevasel valimispäeval 5. märtsil.
Riigikogu valimistel saab hääletada ka Eesti välisesindustes. Välisesindustes toimub hääletamine 18. veebruarist 23. veebruarini vähemalt kahel päeval.
Valija pole enam seotud ühe kindla valimisjaoskonnaga, vaid saab oma valimisringkonna piires hääletada ükskõik millises jaoskonnas. Esmaspäevast neljapäevani on igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks valimisjaoskond, kus saab hääletada ka väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda. Reedel, laupäeval ja pühapäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisringkonnas. Kodus hääletamine toimub reedest pühapäevani.
E-hääletada saab ainult arvutis. Enda tuvastamiseks ja hääletamiseks on vaja kas ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat või mobiil-IDd ning nende juurde käivaid PIN-koode. E-hääletada saab valimisnädala esmaspäevast laupäevani. Pühapäeval on võimalik oma e-hääl jaoskonnas hääletades tühistada.
NordenBladet – Euroopa Liidus tunnustamata taimekaitsevahendite jääkide tuvastamise tõttu tagastas Eesti Põllumajandus- ja Toiduamet Muuga piiripunktis ligi 25 tonni Egiptusest saabunud apelsine.
Saastunud apelsinid avastati rutiinse kontrolli käigus. Piiril kontrollitakse kõiki kõrge riskiga mitteloomseid tooteid, samuti võetakse proove ning vaadatakse dokumente. Egiptusest pärit Navel apelsinid ületasid kolme ELis tunnustamata taimekaitsevahendi, nimelt tsüflutriini, ometoaadi ja dimetoaadi, jääkide piirnormi. Selle tulemusena saadeti apelsinid tagasi nende päritoluriiki.
Põllumajandus- ja toiduameti piirikontrolli osakonna juhataja Regina Pihlaka selgitas, et eelmisel aastal avastati mittevastavus ka kahel mitteloomsel tootel. Riisi puhul ei vastanud dokumendid nõuetele ning toiduga kokkupuutumiseks mõeldud bambusplasti tooted ei olnud Euroopa Liidus lubatud. Tooted tulid Hiinast ja hävitati. Amet jätkab proovide võtmist pestitsiidide jääkide tuvastamiseks toidus, mis võimaldab neil potentsiaalselt ohtlikke tooteid tuvastada ja need müügilt eemaldada või piiripunkti tagasi saata.
