NordenBladet —Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele kõrgharidusele juurdepääs ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.
Seaduse järgi saavad tudengid samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppida kümme aastat pärast lõpetamist. Kaob võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu neilt, kes soovivad samal õppeastmel õppida kolmandat korda.
Seadusega piiratakse tasuta õppimise võimalusi pärast katkestamist. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida tasu semestril valitud, ent sooritamata jäänud õppeainete eest, kui üliõpilane katkestab õpingud enam kui 70 päeva pärast semestri algust.
Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses veenduda ühe aasta jooksul. See tähendab, et pärast õpingute katkestamist võib tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on samal kõrgharidusastmel õppinud vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva. Akadeemilisel puhkusel viibitud aega ei arvestata päevade hulka, mille jooksul on võimalik õpingud katkestada ja uuesti tasuta õppima asuda.
Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepinguga kokku leppida õppekavades, kus võib tasuta õppida ka teist korda, nagu õpetajakoolitus või tervishoid, või sisekaitselises ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis kehtestada erisused õigusaktidega.
Kõrgkool võib õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks näha otsuste ajakriitilisuse tõttu ette haldusmenetluse põhimõtetest erineva tähtaja. Kõrgkool peab õppesse vastuvõtmisega, lõputöö või lõpueksami hindamisega seotud otsuste vaidlustamiseks jätma vähemalt kolm ja teiste õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks vähemalt kümme tööpäeva.
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust. Lisandub võimalus anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist, nagu see on teiste õppurite puhul.
Seaduses on üleminekusäte üliõpilaste jaoks, kes on kõrgkooli astunud ja õpingud katkestanud enne 2024/2025. õppeaastat. Neile kehtib kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni praegune kord, mille järgi saab samas kõrgharidustaseme õppes uuesti tasuta õppima asuda, kui õpingud on katkestatud enne õppekava poole nominaalaja täitumist.
Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse (767 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 46 Riigikogu liiget.
NordenBladet — Harju Elektri neljandat kvartalit ja aastat ilmestab rekordiline müügitulu, mis kasvas eelnevate perioodide võrdluses ligi 15%. Aastane müügitulu 175,3 (2021: 152,8) miljonit eurot ületab eelmisel aastal saavutatud kontserni käiberekordi. Müügimahtude kasvu on toetanud püsivad kliendisuhted, mis põhinevad pikaajalisel usaldusväärsel koostööl. Keerulise kriisiaasta lõpuks tuli siiski vastu võtta aasta lõikes ajaloo esimene kahjum. Majandustulemusi õnnestus teisel poolaastal parandada, kuid hoolimata pingutustest tuli teha ühekordseid märkimisväärseid reserve ja mahakandmisi, mis ei võimaldanud kasumit saavutada. Ühekordsete kuludeta oleks viimase kvartali ärikasum olnud 0,4 (2021 IV kv: 0,9) ja teise poolaasta ärikasum 2,5 (2021 II poolaasta: 2,0) miljonit eurot.
2023. aastaks oleme ladunud tugeva vundamendi ning jätkame ühtsena toimiva Harju Elekter kontserni loomist. Meil on kaasaegsed tehased ning nende sisseseade Eestis, Soomes, Leedus ja Rootsis. Västeråsis valmis aasta lõpus uus 6300 m² suurune tootmishoone, mis on värskeimaks täienduseks meie tööstuskinnisvara portfellis. Kaasaegse tehase valmimisega otsustasime Rootsi tütarettevõtte erinevad üksused koondada Västeråsi, et tagada kokkuhoid ning ühtsem ja tugevam kohalik üksus.
Kontsernil on hea likviidsus ja kapitaliseeritus ning tugev juhtimisstruktuur. Aasta viimases kvartalis saime paika ekspertidest koosneva kontserni juhtkonna ning alustasime ettevõtete tsentraalsemat juhtimist eelkõige finantsjuhtimises-kontrollis, tootmises-tarneahelas ja müügis-turunduses. Harju Elektri strateegia, mis on integreeritud jätkusuutlikkuse eesmärkidega, keskendub järgnevatel aastatel tööstustoodangu ja projektide müügimahtude ja kasumlikkuse kasvule.
Müügitulu ja finantstulemused
Harju Elekter teenis aruandekvartalis müügitulu 50,0 (2021 IV kv: 43,6) ning aruandeaastas 175,3 (2021: 152,8) miljonit eurot. Võrreldavate perioodide suhtes oli kvartali ja aasta müügitulu kasv 14,7% ja 14,8%. Valdava osa aruandekvartali konsolideeritud müügitulu kasvust andis madalpingeseadmete, alajaamade ja elektriautolaadijate müügi suurenemine.
EUR ’000
IV KV
IV KV
Muutus
12 kuud
12 kuud
Muutus
2022
2021
2022
2021
Müügitulu
49 978
43 561
14,7%
175 293
152 757
14,8%
Brutokasum
2 517
4 703
-46,5%
12 269
17 880
-31,4%
Ärikasum (-kahjum) enne kulumit (EBITDA)
-943
1 939
-148,6%
217
7 220
-97,0%
Ärikasum (-kahjum) (EBIT)
-2 063
853
-341,9%
-4 546
3 202
-242,0%
Perioodi puhaskasum (-kahjum)
-2 482
894
-377,6%
-5 567
2 610
-313,3%
sh emaettevõtte omanike osa
-2 520
888
-383,8%
-5 544
2 598
-313,4%
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurot)
-0,14
0,05
-380,0%
-0,31
0,15
-306,7%
Kontserni äritegevuse kulud olid aruandekvartalis kokku 51,9 (2021 IV kv: 42,8) ning aruandeaastal 179,8 (2021: 149,8) miljonit eurot. Valdava osa äritegevuskulude tõusust andis müüdud toodete ja teenuste kulude kasv kvartalis 22,1% ja aastaga 20,9%. Müüdud toodete ja teenuste kulude kasv ületas neljandate kvartalite ja aastate võrdluses müügitulu kasvutempot 7,4 ja 6,1 protsendipunkti võrra.
Turustuskulud kasvasid kvartalite võrdluses 0,2 miljoni võrra 1,4 miljoni euroni, moodustades kontserni äritegevuse kuludest 2,8% ja müügitulust 2,9%. Üldhalduskulud kasvasid kvartalite võrdluses 0,4 miljoni euro võrra 3,0 miljoni euroni, moodustades kontserni aruandekvartali äritegevuse kuludest 5,8% ja müügitulust 6,1%. 2022. aasta turustuskulud kokku olid 5,6 (2021: 5,3) ning üldhalduskulud 11,1 (2021: 9,7) miljonit eurot. Aruandeaasta üldhalduskuludesse arvestati Energo Veritas OÜ firmaväärtuse allahindlus 0,4 miljoni euro väärtuses, mis mõjutas ka aastast põhivarade kulumit.
Kvartalite võrdluses kasvasid tööjõukulud 8,7%, ulatudes 9,1 miljoni euroni. Aastate võrdluses kasvasid tööjõukulud 3,8 miljoni võrra, olles 34,4 miljonit eurot. Valdava osa tööjõukulude ja keskmise töötasu kasvust andis personali juurdekasv ning kõikidel turgudel tööjõupuudusest tingitud palgasurve.
Neljanda kvartali brutokasum oli 2517 (2021 IV kv: 4703) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 5,0% (2021 IV kv: 10,8%). Ärikahjum (EBIT) oli -2063 (2021 IV kv: ärikasum 853) tuhat eurot. Neljanda kvartali ärirentaabluseks kujunes -4,1% (2021 IV kv: 2,0%). Aruandekvartali puhaskahjum oli -2482 (2021 IV kv: puhaskasum 894) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas -2520 (2021 IV kv: 888) tuhat eurot.
Puhaskahjum aktsia kohta oli viimases kvartalis -0,14 (2021 IV kv: puhaskasum aktsia kohta 0,05) eurot. Neljanda kvartali tulemust mõjutas enim ühekordse kuluna varude allahindlus 1,0 miljon eurot ning eraldise suurendamine kahjumlike lepingute katteks 1,5 miljoni euro võrra. 2022. aasta brutokasum oli 12 269 (2021: 17 880) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 7,0% (2021: 11,7%). Keeruline aasta tõi Harju Elektrile esmakordse ärikahjumi (EBIT) -4546 (2021: ärikasum 3202) tuhat eurot ning puhaskahjumi -5567 (2021: puhaskasum 2610) tuhat eurot. Puhaskahjum aktsia kohta oli -0,31 (2021: puhaskasum aktsia kohta 0,15) eurot.
Põhitegevusala ja turud
Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 92,5% ja 2022. aasta müügitulust 89,9%. Tootmissegmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 22,7% ja aastaga 18,0%, olles vastavalt 46,2 ja 157,6 miljonit eurot.
Müük Eesti turule oli neljandas kvartalis 7,6 (2021 IV kv: 6,5) ja aruandeaastas 30,3 (2021: 26,0) miljonit eurot, moodustades konsolideeritud müügitulust vastavalt 15,2% ja 17,3% (2021 IV kv ja 12k: 15,0% ja 17,0%). Kasv tuli peamiselt alajaamade ning kaablijaotuskappide müügimahu suurenemisest.
Aruandekvartalis teeniti müügitulu Soome turult 18,7% enam kui aasta varem, kokku 21,3 miljonit eurot. 2022. aastal teeniti 81,8 (2021: 70,9) miljonit eurot, kasvades põhiturgude võrdluses rahalises väärtuses enim. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 42,5% (2021 IV kv: 41,1%) ja aruandeaasta jooksul 46,7% (2021: 46,4%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.
Müük Rootsi turule langes neljandate kvartalite võrdluses 31,8% ning aastate võrdluses 17,3%, olles vastavalt 7,0 ja 22,8 miljonit eurot. Rootsi turu võrdlusbaas oli kõrge, kuna aasta varem oli Rootsi tütarettevõttel tavapärasest rohkem pooleliolevaid projekte kohalikul turul. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,2% (2021 IV kv: 23,8%) ja 2022. aasta müügitulust 13,0% (2021: 18,1%).
Neljanda kvartali müügitulu Norra turule kahekordistus võrreldes aasta varasema tulemusega, olles 8,9 (2021 IV kv: 4,2) miljoni eurot. 2022. aastal teenitud müügitulu Norra turult oli 21,8 miljonit eurot, mis on 65,4% enam kui eelneval aastal. Müügitulu kasv mõlemas perioodis on tingitud madalast laevandussektori tellimusmahust võrdlusperioodil. Norra turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 17,8% (2021 IV kv: 9,7%) ja aasta müügitulust 12,4% (2021: 8,6%).
Investeeringud
Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 15,2 (2021: 7,7) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 1,8 (2021: 1,3) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 12,9 (2021: 5,7) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,5 (2021: 0,7) miljonit eurot. Kontserni Rootsi tütarettevõte soetas viimases kvartalis kinnisvaraettevõtte, LC Development Fastigheter 17 AB, mis loodi spetsiaalselt Västeråsi tehase ehituseks. Ostetava maa ja hoone hinnaks kujunes kokku 10,5 miljonit eurot. Eelnevatel kvartalitel suunati valdav osa aruandeperioodi investeeringutest Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumide kompleksi Laohotell III ehituse lõpetamisse, mis tänaseks on rentnikega täidetud. Lisaks investeeriti tootmistehnoloogilisse põhivarasse, tootmis- ja protsessijuhtimissüsteemidesse, hoonete renoveerimisse ning Soomes kinnistu soetamisse.
Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 23,7 (31.12.21: 25,2) miljonit eurot. Harju Elekter suurendas aruandeperioodil 0,2 miljoni euro võrra osalust tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy 5,5%-lt 10%-ni ja võõrandas 14%-lise SIA Energokomplekss osaluse, et keskenduda oma põhitegevusalale.
Aktsia
Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,01 euro tasemel. AS-il Harju Elekter oli 31.12.2022 seisuga 10 584 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 417 võrra.
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
EUR ‘000
31.12.2022
31.12.2021
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid
9 152
574
Nõuded ostjatele ja muud nõuded
31 612
33 689
Ettemaksed
1 126
1 844
Varud
37 068
27 437
Käibevara kokku
79 958
63 544
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara
1 008
690
Pikaajalised finantsinvesteeringud
23 731
25 222
Kinnisvarainvesteeringud
24 756
23 903
Materiaalne põhivara
35 740
26 654
Immateriaalne põhivara
7 244
7 544
Põhivara kokku
92 479
84 013
VARAD KOKKU
171 437
147 557
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused
24 385
16 912
Ostjate ettemaksed
16 827
4 659
Võlad tarnijatele ja muud võlad
24 502
24 490
Maksuvõlad
3 478
3 156
Lühiajalised eraldised
2 103
35
Lühiajalised kohustused kokku
71 295
49 252
Võlakohustused
20 732
11 426
Muud pikaajalised kohustused
0
33
Pikaajalised kohustused kokku
20 732
11 459
KOHUSTUSED KOKKU
92 027
60 711
Omakapital
Aktsiakapital
11 523
11 352
Ülekurss
2 509
1 601
Reservid
17 768
18 716
Jaotamata kasum
47 771
55 315
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku
79 571
86 984
Mittekontrolliv osalus
-161
-138
Omakapital kokku
79 410
86 846
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
171 437
147 557
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR ‘000
IV KV
IV KV
12 kuud
12 kuud
2022
2021
2022
2021
Müügitulu
49 978
43 561
175 293
152 757
Müüdud toodete ja teenuste kulud
-47 461
-38 858
-163 024
-134 877
NordenBladet — Tallink Grupp AS-i 2022. aasta neljanda kvartali tulemusi tutvustatakse täna kell 12:00 algaval inglise keelsel veebiseminaril. Veebiseminariga ühinemine käesoleval lingil; küsimused palume saata hiljemalt kella 11:00-ks e-kirja teel: investor@tallink.ee. Täiendav info on kättesaadav varasemalt avalikustatud börsiteates.
AS Tallink Grupp ja tema tütarettevõtted (edaspidi “kontsern“) vedasid 2022. majandusaastal (1. jaanuar – 31. detsember) kokku 5 462 085 reisijat, mida on 84,4% võrra rohkem kui eelmisel aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes eelmise majandusaastaga võrreldes 11,0% võrra. Kontserni auditeerimata konsolideeritud müügitulu suurenes 61,7% võrra 771,4 miljoni euroni (476,9 miljonit eurot 2021. aastal). Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 135,8 miljonit eurot (2021. aastal 58,3 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum 13,9 miljonit eurot (2021. aastal oli puhaskahjum 56,6 miljonit eurot).
Kontserni 2022. majandusaasta tulemusi ja tegevusnäitajaid mõjutasid järgmised äritegevusega seotud tegurid:
Majandusaasta alguses mõjutas kontserni tegevust ja tulemusi kõigil koduturgudel jätkuvalt COVID-19. Nõudlus reisimise järele kasvas pärast reisipiirangute kaotamist Soomes ja Rootsis veebruaris ning Eestis alates märtsi keskpaigast.
Nõudlust mõjutas negatiivselt 24. veebruaril 2022 Venemaa alustatud sõda Ukrainas ja jätkunud COVID-19-ga seotud reisipiirangud, mis takistasid Aasiast sissetuleva turismi taastumist kogu aasta vältel.
Shuttle-laeva MyStar toomine Tallinna-Helsingi liinile detsembri keskel suurendas kontserni poolt opereeritavate laevade koguarvu 15-ni – sh 3 shuttle-laeva, 2 kaubalaeva ja 4 kruiisilaeva ning 6 laeva, mille kontsern on välja prahtinud sh 2 pika- ja 4 lühiajalise prahilepingu alusel.
Kontsern opereerib Tallinnas 3 hotelli. Riia hotell on olnud suletud alates 2020. aasta oktoobrist.
Laevade planeeritud hooldustööd kestsid kokku 138 päeva.
Kõrged ülemaailmsed kütusehinnad mõjutasid kontserni kulutaset kogu aasta vältel.
Kontsern keskendub jätkuvalt kulude kokkuhoiule varasemalt rakendatud meetmetega ning kasumliku tegevuse taastamisele oma peamistel laevaliinidel.
Kontsern jälgib regulaarselt oma peamiste laevaliinide arengut, sealhulgas iga liini mahtusid ning jätkab prahtimisvõimaluste otsimist laevadele, mida põhiliinidel ei kasutata.
Müügitulu ja segmendid2022. majandusaastal suurenes kontserni kogu müügitulu 294,5 miljoni euro võrra 771,4 miljoni euroni eelmise aastaga võrreldes. 2021. majandusaastal oli kogu müügitulu 476,9 miljonit eurot.
Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 236,4 miljoni euro võrra 629,0 miljoni euroni võrreldes 2021. aastaga.
Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv oli 3,1 miljonit, mida on 76,9% võrra rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute maht suurenes 19,0% võrra. Eesti-Soome liinide müügitulu suurenes 93,3 miljoni euro võrra ja oli 277,8 miljonit eurot. Segmendi tulem paranes 39,7 miljoni euro võrra 51,7 miljoni euroni. Eesti-Soome segment kajastab kahe shuttle-laeva, ühe kruiisilaeva ja ühe kaubalaeva opereerimist. Shuttle-laev MyStar lisandus Eesti-Soome laevaliinile 2022. aasta detsembri keskel. Kruiisilaev Silja Europa lõpetas väljaprahtimise tõttu Tallinna-Helsingi liinil opereerimise 2022. aasta augustis. Kaubalaev Sea Wind müüdi 2022. aasta aprilli lõpus. Alates 2022. aasta neljandast kvartalist opereeris liinil vaid kaks shuttle-laeva.
Soome-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv peaaegu kahekordistus 2022. aastal ulatudes 1,9 miljonini. Transporditud kaubaveoühikute maht vähenes 9,9% võrra. Soome-Rootsi liinide müügitulu suurenes 115,6 miljoni euro võrra ning oli 274,3 miljonit eurot. Segmendi kahjum vähenes 14,6 miljoni euro võrra ulatudes 1,0 miljoni euroni. Soome-Rootsi segment kajastab kahe kruiisilaeva opereerimist Turu-Stockholmi ja kahe kruiisilaeva opereerimist Helsingi-Stockholmi liinil. Alates 2022. aasta neljandast kvartalist opereeris Turu-Stockholmi liinil vaid üks kruiisilaev, kuna 2022. aasta septembrist lõpetas väljaprahtimise tõttu liinil opereerimise kruiisilaev Galaxy.
Eesti-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv peaaegu kahekordistus 2022. aastal ulatudes ligikaudu 0,5 miljoni reisijani. Transporditud kaubaveoühikute maht eelmise aastaga võrreldes ei muutunud. Eesti-Rootsi liinide müügitulu suurenes 27,8 miljoni euro võrra 76,8 miljoni euroni ning segmendi kahjum suurenes 4,0 miljoni euro võrra 11,0 miljoni euroni. Eesti-Rootsi segmendis kajastuvad kahe kaubalaeva ja ühe kruiisilaeva opereerimine ning samuti kruiisilaeva Victoria I seisukulud kuni laeva väljaprahtimiseni.
Muu segmendi müügitulu suurenes kokku 62,2 miljoni euro võrra ja oli 147,4 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt laevade prahtimisest ja majutuse müügist, Burger King restoranide avamisest ning vähesemal määral ka erinevatest jaekaubandustegevustest.
KasumKontserni 2022. majandusaasta brutokasum rohkem kui neljakordistus eelmise aastaga võrreldes ulatudes 113,5 miljoni euroni. EBITDA suurenes 77,5 miljoni euro võrra ja moodustas 135,8 miljonit eurot.
Kontserni varade amortisatsioonikulu suurenes 2,8 miljoni euro võrra 98,1 miljoni euroni eelmise majandusaastaga võrreldes.
Tulenevalt intressikandvate võlakohustuste suurenemisest, suurenesid netofinantskulud eelmise aastaga 2,8 miljoni euro võrra 24,7 miljoni euroni.
Kontserni 2022. aasta auditeerimata puhaskasum oli 13,9 miljonit eurot ehk 0,019 eurot aktsia kohta. 2021. aasta puhaskahjum oli 56,6 miljonit eurot ehk 0,081 eurot aktsia kohta.
Investeeringud2022. majandusaastal moodustasid kontserni investeeringud 203,3 miljonit eurot, millest suurem osa ehk 176,7 miljonit eurot on seotud uue shuttle-laeva MyStariga. Shuttle-laeva MyStar kogumaksumus oli 252 miljonit eurot, millest 75,3 miljoni eurot oli kajastatud investeeringutena 2021. majandusaastal.
Tulenevalt jätkuvalt väljakutsete rohkest majanduskeskkonnast olid laevadega seotud investeeringud viidud miinimumini. Teostati ainult vältimatuid hooldus- ja remonditöid. Sellised hooldus- ja remonditööd kestsid 2022. aastal kokku 138 päeva.
Samuti investeeriti veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning teiste administratiiv-süsteemide arendusse ja uute Burger Kingi restoranide avamisse.
DividendidTulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve arvestades, tegi nõukogu ettepaneku dividende 2021. majandusaasta eest mitte maksta, mis kiideti heaks 9. juunil 2022 toimunud aktsionäride üldkoosolekul.
Finantsseisund2022. aasta lõpu seisuga ulatus kontserni netovõlg 738,6 miljoni euroni, kasvades võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartali lõpuga 129,9 miljoni euro võrra ja võrreldes 2021. aasta lõpuga 86,2 miljoni euro võrra. Netovõla ja EBITDA suhe oli aasta lõpu seisuga 5,4 (31. detsembril 2021: 11,2).
Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114,9 miljonit eurot (127,6 miljonit eurot 31. detsembril 2021) ja kasutamata arvelduskrediiti 135,0 miljonit eurot (134,8 miljonit eurot 31. detsembril 2021). Majandusaasta lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata arvelduskrediit) 249,9 miljonit eurot (262,4 miljonit eurot 31. detsembril 2021). Kontsern alustas uuesti olemasolevate laenulepingute varem edasilükatud põhiosamaksete tasumist 2022. aasta teises kvartalis. 2022. aastal ulatusid kontserni laenude tagasimaksed 110,1 miljoni euroni võrreldes 2021. aasta 14,7 miljoni euroga. Lühiajalised võlad tarnijatele ja muud võlad ulatusid kokku 86,9 miljoni euroni (91,7 miljonit eurot 31. detsembril 2021).
2022. majandusaasta IV kvartali tulemusedKontserni auditeerimata müügitulu suurenes 2022. majandusaasta neljandas kvartalis (1. oktoober – 31. detsember) 22,2% ja oli 203,7 miljonit eurot. 2022. aasta neljandas kvartalis vedas kontsern kokku 1,3 miljonit reisijat, mida on 15,4% võrra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Müük laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes kasvas 9,2 miljoni euro võrra ja piletimüük 10,5 miljoni euro võrra. Kuna väljaprahtimise tõttu on opereeritavaid laevu vähem, vähenesid veetud kaubaveoühikud 5,4% ja sellest tulenevalt vähenes kaubaveomüük 2,8 miljoni euro võrra võrreldes aastataguse perioodiga. Tulud laevade välja prahtimisest suurenesid 2022. aasta neljandas kvartalis 19,3 miljoni euro võrra eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Neljanda kvartali auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 50,4 miljonit eurot (2021. aasta neljandas kvartalis: 25,1 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum oli 16,7 miljonit eurot (2021. aasta neljandas kvartalis: 3,3 miljonit eurot kahjumit).
2022. aasta neljanda kvartali finantstulemusi mõjutasid nõudluse taastumine, klientide arvu kasv ja kuue laeva välja prahtimine, samas kui sõda Ukrainas ja kütusehindade kiire tõus maailmaturul avaldasid negatiivset mõju.
PersonalSeisuga 31. detsembril 2022 töötas kontsernis 4 904 töötajat (31. detsembril 2021: 4 785). Töötajate arv hõlmab ka 167 lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat.
2022. aastal moodustasid personalikulud kokku 162,9 miljonit eurot (124,0 miljonit eurot 2021. aastal), mida on 31,3% võrra rohkem võrreldes eelmise aastaga. Keskmise täistööajale taandatud töökohtade arvu kasv on 2021. aastaga võrreldes 7,5%. Kasvu taga on peamiselt laienenud tegevus (opereeriti rohkem laevu ja hotelle) võrreldes 2021. aastaga.
MajanduskeskkondKontserni tegevust mõjutasid valdavalt muutused tarbijakäitumises ja majandusarengud põhiturgudel Soomes, Rootsis ja Eestis, aga ka globaalne geopoliitiline olukord ja sõda Euroopas. Nõudlus rahvusvaheliste reiside järele on pidevalt kasvanud, kuid pole veel jõudnud COVID-19 eelsele tasemele. Lisaks on Aasiast sissetuleva turismi taastumine peatunud, kuna paljud Aasia piirkonna riigid eemaldasid oma COVID-19 reisipiirangud alles 2022. aasta lõpus.
OECD mõõdetud tarbijate kindlustunne, mis jõudis 2022. aasta septembris rekordmadalale tasemele, on sellest ajast peale hakanud veidi paranema lootuses, et madalamad energiahinnad võivad aidata vältida majanduslangust 2023. aastal. Kuid energiahindade kõikumine, Ukraina sõda, karmistuv rahapoliitika ja kõrge inflatsioon on jätkuvalt ülemaailmselt peamine probleem. Tarbija kindlustunde paranemine kajastus hästi neljanda kvartali reisijamahtude kasvus.
Ettevõtte kaubaveoäri püsis perioodil stabiilne ja jõuline, kuigi turutingimused ja opereeritavate laevade väiksem arv avaldasid niigi raskele hinnakonkurentsile täiendavat survet.
Kütusehinnad maailmas tõusid neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes keskmiselt umbes 60%. Märkimisväärse kütusehinna tõusu kompenseeris tegevussageduse vähenemine, mille tulemusel kasvas kontserni kogu kütusekulu 2021. aasta sama perioodiga võrreldes 13% ehk üle 3 miljoni euro.
Kütusehinnad maailmas tõusid neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes keskmiselt umbes 60%, samas kui 2022. aasta keskmised hinnad peaaegu kahekordistusid võrreldes eelmise, 2021. majandusaastaga. Seetõttu kasvas kontserni üldine kütusekulu 100% ning ulatus 144 miljoni euro 2022. aastal rohkem, hoolimata väiksemast opereerimise sagedusest.
Lähitulevikus ja praeguste parimate teadmiste ja hinnangute kohaselt on äritegevuse peamised riskid jätkuvalt seotud kütusehindade arengute, Ukraina sõja, intressimäärade tõusu ning klientide muutuvate reisimis- ja tarbimisharjumustega.
Sündmused IV kvartalis AS-i Tallink Grupp laenukohustuste muutusedAS Tallink Grupp muutis 2016. aasta detsembris võetud 280 miljoni eurose laenu tingimusi. Ujuva intressimääraga Euriboril baseeruva laenu tagasimaksete lõpptähtaega pikendati kolme aasta võrra, millele võib lisanduda veel kaks üheaastast pikendust. Muudetud laenulepingusse lisati ka jätkusuutlikkuse klauslid. Laenu jääk laenukohustuste muutmise hetkel oli 135,5 miljonit eurot.
Laenulepingu muudetud tingimused vähendavad kontserni refinantseerimisriski.
Laenu garanteerivad AS-i Tallink Grupp tütarettevõtted Tallink Sea Line Ltd, Tallink Victory Line Ltd, Tallink Ltd, Tallink Autoexpress Ltd ja Tallinn Swedish Line Ltd. Laenu tagatisteks on loetletud ettevõtetele kuuluvad laevad.
Lühiajaline prahilepingAS Tallink Grupp ja Sotsiaalkindlustusamet sõlmisid lühiajalise prahilepingu (time-charter) ühe ettevõtte reisilaeva prahtimiseks. Lepingu täitmiseks kasutab ettevõte prahtimisperioodi jooksul laeva, mis parajasti liinil ei opereeri. Laev prahiti Eesti ametivõimudele alates 8. detsembrist 2022 kuueks kuuks võimalustega prahilepingut täiendavalt pikendada (6+1+1). Varasem leping AS-i Tallink Grupp ja Sotsiaalkindlustusameti vahel ühe kontserni reisilaeva prahtimiseks sõlmiti 2022. aasta aprillis neljaks kuuks võimalusega seda täiendavalt pikendada (4+1+1).
Laeva kasutatakse Eestisse saabuvate Ukraina põgenike ajutiseks majutamiseks.
Reisilaeva MyStar üleandmineAS Tallink Grupi tütarettevõte Tallink Superfast Ltd võttis 7. detsembril 2022 Soomes, Rauma laevaehitusfirmalt Rauma Marine Constructions, vastu uue kiire reisilaeva MyStar.
Laeva maksumus oli 252 miljonit eurot, millest 196,3 miljoni eurot finantseeriti KfW IPEX-Bank GmbH-lt saadud pikaajalise laenuga. Laen on 95% ulatuses tagatud Soome ekspordi- ja krediidiagentuuri “Finnvera” garantiiga. Laeva üleandmisel välja makstud pikaajalise laenu tähtaeg on kaksteist aastat ja laen kannab fikseeritud intressimäära.
MyStar on Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud läbi fondi Connecting Europe Facility, Transport – Motorways of the Sea summas 0,1 miljonit eurot.
Laev alustas opereerimist Tallinna-Helsingi liinil 13. detsembril 2022.
Lühiajalise prahilepingu pikendamine (Victoria I)AS Tallink Grupp ja Šotimaa valitsuse volitatud esindaja Corporate Travel Management (North) Ltd sõlmisid kokkuleppe reisilaeva Victoria I lühiajalise prahilepingu pikendamiseks. Laeva kasutatakse Šotimaal ajutise majutusteenuse pakkumiseks. Laeva prahilepingut pikendati alates 14. jaanuarist 2023 viieks kuuks.
Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaadeUus kollektiivlepingAS Tallink Grupp ja Meremeeste Sõltumatu Ametiühing sõlmisid 6. veebruaril 2023 uue kollektiivlepingu järgmiseks neljaks aastaks. Vastavalt uuele kollektiivlepingule tõuseb kontserni Eesti meretöötajate töötasu 13,5% (teenindav personal) ja 16,1% (tehniline personal) möödunud kollektiivleppe miinimum töötasude määraga võrreldes.
Silja Europa prahtimislepingu pikendamine2023. aasta veebruaris kasutasid AS Tallink Grupp ja Hollandi Centraal Orgaan Opvang Asielzoekersi (COA) poolt volitatud esindaja Slaapschepen Public BV võimalust pikendada Silja Europa olemasolevat lühiajalist prahtimislepingut kuni 19. juunini 2023.
TuludKontserni tulud ei ole kuust kuusse samad ja tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini). Perioodil 2022-2023 aitab kontserni müügitulude hooajalisust tasakaalustada laevade väljaprahtimisest saadav tulu.
Sõda Ukrainas avaldab negatiivset mõju nõudlusele teatavates kliendirühmades – peamiselt kliendid konfliktis vahetult osalevatest riikidest ja Aasia riikidest. Samuti esineb mõningate sisendihindade, eelkõige kütuse ja toorme hinnatõusu risk. Konflikti potentsiaalse mõju täpset ulatust ja kestust hinnata on jätkuvalt keerukas.
Majanduskeskkonna ebakindlusest tulenevalt otsib kontserni juhatus pidevalt võimalusi madalhooaja riskide maandamiseks (nt laevade prahtimine).
Uurimis- ja arendusprojektidAS-il Tallink Grupp ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja arendusprojekte. Kontsern otsib igapäevaselt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja ettevõtte tulemuste parandamiseks.
Kontsern otsib pidevalt innovaatilisi võimalusi oma laevade ja ka reisijate ala tehnoloogiate uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi tänapäevaste lahenduste abil. Viimased tehnilised projektid keskenduvad laevade CO2 jalajälje vähendamise lahendustele.
RiskidMitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju kontserni äritegevusele:
pikka aega kestev geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas;
riiklikud piirangud äritegevusele;
kõrge inflatsiooni mõju klientide tarbimisharjumustele;
õnnetused, katastroofid;
makromajanduslikud ja tööturu sündmused;
õigusaktide muudatused;
suhted ametiühingutega;
kütusehindade ja intressimäärade tõus;
turu- ja kliendikäitumine;
erinevused tööseadusandluses mõjutavad konkurentsivõimet erinevate lippude all opereerides
1 ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
2 Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.
EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusestKasum /-kahjum aktsia kohta: puhaskasum või -kahjum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arvBrutokasumi /-kahjumi marginaal: brutokasum või -kahjum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügituluPuhaskasumi / -kahjumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügituluInvesteeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused – kasutusõiguse varade lisandumised + immateriaalse põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / (koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendidNetovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
Auditeerimata, tuhandetes eurodes
IV KV 2022
IV KV 2021
12K
12K
2022
2021
Müügitulu
203 661
166 618
771 387
476 937
Müüdud kaupade ja teenuste kulud
-161 827
-146 593
-657 917
-455 282
NordenBladet —Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mille järgi väljastatakse Eestis edaspidi relvalube vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel.
Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse. Määratlemata kodakondsusega inimestele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis aastat. Teiste välismaalaste load kehtivad ühe aasta. Üleminekuaeg jätab võimaluse muutustega kohaneda, oma relvad võõrandada, osa neist laskekõlbmatuks muuta või astuda samme kodakondsuse muutmiseks. Vajadusel relvad ja laskemoon sundvõõrandatakse.
Seaduse järgi saab relvaluba taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav välismaalane, sest relvaeksam on edaspidi täies mahus eestikeelne. Samuti täiendatakse seadusega relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid ja nähakse muu hulgas ette, et teatud raske kuriteo toime pannud inimene ei saa kunagi relvaluba.
Seadusega kehtestatakse võimalus maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kes peavad harjutusväljadega kaasnevat müra, vibratsiooni ja suurenenud liikluskoormust taluma. Hüvitis võimaldab rajada näiteks müratõkkeseina või kergliiklustee. Valitsus saab volituse kehtestada harjutusväljade talumise hüvitis määrusega.
Seadusega antakse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile lõhkematerjali käitlemisõigus ning laiendatakse nende kasutatavat relvastust. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal saavad nad koos Kaitseväega õiguse kasutada sõjarelvi, et vajadusel ennetada või tõrjuda riigi julgeolekut ähvardavat ohtu.
Peale selle laiendatakse seadusega helisummuti kasutamise võimalusi jahipidamisel.
Seadus on kavandatud jõustuma 15. märtsil.
Õiguskomisjoni ja Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (777 SE) (ühendatud eelnõud 558 SE ja 627 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 67 ja vastu kolm Riigikogu liiget.
NordenBladet —Keskkonnaminister Madis Kallas vastas Riigikogu infotunnis Ruuben Kaalepi küsimusele looduslike pühapaikade kaardistamise, kaitse ja taastamise kohta.
Riigikogu liige viitas, et arengukavade järgi oleks pidanud kõik Eesti pühapaigad 2020. aastaks kaardistatud olema, ent tehtud on ainult väike eeluuring, täies mahus on pühapaigad kaardistatud vaid neljas kihelkonnas ja tuhanded pühapaigad on unustamise tõttu hävimas. Ta lisas, et 2018. aastal võeti Maa-ameti kaardilt maha looduslike pühapaikade kaardirakendus, ent see tuleks Muinsuskaitseameti taotluse ja Keskkonnaagentuuri raporti järgi ennistada.
Madis Kallas nentis, et protsessid kaardirakenduse Maa-ameti Geoportaalis kättesaadavaks tegemiseks on seisma jäänud. Rääkides pühapaikade kaardistamisest ütles ta, et protsessid ei ole liikunud nii kiiresti kui võiks, aga need on liikunud õiges suunas. „Kui metsanduse arengukava ühel hetkel jõuab siia suurde saali tagasi, siis ka seal on tegelikult väga oluline osa kõigel sellel, mis puudutab meie pühapaiku meie metsades. Ka selle läbi me saame mitmeid olulisi nüansse rõhutada ja seda nii sisu osas, nii rahastuse osas kui ka tegelikult üldise keskkonnahariduse ja teadlikkuse tõstmise osas,“ lausus keskkonnaminister.
Vastates viitele, et suur osa Nursipalu harjutusväljaku laiendusest jääb Natura 2000 hoiuala alla, ütles minister, et seal tuleb teha kõik vajalikud hindamised ja uuringud vastavalt kehtivatele õigusnormidele. „Oluline on, et kõik need protsessid oleksid tehtud võimalikult palju kaasavalt ja võimalikult palju keskkonda säästvalt,“ toonitas Kallas.
Keskkonnaminister Madis Kallas vastas veel Tõnis Mölderi küsimusele raiemahtude ja Kaido Höövelsoni küsimusele keskkonnatasude kohta.
Peaminister Kaja Kallas vastas Helle-Moonika Helme küsimusele olukorra kohta riigis, Jaanus Karilaiu küsimusele Eesti kultuuri elujõulisuse, Marko Šorini küsimusele Pärnu silla, Martin Helme küsimusele riigi kaitstuse, Alar Lanemani küsimusele siseriiklike ja välispoliitiliste pingutuste ühtsuse kohta sõja tingimustes ja Peeter Ernitsa küsimusele sõjakuse kohta.
