NordenBladet — Kaitseminister Mikko Savola andis Soome kaitseväele volituse sõlmida koostööleping NATO logistika- ja hangeteameti partnerlusprogrammiga NVO (Night Vision ja Optroelectronics).
Partnerlusprogramm avab NATO logistika- ja hangeteameti sõjalise optronika ühishanke Soomele.
Loodetakse, et partnerlus loob kodumaisele tööstusele müügi- ja turunduskanalid teistesse NATO logistika- ja hangeteameti partnerriikidesse ning arendab seadmete tootmise ja hoolduse äri Soomes.
NordenBladet — Täna laupäeval, 25. veebruaril 2023 kehtestas Euroopa Liit uued sanktsioonid vastuseks Venemaa jätkuvatele rünnakutele Ukraina tsiviilobjektide ja kriitilise infrastruktuuri vastu. Kümnenda sanktsioonide paketiga laiendatakse ekspordikeeldu kriitilisele tehnoloogiale, tööstustoodetele ja kahesuguse kasutusega toodetele. Lisaks võtab EL kasutusele uued meetmed, et vältida sanktsioonidest kõrvalehoidmist.
Venemaa suure pealetungi algusest on möödunud aasta. Kümnes sanktsioonide pakett laiendab veelgi isikute ja üksuste loetelu, mis puudutavad Venemaa relvajõude ja neid toetavaid üksusi, sealhulgas mitmeid Iraani lennukitootjaid.
Ekspordikeeldude hulka lisanduvad tooted ja tehnoloogia, mida kasutatakse Venemaa sõjatehnika ja tööstusliku tootmisvõimsuse säilitamiseks. Laiendatud keelud kehtivad muu hulgas kahesuguse kasutusega toodetele, tööstustoodetele, komponentidele, elektroonilistele juhtimisseadmetele, kaameratele ja optikaseadmetele. Ekspordikeeldude alla kuuluvad ka terastooted, tööstusseadmed ja elektroonika.
Eesmärk on takistada sanktsioonidest kõrvalehoidmist, keelates relvade, laskemoona ja kahesuguse kasutusega toodete transiidi läbi Venemaa kolmandatesse riikidesse.
Impordikeeldusid laiendatakse toodetega, millest Venemaa rahastab olemasoleva sissetulekuga oma agressioonisõda. Laiendatud keelud kehtivad naftatoodetele ja rafineeritud toodetele nagu bituumen ja sünteetiline kautšuk.
Venemaa kodanikel on keelatud kuuluda nende EL-i ettevõtete juhatustesse, mille tegevus on seotud kriitilise infrastruktuuriga, näiteks energiatootmisega. Laiendatakse piiranguid Venemaa meediamajade ringhäälingutegevusele EL-is. Maagaasi hoidlate võimsuse pakkumine Venemaa operaatoritele on blokeeritud.
Väljaspool Venemaad registreeritud tšarterlendude operaatorid, kes on Venemaa omandis või kontrolli all, on kohustatud sellest teada andma. Lisaks seatakse Euroopa osalejatele kohustus teatada oma seotusest Venemaa keskpanga varadega.
Euroopa ettevõtete Venemaalt lahkumist soodustab erandite andmise aluste laiendamine ja teatud juba olemasolevate erandite andmise aluste tähtaegade pikendamine.
NordenBladet — Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island edastasid solidaarsusavalduse Ukrainale.
Järgneb avalduse tekst:
Täna möödub aasta sellest, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Juba 365 päeva on see ebaõiglane, meelevaldne ja ebaseaduslik agressioonisõda põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi, surma ja hävingut sellises mahus, mida meie kontinendil pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud, perekonnad on eraldatud ning kohutav rünnak tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri vastu kahjustab jätkuvalt süütuid ja haavatavaid.
Meie, kõik Põhjamaad, tahame näidata üles oma vankumatut solidaarsust Ukrainaga. Toetame selle sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Seisame kindlalt Ukraina rahva toetusel ja austame nende tugevat kaitsetahet, visadust ja ohvreid. Jätkame vankumatult oma toetust, pakkudes poliitilist, sõjalist, humanitaar- ja majandusabi nii kaua kui vaja, ning toetame tugevalt Ukrainat tema Euro-Atlandi püüdlustes.
Mõistame Venemaa jõhkra rünnaku hukka kõige karmimal viisil. Venemaa sõda on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja räige rikkumine ning kujutab endast viimast aastakümnete suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Ukraina peaks saavutama kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Ainult Venemaa saab sõja lõpetada, lõpetades vaenutegevuse ja viies oma väed Ukraina territooriumilt välja. Kordame oma nõuet, et Vene Föderatsioon teeks seda viivitamatult.
Rahu peab põhinema õiglusel ja vastutusel. Teave, mida saame seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise kohta, on vaid üks näide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohutavatest ja süstemaatilistest rikkumistest Venemaa vägede poolt. Ukrainast sunniviisiliselt välja viidud inimestel, sealhulgas lastel, tuleb lubada oma kodudesse naasta. Kõiki meie tähelepanu alla sattunud julmusi ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning sõjakuriteod toime pannud isikud oma tegude eest vastutusele võtta. Kuriteod ei tohi jääda karistamata.
Venemaa sõjal Ukrainas on kaugeleulatuvad tagajärjed. Majanduslik stabiilsus ning energia- ja toiduga kindlustatus on tõsiselt ohus, millel on tõsised tagajärjed vähem arenenud riikidele. Veelgi olulisem on see, et tegemist on rünnakuga Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Rahvusvaheline õigus on meie kaitse esiliin. Kui seda rindejoont saab ühes kohas ületada, on julgeolek kõikjal ohus. Venemaa jätkuv rünnak ohustab demokraatiat, rikub inimõigusi ja seab väljakutse õigusriigi põhimõtetele. Neid põhiväärtusi tuleb kaitsta. Ukraina võitlus on meie võitlus. Ukraina peab võitma.
Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi peaministrid
24/02/2023
NordenBladet — Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul toimunud pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial, et kuigi 24. veebruari tähendus on meiegi jaoks muutunud, ei loovuta me Eesti kõige olulisemat tähtpäeva kurjusele, vaid see jääb tähistama vabadust.
Ratas ütles Kuberneri aias toimunud tseremoonial, et kui me aasta tagasi heiskasime Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi sünnipäeva auks oma sinimustvalge lipu, oli Venemaa mõni tund varem tunginud kallale oma naaberriigile Ukrainale. „Putin alustas täiemõõdulist vallutussõda, mille sarnast 21. sajand ei tunne. Tol päeval purunes lootus, et suured sõjad Euroopas on jäänud igaveseks minevikku,“ ütles ta.
Tema sõnul on see tõehetk meile kõigile: kui peaks langema Ukraina, siis võib sama saatus taas kord oodata mitmeid Euroopa riike ja rahvaid. „Ukraina võitleb mitte ainult oma riigi, rahvuse ja kultuuri püsimise, vaid meie kõigi eksistentsi eest. Täna kinnitame üheselt – Eesti ja meie liitlaste toetus Ukrainale kestab seni, kuni Ukraina on selle sõja võitnud,“ lausus Ratas.
Riigikogu esimees märkis, et on isiklikult korduvalt Ukrainas viibides näinud ukrainlaste kaitsetahet, vastupidavust, sihikindlust ja tänulikkust selle eest, mida Eesti riik ja Eesti inimesed on Ukrainale andnud. „Ka meie teame sõprade ja liitlaste olulisust. 24. veebruaril 105 aastat tagasi rajasime oma riigi ning kindlustasime selle iseseisvuse Vabadussõjas tänu Eesti inimeste ja meie sõprade pingutustele, ohverdustele ja toele,“ ütles ta.
Ratas nentis, et 24. veebruari tähendus on meiegi jaoks jäädavalt muutunud. „Kuid ma keeldun loovutamast Eesti Vabariigi kõige olulisemat tähtpäeva kurjusele. 24. veebruar ei saa olema terrori ja hirmu päev. See saab olema headuse päev, kus vaatamata hävitustööle ja soovile alistada võitis inimeste südamlikkus ja abivalmidus. See saab olema julguse päev, sest 24. veebruaril astuti vastu ülekaalukale vaenlasele kartmatult ja ennastsalgavalt. See saab olema ühtsuse päev, sest liitis kõik need, kes hindavad vabadust, inimlikkust ning õigust elule ja rahule. See saab olema õigluse päev, sest need, kes kurjuse valla päästsid, saavad karistatud,“ ütles ta.
Ratas lisas, et selline on ja selliseks jääb meie sünnipäev meie ja tulevaste põlvede jaoks üle kogu maailma. „Ja selle nimel seisame kindlameelselt nii kaua, kui on vaja. 24. veebruar on tähistanud ja jääb tähistama vabadust,“ ütles Riigikogu esimees lipuheiskamisel.
Kuberneri aias toimunud pidulikul lipuheiskamise tseremoonial ütles õnnistussõnad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti luges ette EMTA lavakunstikooli XXXI lennu III kursuse üliõpilane Hele Palumaa. Eesti Meestelaulu Seltsi kooride ja Tallinna politseiorkestri esituses kõlasid Enn Võrgu „Eesti lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ ning Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele.
Fotod: Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistamine. Pidulik lipuheiskamise tseremoonia Kuberneri aias. (Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
NordenBladet – LHV juhtidele ja insaideritele jõudis kätte lubatud kauplemisperiood. Nädala jooksul on kolm LHV Groupi juhatuse liiget panga aktsiaid (LHV1T.TL) müünud, selgus börsiemitentidega seotud isikute registrist. Suures koguses aktsiaid on müünud juhatuse liikmed Indrek Nuumele, Andres Kitter ja Martti Singi.
Suurte müügitehingute taga on soov vabastada raha optsioonide jaoks.
Suurimate summade eest müüs LHV aktsiaid Erki Kilu, kes juhib praegu LHV Ühendkuningriigi filiaali. Kilu müüs 400 000 aktsiat keskmise hinnaga 3,77 eurot aktsia kohta ehk kokku veidi enam kui 1,5 miljoni euro eest. Kilu tõdes, et suure müügisumma taga on kaks asja, esiteks, et raha optsioonide jaoks vabastada ja teiseks kolis LHV Ühendkuningriigi filiaali tegevjuht tänavu Londoni ja vajas vaba raha, et end seal sisse seada.
Reedel teatas LHV börsile dividendi suuruse, mis eelmise aastaga võrreldes oli langenud. Eelmisel aastal maksti välja 0,21 eurot, sel aastal on plaanis maksta 0,19 eurot aktsia kohta.
Avafoto: LHV Pank, Tallinn (NordenBladet)
Allikas: Äripäev
