NordenBladet – Tesla Saksamaa tehas Berliini lähedal Brandenburgis on alates maist oma toodangut neljakordistanud, jõudes 4000 autoni nädalas, vahendab NordenBladet.com.
Tehase jõudis tootmiseesmärgini kolm nädalat enne tähtaega ja võiks aastas toota üle 200 000 sõiduki. Brandenburgi tehase maksimaalne võimsus on 500 000 autot aastas, ligi 10 000 autot nädalas, teatas ettevõte.
Tesla plaanis tehase tootmist suurendada 13. märtsks 4000-ni ja juuni lõpuks 5000-ni. See võimaldaks ettevõttel kasutada suuremat osa Shanghai toodangust väljaspool Euroopat asuvatel turgudel, sealhulgas Tais, kus ta hiljuti müüki alustas.
1. märtsil toimuval Tesla investorpäeval tutvustab Elon Musk ettevõtte tehisintellekti võimekust. Lisaks avaldas Musk, et plaanib sõidukite valikut laiendada.
NordenBladet — Aasta kokkuvõttes kasvas müügitulu 121,7 mln euroni (+11%), korrigeeritud EBITDA 55,8 mln euroni (+3,3%) ja kasumiks kujunes 25,6 mln eurot (–0,1%). Korrigeeritud EBITDA marginaal vähenes 3,2 protsendipunkti võrra, investeeringute maht oli 13,9 mln eurot (–5,9%).
Möödunud aasta tulemusi mõjutasid enim pandeemiaga seotud piirangute kadumine, mis andis hoogu reisisadamate tegevusele ning Vene-Ukraina sõja algus ja sanktsioonid, mis tõid kaasa kaubasadamate mahtude languse. Reisijate arv kasvas 98% 7,0 mln reisijani, kuid kaubamaht kahanes 20,7% 17,8 mln tonnini. Seejuures laevakülastuste arv oli võrdlemisi stabiilne vähenedes vaid 3% 7130 külastuseni. Kõrged energiahinnad, teenuste hindade kasv ja palgasurve tõstsid tegevuskulusid.
IV kvartalis oli müügitulu 28,2 mln eurot (–1%), korrigeeritud EBITDA 8,9 mln eurot (–30%) ja kasum 1,6 mln eurot (–75%). Langust mõjutasid vähenenud laevakülastuste arv, laevatasude langetamine reisisadamates, sanktsioonidest tulenenud kaubamahtude langus ning Botnica lühem prahiperiood. Reisiparvlaevade segment näitas tasude indekseerimise mõjul kasvu nii müügitulus kui kasumimarginaalis.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul suutis ettevõte hoolimata sõja ja sanktsioonide mõjust kaubaärile ning sisendhindade hüppelise kasvu tingimustes siiski kasvatada müügitulu ja korrigeeritud EBITDA-d, mis tõestab taas kord tasakaalustatud ärimudeli efektiivsust. „Reisijate äri taastumine pandeemiast on olnud oodatust kiirem ja kaubaäris näeme sõja negatiivsete mõjude kõrval vedellastis ka võimalusi teiste lastiliikide kasvuks. Jätkasime investeeringutega ja avasime reisiterminali D esise väljaku, millega liigume sadamaala inimsõbralikumaks atraktiivseks elukeskkonnaks arendamise suunas. Kinnisvaraäris oli väga oluline samm edasi Vanasadama detailplaneeringute eskiiside avalikustamine aasta lõpus. Tulevikku vaadates alustasime ka Paldiski Lõunasadamas meretuuleparkide ehituse kai ja tagalaala projekti elluviimist. Usun, et sadamatel on tulevikus oluline roll roheenergia tootmise toetamisel ja taristu arendamisel,“ ütles Kalm.
Juhatus teeb nõukogule ettepaneku maksta 2022. aasta eest aktsionäridele dividendi vähemalt 70% kasumist.
Tallinna Sadama juhatus tutvustab kontserni finantstulemusi 28. veebruaril veebiseminaridel, sh kell 13.00 toimub veebiseminar eesti keeles (link eestikeelsele seminarile) ja kell 14.00 toimub seminar inglise keeles (link ingliskeelsele seminarile).
Täiendavate sanktsioonide rakendumine vedellastile detsembri alguses
Saavutasime 72% reisijate arvu pandeemia eelsest tasemest
Tallinna Linnavalitsus avalikustas Vanasadama ala neli detailplaneeringu eskiisi
Avasime reisiterminali D esise linnaväljaku
Pikendasime jäämurdja Botnica suvetöö lepingut Baffinlandiga
Muudatused ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte OÜ TS Laevad juhatuses
Valmis Vanasadama õhukvaliteedi uuring
MüügituluMüügitulu kasvas aasta kokkuvõttes 11,7 mln eurot ehk 10,6%, ning oli kokku 121,7 mln eurot. Müügitulu kasvas kõigis tululiikides peale laevatasude. Enim suurenes reisijatasude tulu, mis tõusis 4,6 mln euro võrra (+81%) 10,2 mln euroni. Tulu üleveoteenuste osutamisest tõusis 3,8 mln euro võrra (+13%) 33,6 mln euroni. Ainsana vähenes laevatasude tulu, langedes 0,2 mln eurot (–0,5%) 37,2 mln euroni, mille põhjustasid vähenenud laevakülastuste arv ja vähendatud tonnaažitasu tariifid reisilaevadele Vanasadamas.
IV kvartalis langes müügitulu 0,3 mln eurot (–1%) 28,2 mln euroni. Müügitulu langus tulenes eelkõige madalamatest laevatasudest (–1,8 mln eurot, –19,2%), mida mõjutas vähenenud laevakülastuste arv reisi- ja kaubasadamate segmendis kui tasumäära alandamine reisioperaatoritele.Reisisadamate segmendi aasta müügitulu kasvas reisijate arvu tõusu mõjul. Tulu reisijatasudest kasvas 4,6 mln eurot koroonaviirusest tulenenud piirangute kadumise tõttu. Reisimisaktiivsus kasvas nii liinireisidel kui ka kruiisireisidel. Kasvas tulu elektrienergia müügist nii elektrihinna hüppelise tõusu kui suurema tarbimismahu mõjul. Renditulu kasv tulenes kruiisiterminali kasutamisest, parkimistulude suurenemisest ja soodustuste kaotamisest. IV kvartalis kahanes reisisadamate segmendi müügitulu 0,3 mln eurot (–4%) 8,1 mln euroni.
Kaubasadamate segmendi aasta müügitulu langes peamiselt vähenenud laevatasude mõjul, kuna seoses sanktsioonidega oli vähem laevakülastusi. Vähenenud laevakülastused vähendasid ka muude teenuste müügitulusid. Kaubatasude osas suudeti vaatamata langenud mahtudele tulusid veidi kasvatada, kuna madalama kaubatasudega kaubad asendusid kõrgema tasumääraga kaupadega. Elektrienergiahindade tõus toetas ka tulude kasvu elektri müügist. Lisaks sanktsioonidele mõjutas kaubasadamete segmendi tulemusi Paljassaare sadama elektrienergia jaotusvõrgu müük 2021. aasta lõpus. IV kvartalis vähenes kaubasadamate segmendi müügitulu 0,5 mln eurot (–5%) 9,9 mln euroni.Reisiparvlaevade segmendis aasta müügitulu kasvas peamiselt nii lepinguliste tasumäärade indekseerimise mõjul kui ka suuremast reiside arvust. IV kvartalis kasvas müügitulu 0,9 mln eurot (+12%) 8,3 mln euroni.
Muu segmendi aasta müügitulu kasvas, kuigi jäämurdja Botnica suvine prahiperiood oli lühem kui aasta varem, mil Kanada tellija pikendas prahiperioodi. Tulu suurendavalt mõjus tasumäärade indekseerimine inflatsiooniindeksiga nii jäämurdetasu kui suvetöö puhul. IV kvartalis langes müügitulu 0,4 mln eurot (–16%) 1,9 mln euroni (aasta varem oli IV kvartalis rohkem prahipäevi).
EBITDAKorrigeeritud EBITDA tõusis 1,8 mln eurot (+3,3%) 55,8 mln euroni, tulenevalt tõusust reisisadamate ja reisiparvlaevade segmentides. Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 49,1%-lt 45,9%-le. IV kvartali korrigeeritud EBITDA langes 3,9 mln eurot (–30%).
KasumKontserni 2022. aasta kasumiks kujunes 25,6 mln eurot, mis vähenes 20 tuh euro võrra (–0,1%). IV kvartali tulemuseks oli kasum 1,6 mln eurot (–4,9 mln eurot, –75%).
Investeeringud2022. aastal investeeris kontsern 13,9 mln eurot, mis oli 0,9 mln eurot ehk 6% vähem kui eelneval aastal ning jäi ühtlasi viimase kuue aasta madalaimale tasemele.
2022. aasta investeeringud olid jätkuvalt seotud peamiselt Vanasadamaga, kus suurematest objektidest lõpetati (viimased tööd toimusid 2023. aasta alguses) 2020. aastal alustatud reisiterminali D ümbritseva välisruumi rekonstrueerimine.Muuga sadamas olid suurimad investeeringud seotud ro-ro liikluse tingimuste arendamise ja sadamaalal liiklemise tingimuste parendamisega. Jäämurdjal Botnica suuremaid töid ei tehtud. Reisiparvlaevade puhul olid suuremateks töödeks laevade planeeritud dokitööd ning klienditeenindus- ja piletimüügisüsteemide täiustamine.IV kvartali investeeringute mahuks kujunes 1,4 mln eurot ehk 3,1 mln eurot vähem kui 2021. aasta IV kvartalis.
Kaupade või teenuste müügist laekunud raha
130 099
117 001
Muude tulude eest laekunud raha
188
144
Maksed tarnijatele
–53 548
–44 427
Maksed töötajatele ja töötajate eest
–19 899
–18 665
Maksed muude kulude eest
–368
–451
Makstud tulumaks dividendidelt
–4 335
–3 440
Äritegevusest laekunud raha
52 137
50 162
Materiaalse põhivara soetamine
–15 189
–14 535
Immateriaalse põhivara soetamine
–455
–641
Materiaalse põhivara müük
191
2 573
Saadud põhivara sihtfinantseerimisest
15 001
409
Saadud dividendid
255
0
Saadud intressid
83
3
Investeerimistegevuses kasutatud raha
–114
–12 191
Võlakirjade lunastamine
–7 650
0
Saadud laenude tagasimaksed
–8 266
–8 266
Makstud dividendid
–25 287
–20 085
Makstud intressid
–1 264
–1 458
Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed
–9
–1
Finantseerimistegevuses(t)laekunud/kasutatud raha
–42 476
–29 810
RAHAVOOG KOKKU
9 547
8 161
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
34 840
26 679
Raha ja raha ekvivalentide muutus
9 547
8 161
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
44 387
34 840
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
NordenBladet — AS Tallinna Sadam kutsub huvilisi osalema ettevõtte 2022. a IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemusi tutvustaval veebiseminaril 28. veebruaril 2023.
Veebiseminarid toimuvad Microsoft Teams platvormi vahendusel kaheks keeles:
Eestikeelne veebiseminar kell 13.00 (EET)
Ingliskeelne veebiseminar kell 14.00 (EET)
Ettevõtte tulemusi tutvustavad ja küsimustele vastavad juhatuse esimees Valdo Kalm ja juhatuse liige finantsjuht Andrus Ait. Küsimustele vastamine toimub peale esitlust. Kuna veebiseminari aeg on piiratud, soovitame küsimused saata enne veebiseminari algust e-mailile: investor@ts.ee.
Veebiseminari salvestus avalikustatakse ettevõtte veebilehel https://www.ts.ee/.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.
NordenBladet — Sise-Soome politsei avaldas šokeerivad arvud: nelja aastaga on alla 18-aastaste kuritegude arv kasvanud 80 protsenti. Aastal 2018 oli noorte kuritegusid 421, eelmisel, 2022. aastal 759. Alla 15-aastaste laste puhul on kasv veelgi drastilisem: 213-lt kuriteolt 425-le. Praeguse aja märk on tänavatele kogunemine kümnete, isegi sadade noorukite jõukudena mopeedide, jalgrataste ja autodega, vahendab Iltalehti.
Inimesed on langenud suurtel massiüritustel röövide sihtmärgiks, eriti pimedal ajal. Tegemist on alaealiste kuritegudega täiskasvanute ja samaealiste inimeste vastu. Tänavaröövid muutusid trendiks eelmisel suvel ja sügisel. Populaarne saak on kaubamärgitooted ja isegi tänavakingad.
Kuritegude eripäraks on olnud alandamine, mida on sooritatud näiteks telefoniga video tegemisega ja seejärel on seda levitatud, ütles Sise-Soome politseijaoskonna politseijuht Mikko Masalin pressikonverentsil.
Jaoskonna politsei juhtkond teatas, et kõigele vaatamata on hädaabikõnede arv püsinud stabiilsena ning piirkonnas on olnud suhteliselt rahulik.
Politsei tegevuses on tunda ka koroona-aega, massiüritusi ja Ukraina sõja mõjusid. Kiireloomuliste ülesannete puhul on reageerimisaeg on umbes 10 minutit. Uurimisperioodi on lühendatud 147 päevale, kuid juhtkond peab seda siiski liiga pikaks. Avastamise määr on varasemalt 53 protsendilt langenud 48 protsendile.
Paljude kuritegude uurimisega seotud erinevad tehnilised vahendid on mitmekesised ja aeglased. Ülekuulamise roll väheneb, ütles politsei juhtkond ja lisas, et selle tõttu on politsei töökoormus suurenenud.
Suurenenud on politseijõudude läbipõlemine.
Lastevastased vägivalla- ja seksuaalkuriteod toimuvad sageli ridamisi, kurjategijad on kolinud internetti ja kannatanuid on palju. Pirkanmaa kohus menetleb praegu juhtumit, kus kannatanuid on üle saja.
Interneti kaudu tehtud kuritegude puhul võib ühe kurjategija kohta olla märkimisväärsel hulgal kannatanuid, kuriteo toimepanemine aga ei eelda füüsilist kontakti lapsega. Teod toimuvad kiirete tsüklitena, kannatanuid on päevas mitu, ütles politseiülema asetäitja Antero Rytkölä.
Interneti kaudu pannakse toime ka füüsilisi kuritegusid. Kohtumised lepitakse kokku interneti teel. Sageli kujutab laps ette, et nõustub sündmustega ega tunne ära kuritegu ja selle kulgu.
Narkokuritegevuses on kuritegude toimepanemine lihtsam ning ei eelda eelnevat kogemust ega kontakte. On mitmeid hämaraid online-kauplemisfoorumeid ja sageli tehakse kaupa ilma eelnevate kontaktideta. Kauplemine on jultunud ja julge.
Politsei juhtkond rõhutas, et narkoäri võlgade sissenõudmine on sageli jõhker ja sageli on vägivallakuritegude motiiv seotud just narkoäriga.
Hulgimüüjatel on aga sageli oma allorganisatsioon ja just seda võlgade sissenõudmisel kasutataksegi. Narkovõlgade sissenõudmise meetodid on sageli jõhkrad, teatas politsei juhtkond.
NordenBladet — Soome uuendatud passe ja isikutunnistusi hakatakse väljastama alates 13. märtsist 2023. Väiksemaid tehnilisi uuendusi tehakse ka elamisloakaardil ja elamiskaardil. Muudatused ei mõjuta juba väljastatud passide, isikutunnistuste ega elamisloa dokumentide kehtivust.
Konkursi tulemusena on Soome passide, isikutunnistuste ja elamisloakaartide tarnijaks valitud Thales DIS Finland Oy. Uus leping kehtib viis aastat. DB Schenker Oy alustab dokumentide laialisaatjana.
Lepinguga muutuvad loadokumentide omadused ja välimus. Passide ja isikutunnistuste teemaks valiti Soome rahvusmaastik, Saaristomeri. Loadokumentide väljanägemises on kõige nähtavamad muudatused passide minimalistlik kaanekujundus, ajutiste passide ja hädaabipasside kaante uus oranž värv, isikutunnistuste näopildi suurendamine ning masinlugemist hõlbustav 2D vöötkood loadokumentidel.
