Laupäev, detsember 20, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Riigikogu esimees: me ei loovuta Eesti olulisimat tähtpäeva kurjusele

NordenBladet — Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles Eesti Vabariigi aastapäeva hommikul toimunud pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial, et kuigi 24. veebruari tähendus on meiegi jaoks muutunud, ei loovuta me Eesti kõige olulisemat tähtpäeva kurjusele, vaid see jääb tähistama vabadust.

Ratas ütles Kuberneri aias toimunud tseremoonial, et kui me aasta tagasi heiskasime Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi sünnipäeva auks oma sinimustvalge lipu, oli Venemaa mõni tund varem tunginud kallale oma naaberriigile Ukrainale. „Putin alustas täiemõõdulist vallutussõda, mille sarnast 21. sajand ei tunne. Tol päeval purunes lootus, et suured sõjad Euroopas on jäänud igaveseks minevikku,“ ütles ta.

Tema sõnul on see tõehetk meile kõigile: kui peaks langema Ukraina, siis võib sama saatus taas kord oodata mitmeid Euroopa riike ja rahvaid. „Ukraina võitleb mitte ainult oma riigi, rahvuse ja kultuuri püsimise, vaid meie kõigi eksistentsi eest. Täna kinnitame üheselt – Eesti ja meie liitlaste toetus Ukrainale kestab seni, kuni Ukraina on selle sõja võitnud,“ lausus Ratas.

Riigikogu esimees märkis, et on isiklikult korduvalt Ukrainas viibides näinud ukrainlaste kaitsetahet, vastupidavust, sihikindlust ja tänulikkust selle eest, mida Eesti riik ja Eesti inimesed on Ukrainale andnud. „Ka meie teame sõprade ja liitlaste olulisust. 24. veebruaril 105 aastat tagasi rajasime oma riigi ning kindlustasime selle iseseisvuse Vabadussõjas tänu Eesti inimeste ja meie sõprade pingutustele, ohverdustele ja toele,“ ütles ta.

Ratas nentis, et 24. veebruari tähendus on meiegi jaoks jäädavalt muutunud. „Kuid ma keeldun loovutamast Eesti Vabariigi kõige olulisemat tähtpäeva kurjusele. 24. veebruar ei saa olema terrori ja hirmu päev. See saab olema headuse päev, kus vaatamata hävitustööle ja soovile alistada võitis inimeste südamlikkus ja abivalmidus. See saab olema julguse päev, sest 24. veebruaril astuti vastu ülekaalukale vaenlasele kartmatult ja ennastsalgavalt. See saab olema ühtsuse päev, sest liitis kõik need, kes hindavad vabadust, inimlikkust ning õigust elule ja rahule. See saab olema õigluse päev, sest need, kes kurjuse valla päästsid, saavad karistatud,“ ütles ta.

Ratas lisas, et selline on ja selliseks jääb meie sünnipäev meie ja tulevaste põlvede jaoks üle kogu maailma. „Ja selle nimel seisame kindlameelselt nii kaua, kui on vaja. 24. veebruar on tähistanud ja jääb tähistama vabadust,“ ütles Riigikogu esimees lipuheiskamisel.

Kuberneri aias toimunud pidulikul lipuheiskamise tseremoonial ütles õnnistussõnad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti luges ette EMTA lavakunstikooli XXXI lennu III kursuse üliõpilane Hele Palumaa. Eesti Meestelaulu Seltsi kooride ja Tallinna politseiorkestri esituses kõlasid Enn Võrgu „Eesti lipp“ Martin Lipu sõnadele, Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele, Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ ning Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele.

Fotod: Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistamine. Pidulik lipuheiskamise tseremoonia Kuberneri aias. (Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

 

LHV juhatuse liikmed ja insaiderid müüvad suurte summade eest panga aktsiaid

NordenBladet – LHV juhtidele ja insaideritele jõudis kätte lubatud kauplemisperiood. Nädala jooksul on kolm LHV Groupi juhatuse liiget panga aktsiaid (LHV1T.TL) müünud, selgus börsiemitentidega seotud isikute registrist. Suures koguses aktsiaid on müünud juhatuse liikmed Indrek Nuumele, Andres Kitter ja Martti Singi.

Suurte müügitehingute taga on soov vabastada raha optsioonide jaoks.

Suurimate summade eest müüs LHV aktsiaid Erki Kilu, kes juhib praegu LHV Ühendkuningriigi filiaali. Kilu müüs 400 000 aktsiat keskmise hinnaga 3,77 eurot aktsia kohta ehk kokku veidi enam kui 1,5 miljoni euro eest. Kilu tõdes, et suure müügisumma taga on kaks asja, esiteks, et raha optsioonide jaoks vabastada ja teiseks kolis LHV Ühendkuningriigi filiaali tegevjuht tänavu Londoni ja vajas vaba raha, et end seal sisse seada.

Reedel teatas LHV börsile dividendi suuruse, mis eelmise aastaga võrreldes oli langenud. Eelmisel aastal maksti välja 0,21 eurot, sel aastal on plaanis maksta 0,19 eurot aktsia kohta.

Avafoto: LHV Pank, Tallinn (NordenBladet)
Allikas: Äripäev

Põhjamaade ja Balti riikide identiteetide ühitamise analüüsi hange

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu piiriüleste digiteenuste programm otsib konsultatsioonipartnerit, kes koostaks analüüsi identiteetide ühitamise kohta Põhja- ja Baltimaades. Analüüsi eesmärk on toetada piirkonda siseturul e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitleva määruse (eIDAS) ja ühtse digivärava määruse (SDGR) rakendamisel.

Identiteetide ühitamist mõistetakse kui protsessi, mille käigus kontrollitakse välismaal digiteenuse kasutamise korral isiku identiteeti selles riigis varem registreeritud andmete põhjal.

Hanke võitnud konsultatsioonipartner teeb muu hulgas järgmist:

  • koostab põhjaliku aruande identiteetide ühitamise kohta Põhjamaades ja Balti riikides, mis hõlmab nii takistuste kui ka lahenduste tuvastamist ja kirjeldamist;
  • koostab ülevaate asjakohaste andmete kättesaadavusest ja annab riiklikele haldusasutustele ja poliitikakujundajatele soovitusi parimate tavade kohta;’
  • töötab piiriüleste digiteenuste programmi asjaomaste projektidega.

Kavandatava teenuslepinguga hõlmatavate teenuste kulud on kogu lepingu tähtaja jooksul ja selle võimaliku pikendamise ajal maksimaalselt 1 500 000 Taani krooni (v.a. käibemaks).

Loe lähemalt ja esita pakkumine aadressil https://www.norden.org/en/funding-opportunities/contract-analysis-identity-matching-nordic-baltic-region

 

 

Soome toetab Ukraina viljasaadetisi 5 miljoni euroga

NordenBladet — Soome toetab Maailma Toiduprogrammi WFP Musta mere teraviljalepingu elluviimisel 5 miljoni euroga. WFP ostab Soome toel Ukrainast teravilja ja viib seda toidukriisi käes kannatavatesse Aafrika riikidesse.

Tänu Musta mere teraviljaleppele saab ajavahemikus juunist 2022 kuni jaanuarini 2023 Ukrainast maailma vedada üle 18 miljoni tonni teravilja ja toiduaineid. Suurem osa (65%) Ukraina nisust ja umbes pool maisist eksporditi arengumaadesse.

Teravilja transport võimaldab ka Maailma Toiduprogrammil WFP toimetada humanitaarabi toidukriisist kõige enam mõjutatud riikidesse. WFP ostab Soome toel Ukrainast teravilja, mida jahvatab, impordib ja transpordib näiteks Aafrika idaossa ehk nn Sarve.

„Soome toetab WFP kaudu nii Ukrainat kui ka riisipuuduse käes vaevlevaid riike. Ukraina saab vajaliku tulu teraviljast ning teraviljapuuduse ja kõrgete hindade käes vaevlevad riigid teravilja, mida nad hädasti vajavad,“ ütles arengukoostöö- ja väliskaubandusminister Ville Skinnari.

Musta mere teraviljalepingu elluviimine avaldab stabiliseerivat mõju ka ülemaailmsetele toiduainete hindadele.

Soome toetas ka eelmisel aastal Musta mere teraviljalepingu täitmist, rahastades Ukrainast Somaaliasse suunduvat viljavedu.

 

 

Kutse Enefit Greeni 2022. aasta majandustulemusi tutvustavatele veebiseminaridele

NordenBladet — 28. veebruaril 2023 peale börsipäeva lõppu avalikustab Enefit Green 2022. a auditeerimata majandustulemused. Ettevõte korraldab investoritele tulemuste tutvustamiseks kaks veebiseminari tulemuste avalikustamisele järgneval päeval 1. märtsil 2023.

01. märtsil 2023 kell 11.00-12.00 Eesti aja järgi – eestikeelne veebiseminar.
01. märtsil 2023 kell 12.10-13.10 Eesti aja järgi – ingliskeelne veebiseminar.

Veebiseminare saab jälgida Worksupi veebikeskkonna vahendusel.
Link: https://worksup.com/app/#/event/EGR0103/
Ürituse ID (kui nõutav): EGR0103
Veebiseminaridel osalemine ei nõua eelnevat registreerumist.

Enefit Greeni tulemusi tutvustavad juhatuse esimees Aavo Kärmas ning juhatuse liige ja finantsjuht Veiko Räim. Küsimustele vastamine toimub peale esitlust. Kuna veebiseminaride ajaline kestvus on piiratud, soovitame osalistel saata küsimused enne veebiseminari alguste-mailile: investor@enefitgreen.ee.

Veebiseminari salvestus avalikustatakse ettevõtte veebilehel: https://enefitgreen.ee/investorile/avaleht

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse
juhtinvestor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/