NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu piiriüleste digiteenuste programm otsib konsultatsioonipartnerit, kes koostaks analüüsi identiteetide ühitamise kohta Põhja- ja Baltimaades. Analüüsi eesmärk on toetada piirkonda siseturul e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitleva määruse (eIDAS) ja ühtse digivärava määruse (SDGR) rakendamisel.
Identiteetide ühitamist mõistetakse kui protsessi, mille käigus kontrollitakse välismaal digiteenuse kasutamise korral isiku identiteeti selles riigis varem registreeritud andmete põhjal.
Hanke võitnud konsultatsioonipartner teeb muu hulgas järgmist:
koostab põhjaliku aruande identiteetide ühitamise kohta Põhjamaades ja Balti riikides, mis hõlmab nii takistuste kui ka lahenduste tuvastamist ja kirjeldamist;
koostab ülevaate asjakohaste andmete kättesaadavusest ja annab riiklikele haldusasutustele ja poliitikakujundajatele soovitusi parimate tavade kohta;’
töötab piiriüleste digiteenuste programmi asjaomaste projektidega.
Kavandatava teenuslepinguga hõlmatavate teenuste kulud on kogu lepingu tähtaja jooksul ja selle võimaliku pikendamise ajal maksimaalselt 1 500 000 Taani krooni (v.a. käibemaks).
NordenBladet — Soome toetab Maailma Toiduprogrammi WFP Musta mere teraviljalepingu elluviimisel 5 miljoni euroga. WFP ostab Soome toel Ukrainast teravilja ja viib seda toidukriisi käes kannatavatesse Aafrika riikidesse.
Tänu Musta mere teraviljaleppele saab ajavahemikus juunist 2022 kuni jaanuarini 2023 Ukrainast maailma vedada üle 18 miljoni tonni teravilja ja toiduaineid. Suurem osa (65%) Ukraina nisust ja umbes pool maisist eksporditi arengumaadesse.
Teravilja transport võimaldab ka Maailma Toiduprogrammil WFP toimetada humanitaarabi toidukriisist kõige enam mõjutatud riikidesse. WFP ostab Soome toel Ukrainast teravilja, mida jahvatab, impordib ja transpordib näiteks Aafrika idaossa ehk nn Sarve.
„Soome toetab WFP kaudu nii Ukrainat kui ka riisipuuduse käes vaevlevaid riike. Ukraina saab vajaliku tulu teraviljast ning teraviljapuuduse ja kõrgete hindade käes vaevlevad riigid teravilja, mida nad hädasti vajavad,“ ütles arengukoostöö- ja väliskaubandusminister Ville Skinnari.
Musta mere teraviljalepingu elluviimine avaldab stabiliseerivat mõju ka ülemaailmsetele toiduainete hindadele.
Soome toetas ka eelmisel aastal Musta mere teraviljalepingu täitmist, rahastades Ukrainast Somaaliasse suunduvat viljavedu.
NordenBladet — 28. veebruaril 2023 peale börsipäeva lõppu avalikustab Enefit Green 2022. a auditeerimata majandustulemused. Ettevõte korraldab investoritele tulemuste tutvustamiseks kaks veebiseminari tulemuste avalikustamisele järgneval päeval 1. märtsil 2023.
01. märtsil 2023 kell 11.00-12.00 Eesti aja järgi – eestikeelne veebiseminar.
01. märtsil 2023 kell 12.10-13.10 Eesti aja järgi – ingliskeelne veebiseminar.
Veebiseminare saab jälgida Worksupi veebikeskkonna vahendusel.
Link: https://worksup.com/app/#/event/EGR0103/
Ürituse ID (kui nõutav): EGR0103
Veebiseminaridel osalemine ei nõua eelnevat registreerumist.
Enefit Greeni tulemusi tutvustavad juhatuse esimees Aavo Kärmas ning juhatuse liige ja finantsjuht Veiko Räim. Küsimustele vastamine toimub peale esitlust. Kuna veebiseminaride ajaline kestvus on piiratud, soovitame osalistel saata küsimused enne veebiseminari alguste-mailile: investor@enefitgreen.ee.
Veebiseminari salvestus avalikustatakse ettevõtte veebilehel: https://enefitgreen.ee/investorile/avaleht
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse
juhtinvestor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
NordenBladet —Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele kõrgharidusele juurdepääs ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.
Seaduse järgi saavad tudengid samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppida kümme aastat pärast lõpetamist. Kaob võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu neilt, kes soovivad samal õppeastmel õppida kolmandat korda.
Seadusega piiratakse tasuta õppimise võimalusi pärast katkestamist. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida tasu semestril valitud, ent sooritamata jäänud õppeainete eest, kui üliõpilane katkestab õpingud enam kui 70 päeva pärast semestri algust.
Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses veenduda ühe aasta jooksul. See tähendab, et pärast õpingute katkestamist võib tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on samal kõrgharidusastmel õppinud vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva. Akadeemilisel puhkusel viibitud aega ei arvestata päevade hulka, mille jooksul on võimalik õpingud katkestada ja uuesti tasuta õppima asuda.
Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepinguga kokku leppida õppekavades, kus võib tasuta õppida ka teist korda, nagu õpetajakoolitus või tervishoid, või sisekaitselises ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis kehtestada erisused õigusaktidega.
Kõrgkool võib õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks näha otsuste ajakriitilisuse tõttu ette haldusmenetluse põhimõtetest erineva tähtaja. Kõrgkool peab õppesse vastuvõtmisega, lõputöö või lõpueksami hindamisega seotud otsuste vaidlustamiseks jätma vähemalt kolm ja teiste õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks vähemalt kümme tööpäeva.
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust. Lisandub võimalus anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist, nagu see on teiste õppurite puhul.
Seaduses on üleminekusäte üliõpilaste jaoks, kes on kõrgkooli astunud ja õpingud katkestanud enne 2024/2025. õppeaastat. Neile kehtib kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni praegune kord, mille järgi saab samas kõrgharidustaseme õppes uuesti tasuta õppima asuda, kui õpingud on katkestatud enne õppekava poole nominaalaja täitumist.
Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse (767 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 46 Riigikogu liiget.
NordenBladet — Harju Elektri neljandat kvartalit ja aastat ilmestab rekordiline müügitulu, mis kasvas eelnevate perioodide võrdluses ligi 15%. Aastane müügitulu 175,3 (2021: 152,8) miljonit eurot ületab eelmisel aastal saavutatud kontserni käiberekordi. Müügimahtude kasvu on toetanud püsivad kliendisuhted, mis põhinevad pikaajalisel usaldusväärsel koostööl. Keerulise kriisiaasta lõpuks tuli siiski vastu võtta aasta lõikes ajaloo esimene kahjum. Majandustulemusi õnnestus teisel poolaastal parandada, kuid hoolimata pingutustest tuli teha ühekordseid märkimisväärseid reserve ja mahakandmisi, mis ei võimaldanud kasumit saavutada. Ühekordsete kuludeta oleks viimase kvartali ärikasum olnud 0,4 (2021 IV kv: 0,9) ja teise poolaasta ärikasum 2,5 (2021 II poolaasta: 2,0) miljonit eurot.
2023. aastaks oleme ladunud tugeva vundamendi ning jätkame ühtsena toimiva Harju Elekter kontserni loomist. Meil on kaasaegsed tehased ning nende sisseseade Eestis, Soomes, Leedus ja Rootsis. Västeråsis valmis aasta lõpus uus 6300 m² suurune tootmishoone, mis on värskeimaks täienduseks meie tööstuskinnisvara portfellis. Kaasaegse tehase valmimisega otsustasime Rootsi tütarettevõtte erinevad üksused koondada Västeråsi, et tagada kokkuhoid ning ühtsem ja tugevam kohalik üksus.
Kontsernil on hea likviidsus ja kapitaliseeritus ning tugev juhtimisstruktuur. Aasta viimases kvartalis saime paika ekspertidest koosneva kontserni juhtkonna ning alustasime ettevõtete tsentraalsemat juhtimist eelkõige finantsjuhtimises-kontrollis, tootmises-tarneahelas ja müügis-turunduses. Harju Elektri strateegia, mis on integreeritud jätkusuutlikkuse eesmärkidega, keskendub järgnevatel aastatel tööstustoodangu ja projektide müügimahtude ja kasumlikkuse kasvule.
Müügitulu ja finantstulemused
Harju Elekter teenis aruandekvartalis müügitulu 50,0 (2021 IV kv: 43,6) ning aruandeaastas 175,3 (2021: 152,8) miljonit eurot. Võrreldavate perioodide suhtes oli kvartali ja aasta müügitulu kasv 14,7% ja 14,8%. Valdava osa aruandekvartali konsolideeritud müügitulu kasvust andis madalpingeseadmete, alajaamade ja elektriautolaadijate müügi suurenemine.
EUR ’000
IV KV
IV KV
Muutus
12 kuud
12 kuud
Muutus
2022
2021
2022
2021
Müügitulu
49 978
43 561
14,7%
175 293
152 757
14,8%
Brutokasum
2 517
4 703
-46,5%
12 269
17 880
-31,4%
Ärikasum (-kahjum) enne kulumit (EBITDA)
-943
1 939
-148,6%
217
7 220
-97,0%
Ärikasum (-kahjum) (EBIT)
-2 063
853
-341,9%
-4 546
3 202
-242,0%
Perioodi puhaskasum (-kahjum)
-2 482
894
-377,6%
-5 567
2 610
-313,3%
sh emaettevõtte omanike osa
-2 520
888
-383,8%
-5 544
2 598
-313,4%
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurot)
-0,14
0,05
-380,0%
-0,31
0,15
-306,7%
Kontserni äritegevuse kulud olid aruandekvartalis kokku 51,9 (2021 IV kv: 42,8) ning aruandeaastal 179,8 (2021: 149,8) miljonit eurot. Valdava osa äritegevuskulude tõusust andis müüdud toodete ja teenuste kulude kasv kvartalis 22,1% ja aastaga 20,9%. Müüdud toodete ja teenuste kulude kasv ületas neljandate kvartalite ja aastate võrdluses müügitulu kasvutempot 7,4 ja 6,1 protsendipunkti võrra.
Turustuskulud kasvasid kvartalite võrdluses 0,2 miljoni võrra 1,4 miljoni euroni, moodustades kontserni äritegevuse kuludest 2,8% ja müügitulust 2,9%. Üldhalduskulud kasvasid kvartalite võrdluses 0,4 miljoni euro võrra 3,0 miljoni euroni, moodustades kontserni aruandekvartali äritegevuse kuludest 5,8% ja müügitulust 6,1%. 2022. aasta turustuskulud kokku olid 5,6 (2021: 5,3) ning üldhalduskulud 11,1 (2021: 9,7) miljonit eurot. Aruandeaasta üldhalduskuludesse arvestati Energo Veritas OÜ firmaväärtuse allahindlus 0,4 miljoni euro väärtuses, mis mõjutas ka aastast põhivarade kulumit.
Kvartalite võrdluses kasvasid tööjõukulud 8,7%, ulatudes 9,1 miljoni euroni. Aastate võrdluses kasvasid tööjõukulud 3,8 miljoni võrra, olles 34,4 miljonit eurot. Valdava osa tööjõukulude ja keskmise töötasu kasvust andis personali juurdekasv ning kõikidel turgudel tööjõupuudusest tingitud palgasurve.
Neljanda kvartali brutokasum oli 2517 (2021 IV kv: 4703) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 5,0% (2021 IV kv: 10,8%). Ärikahjum (EBIT) oli -2063 (2021 IV kv: ärikasum 853) tuhat eurot. Neljanda kvartali ärirentaabluseks kujunes -4,1% (2021 IV kv: 2,0%). Aruandekvartali puhaskahjum oli -2482 (2021 IV kv: puhaskasum 894) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas -2520 (2021 IV kv: 888) tuhat eurot.
Puhaskahjum aktsia kohta oli viimases kvartalis -0,14 (2021 IV kv: puhaskasum aktsia kohta 0,05) eurot. Neljanda kvartali tulemust mõjutas enim ühekordse kuluna varude allahindlus 1,0 miljon eurot ning eraldise suurendamine kahjumlike lepingute katteks 1,5 miljoni euro võrra. 2022. aasta brutokasum oli 12 269 (2021: 17 880) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 7,0% (2021: 11,7%). Keeruline aasta tõi Harju Elektrile esmakordse ärikahjumi (EBIT) -4546 (2021: ärikasum 3202) tuhat eurot ning puhaskahjumi -5567 (2021: puhaskasum 2610) tuhat eurot. Puhaskahjum aktsia kohta oli -0,31 (2021: puhaskasum aktsia kohta 0,15) eurot.
Põhitegevusala ja turud
Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 92,5% ja 2022. aasta müügitulust 89,9%. Tootmissegmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 22,7% ja aastaga 18,0%, olles vastavalt 46,2 ja 157,6 miljonit eurot.
Müük Eesti turule oli neljandas kvartalis 7,6 (2021 IV kv: 6,5) ja aruandeaastas 30,3 (2021: 26,0) miljonit eurot, moodustades konsolideeritud müügitulust vastavalt 15,2% ja 17,3% (2021 IV kv ja 12k: 15,0% ja 17,0%). Kasv tuli peamiselt alajaamade ning kaablijaotuskappide müügimahu suurenemisest.
Aruandekvartalis teeniti müügitulu Soome turult 18,7% enam kui aasta varem, kokku 21,3 miljonit eurot. 2022. aastal teeniti 81,8 (2021: 70,9) miljonit eurot, kasvades põhiturgude võrdluses rahalises väärtuses enim. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 42,5% (2021 IV kv: 41,1%) ja aruandeaasta jooksul 46,7% (2021: 46,4%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.
Müük Rootsi turule langes neljandate kvartalite võrdluses 31,8% ning aastate võrdluses 17,3%, olles vastavalt 7,0 ja 22,8 miljonit eurot. Rootsi turu võrdlusbaas oli kõrge, kuna aasta varem oli Rootsi tütarettevõttel tavapärasest rohkem pooleliolevaid projekte kohalikul turul. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,2% (2021 IV kv: 23,8%) ja 2022. aasta müügitulust 13,0% (2021: 18,1%).
Neljanda kvartali müügitulu Norra turule kahekordistus võrreldes aasta varasema tulemusega, olles 8,9 (2021 IV kv: 4,2) miljoni eurot. 2022. aastal teenitud müügitulu Norra turult oli 21,8 miljonit eurot, mis on 65,4% enam kui eelneval aastal. Müügitulu kasv mõlemas perioodis on tingitud madalast laevandussektori tellimusmahust võrdlusperioodil. Norra turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 17,8% (2021 IV kv: 9,7%) ja aasta müügitulust 12,4% (2021: 8,6%).
Investeeringud
Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 15,2 (2021: 7,7) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 1,8 (2021: 1,3) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 12,9 (2021: 5,7) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,5 (2021: 0,7) miljonit eurot. Kontserni Rootsi tütarettevõte soetas viimases kvartalis kinnisvaraettevõtte, LC Development Fastigheter 17 AB, mis loodi spetsiaalselt Västeråsi tehase ehituseks. Ostetava maa ja hoone hinnaks kujunes kokku 10,5 miljonit eurot. Eelnevatel kvartalitel suunati valdav osa aruandeperioodi investeeringutest Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumide kompleksi Laohotell III ehituse lõpetamisse, mis tänaseks on rentnikega täidetud. Lisaks investeeriti tootmistehnoloogilisse põhivarasse, tootmis- ja protsessijuhtimissüsteemidesse, hoonete renoveerimisse ning Soomes kinnistu soetamisse.
Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 23,7 (31.12.21: 25,2) miljonit eurot. Harju Elekter suurendas aruandeperioodil 0,2 miljoni euro võrra osalust tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy 5,5%-lt 10%-ni ja võõrandas 14%-lise SIA Energokomplekss osaluse, et keskenduda oma põhitegevusalale.
Aktsia
Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,01 euro tasemel. AS-il Harju Elekter oli 31.12.2022 seisuga 10 584 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 417 võrra.
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
EUR ‘000
31.12.2022
31.12.2021
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid
9 152
574
Nõuded ostjatele ja muud nõuded
31 612
33 689
Ettemaksed
1 126
1 844
Varud
37 068
27 437
Käibevara kokku
79 958
63 544
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara
1 008
690
Pikaajalised finantsinvesteeringud
23 731
25 222
Kinnisvarainvesteeringud
24 756
23 903
Materiaalne põhivara
35 740
26 654
Immateriaalne põhivara
7 244
7 544
Põhivara kokku
92 479
84 013
VARAD KOKKU
171 437
147 557
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused
24 385
16 912
Ostjate ettemaksed
16 827
4 659
Võlad tarnijatele ja muud võlad
24 502
24 490
Maksuvõlad
3 478
3 156
Lühiajalised eraldised
2 103
35
Lühiajalised kohustused kokku
71 295
49 252
Võlakohustused
20 732
11 426
Muud pikaajalised kohustused
0
33
Pikaajalised kohustused kokku
20 732
11 459
KOHUSTUSED KOKKU
92 027
60 711
Omakapital
Aktsiakapital
11 523
11 352
Ülekurss
2 509
1 601
Reservid
17 768
18 716
Jaotamata kasum
47 771
55 315
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku
79 571
86 984
Mittekontrolliv osalus
-161
-138
Omakapital kokku
79 410
86 846
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
171 437
147 557
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR ‘000
IV KV
IV KV
12 kuud
12 kuud
2022
2021
2022
2021
Müügitulu
49 978
43 561
175 293
152 757
Müüdud toodete ja teenuste kulud
-47 461
-38 858
-163 024
-134 877
