NordenBladet —Riigikogu riigikaitsekomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada koos Võrumaa omavalitsuste ja kodanikeühenduste esindajatega Nursipalu harjutusvälja laiendamist.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul vajab Nursipalu harjutusvälja laiendamine lähikuudel väga sisulist ja põhjalikku arutelu. Komisjon on asunud juba varem seisukohale, et harjutusvälja laiendamine on Eesti julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks vajalik, kuid seda tuleb teha õiglaselt ja kohaliku kogukonnaga koostöös.
Kaljulaidi sõnul langeb põhiraskus Riigikogu järgmise koosseisu riigikaitsekomisjonile, kes peab käsitlema nii laiendamise õiguslikke, majanduslikke ja riigikaitselisi külgi, kuulama ära kõik mõjutatud osapooled kui ka langetama 11 590 allkirja kogunud kollektiivse pöördumise kohta sisulise otsuse. “Täna kutsume kohalike elanike initsatiivil ja soovil ühe laua taha Võrumaa kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste esindajad, et kuulata ära nende seisukohad,” ütles ta.
Riigikogu konverentsisaalis toimuvale avalikule istungile on kutsutud Antsla, Rõuge, Võru ja Setomaa valla, MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Päästame Eesti Metsad, MTÜ Niilusoo, MTÜ Meie Nursipalu, SA Võrumaa Arenduskeskus ning seltsingu Loodus, Inimene ja Sõjavägi esindajad.
NordenBladet —Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti inimarengu aruanne 2023“ arutelu heitis valgust asjaolule, et suur osa inimeste heaolu mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda.
Ettekande tegid sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, aruande peatüki „Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu“ toimetaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor Helen Sooväli-Sepping ja Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai.
Aruande peatoimetaja Merike Sisask tõi oma ettekandes esile, et Eesti on jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, inimeste igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes pürgimusega olla vaimselt terve. Tema sõnul saab inimareng jätkuda ka ebakindlal globaalsete kriiside – pandeemiate, kliimamuutuse, sõjaohu – ajastul, kui inimeste vaimset tervist hoida ja kaitsta.
Sisask märkis, et inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ning seotusest kogukonnaga. „Kui kuuluvus- ja turvatunne väheneb või kaob, siis väheneb ka vaimne heaolu ning suureneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks. Tunne, et minu arvamuste ja vajadustega ei arvestata, tekitab pettumust ja trotsi, soodustab alternatiivtõlgenduslike sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo tarbimist ja polariseerumist ning üldist usaldamatust riigi ja teiste inimeste suhtes,“ selgitas ta.
Samuti osutas ta, et vaimse tervise spetsialistide puudus ja teenuste kehv kättesaadavus on ühiskonnas teadvustatud ja väga oluline probleem. „See on signaal sellest, et me tegeleme probleemidega liiga hilja. Me tegeleme vaimse tervisega siis, kui probleemid on kaugele arenenud, on tekkinud diagnoositavad häired. Siis on, jah, inimesel vaja pääseda psühhiaatri juurde. Enne seda on palju muid võimalusi enda vaimset tervist hoida ja abi saada,“ toonitas Sisask ja lisas, et tung spetsialistide abi poole ei ole ainult halb sõnum. „Sellel on ka positiivne pool ja see tähendab, et inimestel on suurem teadlikkus. /—/ Pole piinlik abi otsida, kui ma seda tõesti vajan. Aga ikkagi, oluline on häirete ravi ja probleemide ennetuse mõistlik tasakaal.“
Tallinna Tehnikaülikooli professor Helen Sooväli-Sepping tõi esile, et vaimne tervis on poliitikateülene teema ja suur osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda. „Näiteks ruumiline planeerimine, transport ja selle planeerimine, eluasemepoliitika, regionaalpoliitika, keskkonnapoliitika, kliimapoliitika,“ loetles professor valdkondi, mis kõik mõjutavad inimeste vaimset tervist.
„Kõigepealt mul on teile positiivseid uudiseid. Esimene positiivne sõnum on see, mida võime välja tuua erinevatel uuringutel põhineval teadmisel, et Eestis on inimestel piisavalt palju võimalusi nautida vaikust ja eraldatust looduses eemal inimtekkelistest objektidest. Euroopa kontekstis on see midagi erakordset,“ sõnas ta ja rõhutas, et mida puhtam ja looduslikum on elukeskkond, seda vaimselt tugevama vastupanuvõimega on ühiskond. „Looduslähedus toetab vaimset heaolu.“
Sooväli-Sepping lisas, et kvaliteetse elukeskkonna kraadiklaas on eakad ja lapsed. „Kas vaikust ja puhkust saab nautida ainult autot omav elanikkond või milline on ligipääs rohealadele linnas sotsiaalselt haavatavatele gruppidele, nagu näiteks eakad ja lapsed?“ Professori sõnul vajab ruumiplaneerimise, liikuvuse ja arhitektuuri seostamine vaimse heaoluga süvendatud selgitamist, kuna Eestis puudub avalikus sektoris hea praktika loodava taristu, ehitusobjekti või planeeringu mõju hindamiseks inimeste vaimse tervise ja heaolu seisukohast. Sooväli-Sepping tõi keskkonnast tuleneva riskina esile õhusaaste. „Tallinna ja Tartu kesklinna lasteasutuste vahetus läheduses on avalikus kasutuses või asutuste töötajatele mõeldud parkimiskohad, mis saastavad laste mängimis- ja liikumisruumi ning mõjuvad tervisele negatiivselt. Paljudes Euroopa riikides, nagu näiteks Hollandis või Ühendkuningriigis on parkimine lasteasutuste juures keelatud,“ selgitas professor.
Samuti tõi ta esile müra, kui väga salakavalat negatiivse tervisemõjuga saasteallikat ning rõhutas, et keskkonnasaaste mõju vaimsele tervisele on arutuse all ka põllumajanduses. Nimelt teeb muret umbrohutõrjeks kasutatav glüfosaat. „Glüfosaadi sattumisel soolestikku võib see tingida mikrobioomi muutusi, mis omakorda võivad esile kutsuda ärevust ja depressiooni. Riigikontrolli audit viitas, et taimekaitsevahendite reostus põhjavees on hakanud suurenema. Samuti on suurenenud nitraadi sisaldus põhjavees. Nitraadiga saastunud vee kasutamine aga võib tekitada depressiooni sümptomeid,“ selgitas ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Õnne Pillak (RE) ja Priit Sibul (I).
NordenBladet — Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i nõukogu kiitis täna, 21.02.2023, toimunud koosolekul heaks Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i 2022. majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ettevalmistatud aruanded ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul. Ettevõtte müügitulu ning kasuminäitajad võrreldes 19. jaanuaril 2023 avaldatud esialgsete tulemustega ei muutunud.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i 2022. majandusaasta auditeeritud aruande originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE0000001105/reports).
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i 2022. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 862,8 miljonit eurot. Müügitulu kasvas 5,0% (2021. aasta müügitulu oli 821,6 miljonit eurot).
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i 2022. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud puhaskasum oli 29,5 miljonit eurot (2021. aasta puhaskasum oli 32,0 miljonit eurot). Seejuures teenisid Tallinna Kaubamaja Grupi ärisegmendid 2022. aastal puhaskasumit järgnevalt:
Supermarketid 11,7 miljonit eurot
Kaubamaja 2,1 miljonit eurot
Autokaubandus 9,4 miljonit eurot
Turvasegment 0,1 miljonit eurot
Kinnisvara 8,5 miljonit eurot
IFRS16-ga seotud kasumimuudatus -2,3 miljonit eurot
Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i juhatus teeb aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku 2022. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:
maksta dividende 0,68 eurot aktsia kohta kokku summas 27,7 miljonit eurot, mille korral dividendidelt makstav tulumaks on 5,3 miljonit eurot.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 31. märtsil 2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 30. märts 2023. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. aasta eest. Dividend makstakse aktsionäridele 5. aprillil 2023.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS on üks suurimaid eestimaisel kapitalil põhinevaid jaekaubanduskontserne Eestis, kuhu kuuluvad Selver AS, Kaubamaja AS, Kulinaaria OÜ, Viking Security AS, Walde AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, UAB TKM Lietuva, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, Verte Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, TKM Finants AS ning Rävala Parkla AS. Aruandeaasta lõpul oli Tallinna Kaubamaja Grupi püsikliente arv üle 704 tuhande.
NordenBladet — Tallinna Kaubamaja Grupp AS (registrikood 10223439, asukoht Kaubamaja 1, 10143 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 17. märtsil 2023. aastal algusega kell 14:00 Tallinnas, aadressil Tammsaare tee 51 asuvas Viking Motors’i esinduses.
Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 17. märtsil 2023 kell 13:30. Üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. 10. märtsil 2023 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Aktsionäri õiguste kasutamiseks on lisaks kohapeal osalemisele võimalus hääletada ka enne üldkoosolekut e-posti- või posti teel. Lisaks on aktsionäridel võimalik osaleda korralist üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril. Veebiseminari kaudu on võimalik jälgida ja kuulata üldkoosolekul toimuvat ning küsida küsimusi. Veebiseminari kaudu ei ole võimalik osaleda hääletamisel. Täpsem ülevaade, kuidas on võimalik hääletada enne üldkoosolekut ja osaleda veebiseminaril on toodud käesoleva teate osas „Korralduslikud küsimused“.
Üldkoosolekul füüsiliselt osalevad aktsionärid peavad järgima juhatuse poolt osalejate tervise kaitsmiseks antavaid juhiseid ja korraldusi. Juhime tähelepanu, et üldkoosolekul on lubatud füüsiliselt osaleda ainult haigusnähtudeta aktsionäril isiklikult või tema volitatud esindajal.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS nõukogu määras korralise üldkoosoleku alljärgneva päevakorra ja esitab aktsionäridele järgmised ettepanekud:
1. Tallinna Kaubamaja Grupp AS 2022. a. majandusaasta aruande kinnitamineKinnitada Tallinna Kaubamaja Grupp AS juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2022. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt Tallinna Kaubamaja Grupp AS konsolideeritud bilansimaht seisuga 31.12.2022 on 646 797 tuhat eurot, aruandeaasta müügitulu 862 763 tuhat eurot ning puhaskasum 29 485 tuhat eurot.
2. Kasumi jaotamineKinnitada Tallinna Kaubamaja Grupp AS 2022. aasta kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:
Eelmiste aastate jaotamata kasum
86 298 tuhat eurot
2022. aasta puhaskasum
29 485 tuhat eurot
Kokku jaotuskõlblik kasum seisuga 31.12.2022
115 783 tuhat eurot
Maksta dividendi 0,68 eurot aktsia kohta
27 696 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist
88 087 tuhat eurot
Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse 31. märtsil 2023 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Dividend makstakse aktsionäridele 5. aprillil 2023 ülekandega aktsionäri pangaarvele.
3. Nõukogu liikme tagasi kutsumine ja uue nõukogu liikme valimineNõukogu liige Andres Järving on esitanud avalduse nõukogust tagasi astumiseks (börsiteade 04.01.2023). Nõukogu teeb ettepaneku kutsuda 17.03.2023 toimuval koosolekul tagasi nõukogu liige Andres Järving, kelle volitused lõpevad tagasi kutsumisest.Nõukogu teeb ettepaneku valida Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i nõukogu uueks liikmeks alates 17.03.2023.a 3-aastaseks ametiajaks Kristo Anton.Maksta uuele nõukogu liikmele tasu vastavalt 19.03.2021 üldkoosoleku otsusele (2 000 eurot kuus).
Korralduslikud küsimused
Aktsionäri õigused seoses üldkoosoleku päevakorraga. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 02.03.2023. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 14.03.2023. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 2931 lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on kättesaadav Tallinna Kaubamaja Grupp AS kodulehel www.tkmgroup.ee ja Nasdaq Balti börsi kodulehel (https://nasdaqbaltic.com/) avaldatud börsiteatele lisatult. Tallinna Kaubamaja Grupp AS kodulehel avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub.
Üldkoosoleku dokumentidega tutvumine. Tallinna Kaubamaja Grupp AS korralise üldkoosoleku dokumentidega, sealhulgas majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku, nõukogu aruande, uue nõukogu liikme kandidaadi tutvustuse ja otsuste eelnõudega on võimalik tutvuda Tallinna Kaubamaja Grupp AS kodulehel www.tkmgroup.ee ja üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. Lisaks on dokumendid kättesaadavad alates üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani tööpäeviti kell 10:00 kuni 16:00 Tallinna Kaubamaja Grupp AS kontoris Kaubamaja 1 (5. korrus) Tallinnas. Küsimusi üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta saab esitada e-posti aadressil tkmgroup@kaubamaja.ee või aktsiaseltsi aadressil saadetud kirjaga või telefonil 66 73 300.
Enne üldkoosolekut hääletamiseks palume aktsionäridel täita hääletussedel, mis on kättesaadav Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i kodulehel (https://www.tkmgroup.ee/) ning üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. E-posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel digitaalselt allkirjastada ning saata juhatusele e-kirjaga aadressil tkmgroup@kaubamaja.ee hiljemalt 16. märtsil 2023. aastal kella 12:00-ks. Posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel omakäeliselt allkirjastada ning koos koopiaga allkirjastaja isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest saata juhatusele postiga hiljemalt 16. märtsil 2023. aastal kella 12:00-ks aadressil Tallinna Kaubamaja Grupp AS, Kaubamaja 1, Tallinn 10143. Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks. Täpne enne üldkoosolekut hääletamise kord on toodud aktsionäride teabe dokumendis, mis on kättesaadav nii Tallinna Kaubamaja Grupp AS kodulehel www.tkmgroup.ee kui ka üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult.
Esindaja määramine. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil tkmgroup@kaubamaja.ee või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kell 10:00 kuni 16:00 hiljemalt 14. märtsil 2023 Tallinna Kaubamaja Grupp AS kontoris Kaubamaja 1 (5. korrus) Tallinnas, kasutades selleks blankette, mis on avaldatud Tallinna Kaubamaja Grupp AS kodulehel www.tkmgroup.ee ja üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. Samas on teave esindaja määramise ja volituste tagasivõtmise korra kohta.
füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument; füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument;
juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. Tallinna Kaubamaja Grupp AS võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart.
Üldkoosoleku veebiseminaril osalemiseks palume:Aktsionäril registreeruda hiljemalt 16. märtsil 2023. siin: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_7BKqLZovSKmU9vCEq5DDHA.
Peale registreerumist saadetakse link veebiseminarile ning juhised keskkonna kasutamiseks. Kui osalete veebiseminaril esimest korda, palutakse alla laadida vajalik rakendus. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser, mis võimaldab veebiseminari kuulata. Veebiseminar toimub eesti keeles.Veebiseminaril tutvustavad ettevõtte tulemusi ja küsimustele vastavad juhatuse esimees Raul Puusepp, finantsdirektor Marit Vooremäe ja õigusdirektor Helen Tulve. Kuna veebiseminari aeg on piiratud, palume küsimused saata hiljemalt 16. märtsil 2023 kell 12:00 e-kirjaga aadressil tkmgroup@kaubamaja.ee.
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse nii ettevõtte veebilehel https://www.tkmgroup.ee kui ka Nasdaq Baltic youtube.com kontol.
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna Riigikogu praeguse koosseisu viimase avaliku istungi, et arutada Eestis tegutsevate pankade suuri kasumeid.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul on intressimäärade kiire kasv paisutanud pankade kasumid väga suureks ning suures osas pärineb see raha Eesti inimeste ja ettevõtete taskust. Eelmisel aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad keskpanga andmetel 566 miljonit eurot kasumit, mida on pea 20 protsenti rohkem kui aasta varem.
“Tahaksime kuulata Eesti Panga ja turuosaliste prognoose käesoleva aasta kasumite kohta, mis kõigi eelduste kohaselt peaksid ületama miljardi euro piiri,” ütles ta.
Möldri sõnul plaanib komisjon arutada tekkinud olukorras kasumite erakorralist maksustamist, mille kasuks on juba otsustanud mitu Euroopa riiki.
“Samuti tahame arutada muid võimalusi, kuidas pangad saaksid Eesti ühiskonda senisest rohkem panustada. Eesti Pank on näiteks soovitanud kaaluda, kas pankade tulumaksusoodustus on täitnud oma eesmärki ning kas antud süsteemi peaks muutma,” ütles ta ning pidas oluliseks jälgida ka hoiuseintresside tõusu suhet laenuintressidesse.
“Praegu on hoiuseintressid tõusnud laenuintressidest märksa aeglasemalt. Eesti Panga hinnangul annab pankade tänavune kasumiprognoos selleks enam võimalusi,” lisas Mölder.
Erikomisjoni istungil osalevad Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi, Eesti Pangaliidu ja Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp, Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ning riigikontrolör Janar Holm.
Komisjoni istungile kutsuti ka SEB Panga, Coop Panga ja LHV Panga esindajad, kes aga ei pidanud võimalikuks tänasel arutelul osaleda.
