NordenBladet — Euroopa ravimiamet EMA kiitis täna esmaspäeval, 25. oktoobril heaks Moderna koroonavaktsiini tõhustusdoosi täiskasvanutele. EMA soovitus puudutab kolmandaid vaktsiinidoose 18-aastastele ja vanematele. Enne seda sai vastava heakskiidu Pfizeri ja BioNTechi koroonavaktsiin.
EMA väitel näitavad uuringud, et kolmas doos Moderna Spikevaxi koroonavaktsiini tõstab 6-8 kuud pärast teist doosi antikehade taset neil, kellele antav kaitse on vähenemas. Vaktsiinide kaitse võib kiiremini väheneda neil, kel on nõrgenenud immuunsüsteem.
Moderna vaktsiini on antud ka Soomes, aga Põhjamaades ei soovitata seda alla 30-aastastele meestele seoses südamelihase põletiku ohuga.
Island peatas Moderna vaktsiini kasutamise täielikult, kuna riigil on piisavalt Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini.
EMA teatas, et kolmanda doosi kõrvaltoimed on samasugused kui teisel doosil. Südamelihase põletikke ja muid juhtumeid jälgitakse tähelepanelikult.
NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela hoiatab, et Omakanta teenuse kaudu kättesaadavate koroonatõendite varjus on püütud kätte saada inimeste pangakoode. Kurjategijad on saatnud libasõnumeid, mis on justkui pärit Omakanta teenusest. Need sõnumid võivad olla küllalt survestavad ja kutsuvad tegutsema kiiresti, vahendab Iltalehti.
Tegemist on panga-andmete kalastamise katsetega, mille eesmärk on teada saada inimeste pangakoode ja paroole. Sõnumites on muu hulgas viidatud koroonatõenditele. Omakanta teenuse haldaja Kela selgitab asja koos ametivõimudega.
Kela juhised: talita nii
– Ära sisene Omakanta teenusesse e-posti lingi kaudu. Kela ei kutsu Omakantasse sisse logima e-posti teel saadetud lingi kaudu.
– Ära vasta sõnumile
– Ära kliki sõnumis olevatele linkidele
– Ära sisesta andmeid lehele, kuhu oled läinud e-posti lingi kaudu
Kui arvad, et krediitkaardi andmed ning pangakoodid on sattunud valedesse kätesse, siis võta ühendust panga klienditeenindusega. Tee kuriteoteade. Tutvu andmelekke juhistega vastavas veebis tietovuotoapu.fi
Nii sisened ohutult Omakanta teenusesse
– Kirjuta brauseri aadressiribale aadress kanta.fi, mille kaudu pääsed Omakanta teenusesse
– Salvesta aadress brauseri järjehoidjates
– Ära mine Omakantasse brauseri otsingu kaudu. Ära sisene ka e-posti või SMS-i teel saadud lingi kaudu.
NordenBladet — Koroona levib laste ja noorte hulgas Lõuna-Pohjanmaal. Seinäjoki keskhaiglas on koroonaga haiglas kolm alla 20-aastast. Noorim on 12-aastane. Haiglaravil on Soomes kõikjal eri vanuses inimesi, aga nende haiguspilt on erinev. Vanemad inimesed on vaktsineeritud ja nemad on haiglas peamiselt üldise enesetunde halvenemise tõttu. Noored ja vaktsineerimata inimesed aga on hingamisraskustega, hapnikupuuduse ja kopsuprobleemidega, vahendab Yle.
Haiglaravi põhjal on näha, et vaktsiin kaitseb raskete kopsuprobleemide eest. Koroonaga haiglas olevad noored on varem terved, aga vaktsineerimata. Neil pole kroonilisi haigusi, aga neil on sellele vaatamata tekkinud raske kopsukahjustus. See kahjustus võib olla püsiv.
Koroona põhiline haigustunnus on hapnikupuudus ja hingamisraskused. Seda on märgata eakate patsientide asemel üha noorematel. See teebki koroonahaiguse raskeks, et see ründab kopsusid, alumisi hingamisteid ja hävitab kopsusid.
NordenBladet — Hispaaniast Soome toodud koeral avastati parasiit Linguatula serrata ehk keeluss. Tegemist on esimese sellise leiuga Soomes, edastas Helsingi ülikool. Linguatula serrata elab ninaneelus ja on koorikloom nagu vähk. Koer võib selle saada, kui sööb saastunud looma, lamba või muu rohusööja toorest liha. Koeralt võib nakkus edasi kanduda ka inimesele, vahendab MTV.
Parasiit kasvab 8 sentimeetri pikkuseks. Soome juhtumi puhul oli parasiit 3 sentimeetri pikkune ja koer köhis selle põrandale, kust tähelepanelik omanik selle avastas. Koer toodi Hispaaniast umbes aasta tagasi.
Parasiiti ja koeralt võetud proove uuriti Helsingi ülikooli veterinaaria teaduskonna parasitoloogia laboris. Kinnitus Linguatula serrata kohta saadi Ida-Soome ülikoolis tehtud DNA uuringute abil.
Kuigi parasiiti kutsutakse keelussiks, on see koorikloom nagu vähk. Koertel elab see peamiselt ninaneelus. Nad munevad mune, mis koera ninaneelust satuvad eritise kaudu keskkonda ning sealt rohusööjatest vaheperemeestele. Nendes vaheperemeestes elavad parasiidi tõugud maksas, kopsudes ja limaskestades.
Inimene võib olla parasiidi jaoks nii põhi- kui vaheperemees. Euroopas esineb seda parasiiti eriti Rumeenias, kust toodud koerte juhtumeid on kirjeldatud eri riikides. Parasiiti Hispaanias ulatuslikult ei esine, aga seda võib olla igal pool, kus koerad ja lambad omavahel kokku puutuvad.
Soome juhtumi puhul koeral mingeid vaevusi ei esinenud. Samuti ei leitud koera väljaheitest mune. Koerale anti vastavat rohtu parasiitide vastu.
Soomes hoiatatakse nüüd välismaalt sisse toodavate uute parasiitide ohu eest.
NordenBladet —Riigikogu liikmed uurisid tänases infotunnis peaminister Kaja Kallaselt ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt COVID-19 olukorra ja koroonakriisi lahendamise kohta Eestis.
Riigikogu liige Helle-Moonika Helme soovis teada, kas COVID‑19 ja ka muteerunud COVID on tänaseks Terviseameti ohtlike uudsete haiguste nimekirjast välja võetud ning see ei ole enam ohtlik ega uudne haigus.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas, et COVID‑19 on tänaseks haigus, millega me peame elama ja sellega kohanema. Sellega kohanemise võimalused on Riisalo sõnul nii ravi olemasolu kui ka vaktsiinide olemasolu. „See tähendab seda, et formaaljuriidiliselt on väga raske klassifitseerida COVID‑it uudse ohtliku nakkushaiguse alla, mis omakorda ei tähenda seda, et tegemist ei oleks tervisekriisiga,“ rääkis Riisalo.
Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder küsis peaminister Kaja Kallaselt, kuidas tagada parem vaktsineerimise korraldus Eestis ja vähendada koormust haiglate võrgule. Seeder tõi välja, et reeglid võiksid olla kõigile ühtsed ja loogiliselt arusaadavad. Ta viitas, et praegu kehtib kord, kus haiguse läbipõdenutele väljastatakse kuuekuune tõend, samas vaktsineeritud inimeste tõend kehtib üks aasta. Samuti huvitas teda, miks ei ole võimalik antikehatesti tulemuse alusel saada COVID‑19 läbipõdemise tõendit.
Valitsusjuht selgitas, et teadusnõukoda ei ole teinud valitsusele ettepanekut pikendada läbipõdemise tõendi kehtivusaega ühe aasta peale. Kallase sõnul on see seotud ka sellega, et Euroopas on kokku lepitud läbipõdemise tõendi kehtivuse ajaks kuus kuud. Kallas möönis, et antikehasid perearstid arvestavad, kui nad annavad läbipõdemise tõendeid. „Kui antikehad on väga kõrgel tasemel, siis järelikult inimene on haiguse läbi põdenud,“ ütles Kallas ja lisas, et perearstid arvestavad antikehadega vastavalt immunoprofülaktika komisjoni soovitustele.
Peaminister Kaja Kallas vastas veel Eduard Odinetsi esitatud küsimusele korruptsiooni uurimisest ja Merry Aarti küsimusele migratsioonist ja elamislubadest.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas veel Helmen Küti küsimusele valdkonna prioriteetidest ja rahastusest 2022. aastal ning Priit Sibula küsimusele perelepitusest.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastas Martin Helme küsimusele lennundusest, Urmas Reitelmanni küsimusele Rail Balticu rajamiseks vajalikest ehitusmaavaradest ning Aivar Koka küsimusele merendusest. Samuti vastas minister Aas Riho Breiveli küsimusele autotranspordiga raskeveoste vedamise efektiivistamisest.
