Neljapäev, september 18, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7532 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Uus DNA-analüüsi tehnoloogia muudab loote sõeluuringu täpsemaks

NordenBladet — Sellest nädalast saab loote kromosoomhaiguste sõeluuring märkimisväärse täienduse, sest Tartu Ülikooli teadlaste loodud DNA-analüüsi tehnoloogia abil muutub Niptify test täpsemaks ja nüüdisaegsemaks.

Kui varem kasutati Niptify testis Belgia Leuveni laborist üle võetud ja kohandatud DNA-analüüsi tehnoloogiat, siis nüüd on testi taga täielikult Eesti teadlaste loodud geenitehnoloogia- ja informaatikalahendused.

Kõige täpsem ja varajasem loote kromosoomhaiguste sõeltest on NIPT. See võimaldab analüüsida DNA sekveneerimise tehnoloogia abil loote pärilikkusainet, mis on eraldatud ema vereproovist. Nimelt vabaneb platsenta pideva kasvamise tulemusel loote DNA ema vereringesse. Eesti lapseootel peredele on kõige kättesaadavam NIPT-test kodumaine Niptify, mis seni on tuvastanud levinumad kromosoomhaigused – Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroomi – sajaprotsendilise kindlusega.

Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) teadlased töötasid spetsiaalselt Niptify testi jaoks välja DNA-analüüsi tehnoloogia Focus, mis ei ole enam teadusliku meetodi mugandus, vaid peab silmas sõeluuringu vajadusi.

Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini kaasprofessor ja Tervise-TAK-i täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov rõhutas, et Niptify on teinud läbi põhjaliku uuenduse. „Uus tehnoloogia aitab meil tegutseda laborimeditsiini valdkonnas turvaliselt, ökonoomselt ja tulevikukindlalt,“ lausus ta. Arendustöö tulemusel vähenes uuritava DNA-ga tehtavate laboratoorsete toimingute arv senise 52 asemel 13-ni, mis kahandab märkimisväärselt analüüsile kuluvat aega ja ühekordselt kasutatava laboriplasti kogust.

Nüüdisaegne DNA sekveneerimise tehnoloogia tähendab, et laboris saadakse patsiendi vereproovist kümneid miljoneid DNA järjestusi, mis esitatakse digitaalsel kujul. Selles andmehulgas on peidus krüpteeritud vastus loote kromosoomhaiguse esinemise kohta. Andmed peab lahti krüpteerima ehk neid informaatika- ja statistikameetoditega analüüsima.

Tartu Ülikooli genoomika instituudi kaasprofessor ja Tervise-TAK-i bioinformaatika töögrupi juht Priit Palta rääkis, et uuendatud Niptify testi tarkvara on välja arendatud spetsiaalselt Focuse tehnoloogiaga saadud andmete analüüsimiseks. „Tulemuseks on ülitäpne ning samas kiire kromosoomhaiguste riski määramine, mis on ideaalne igapäevaseks sõeluuringuks,“ lausus ta.

Palta rääkis, et praegu lõppstaadiumis oleva bioinformaatilise arendustöö siht on tuvastada ka lühemaid haigust põhjustavaid muutusi ehk mikrodeletsioone suurema täpsusega, kui turul olevad NIPT-testid võimaldavad. „See on meditsiiniteenuse kvaliteedi parandamiseks väga oluline eesmärk,“ ütles ta.

DNA-analüüsi tehnoloogia tase on praegu maailmas väga kõrge ja Krjutškov ei näe põhjust, miks ei võiks Eesti kõigile lapseootel naistele pakkuda riikliku sõeluuringu käigus NIPT-testi koos mikrodeletsioonide analüüsiga. „Seda ei ole suudetud teha veel üheski maailma riigis, aga see näitaks Eesti täppismeditsiini ja innovatsiooni taset. Üleriigilise mahu juures kuluks haigekassal NIPT-sõeluuringule kaks miljonit eurot aastas. See võimaldaks aga ära hoida hulganisti uuringuid, mida praegu tehakse, ning säästaks raha kõrval ka patsientide ja arstide aega,“ sedastas Krjutškov.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus on biotehnoloogiafirma, mille osanikud on ka Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Ettevõte tõi 2018. aastal Tartu Ülikooli teadlaste ning Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Tallinna Keskhaigla naistearstide koostöö tulemusel turule Niptify testi, mida nüüdseks kasutatakse 40 naistekliinikus üle Eesti ja mis on rasedate esimese trimestri sõeluuringu lahutamatu osa.

 

Eesti läks koroona tasemelt Leedust mööda, kerkis 4. kohale maailmas

NordenBladet — Koroona epitsenter nr 1 maailmas on Läti, aga Eesti ei jää enam palju maha. Eesti on läinud Leedust mööda ja kerkinud 4. kohale maailmas, selgub New York Timesi ülevaatest.

Lätis on viimase 7 päeva keskmine igapäevane nakatumiste tase 100 000 elaniku kohta 124. Eestis on see tase 108 ja Leedus 102.

Lätile järgnevad maailma tipus veel Barbados ja Gruusia, siis tuleb Eesti, siis tuleb Mani saar ja siis Leedu.

 

Espoos protestivad inimesed tasuliste parkimiskohtade vastu ja pargivad autod metsa alla

NordenBladet — Varem oli Espoos tänavate ääres ulatuslik parkimiskeeld. 5 kuud tagasi ehk 10. mail muudeti aga paljudes piirkondades parkimine tasuliseks. Parkimine muutus tasuliseks mitmetes kohtades Tapiolas, Leppävaaras ja Matinkyläs. Inimeste väitel aga pole see olukorda paremaks muutnud. Tasulistele kohtadele autosid ei panda ja inimesed leiutavad ise uusi parkimiskohti, vahendab Helsingin Sanomat.

Kohalike elanike arvates peaks tasuta parkimiskohti rohkem olema. Näiteks kui tulevad külalised, siis on imelik neid suunata Iso Omena parklasse. Samas ei ela kõik kaubanduskeskuse lähedal ja kõik pole võimelised mitmeid kilomeetreid kõndima.

Parkimise muutumine tasuliseks on probleem ka Leppävaaras, seal on autosid jäetud kergliiklusteele ning kortermajade välisuste ette.

Praegune parkimiskord kehtib Espoos kuni 2022. aasta lõpuni.

 

Eesti: Riigikogu toetas Mailis Repsilt saadikupuutumatuse äravõtmist  

NordenBladet — Riigikogu arutas tänasel istungil õiguskantsler Ülle Madise ettepanekut Mailis Repsilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks.

Ülle Madise ütles oma ettekandes, et ettepaneku tegemine ega ka saadikupuutumatuse äravõtmine tähenda, et Riigikogu liige on kuriteos süüdi. „Samuti ei peata see tema volitusi Riigikogu liikmena. Riigikogu liikme volitused lõpevad siis, kui kohus otsustab ta süüdi mõista ja see otsus jõustub,“ märkis õiguskantsler. Ta lisas, et saadikupuutumatuse äravõtmine annab üksnes võimaluse jätkata Mailis Repsi suhtes kohtupidamist ja selgitada välja tõde.

Lisaks andis õiguskantsler Madise ülevaate Repsile esitatud süüdistuse sisust.

Mailis Repsilt saadikupuutumatuse äravõtmise poolt hääletas 56 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (400 SE) soovitakse lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi. Seletuskirjas märgitakse, et aastatel 1993 – 1999 kehtinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt oli kohalik rahvahääletus kohaliku omavalitsuse teostumise üks vorme. Eelnõuga ei taastata täpselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse varasemaid sätteid, vaid eelnõus on need sõnastatud nii, et võimaldavad kohaliku omavalitsuse volikogudel kehtestada võimaluse kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (K) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Järgmisele istungile lükkus ühe eelnõu menetlemine

Istungiaja lõppemise tõttu lükkus homsele istungile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE), mis näeb ette toetada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses ning vältida olukorda, kus riigipoolset täiendavat toetust võiks hüppeliselt vähendada. Selleks nähakse ette, et riigieelarvest eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetus valdadele või linnadele ei tohi olla väiksem võrreldes eelmisel eelarveaastal eraldatud toetuse suurusest. Samuti soovitakse eelnõuga vältida olukorda, kus riigieelarvest vahendeid täiendavaks toetuse maksmiseks ette ei nähta.

 

 

President Karis Soomes: kõigi ühenduvuste arendamine ja digikoostöö teevad kodanike elu lihtsamaks

NordenBladet — Eesti ja Soome kahepoolne suhtlus on aktiivne väga erinevates valdkondades alates digikoostööst kuni loomeinimeste ühistegevuseni filmivaldkonnas, tõdesid president Alar Karis ja president Sauli Niinistö tänasel kohtumisel Helsingis.

„Digikoostöö raames on Eesti ja Soome vahel juba vajalik taristu olemas. X-tee kaudu on käivitunud äriregistrite andmevahetus ning piiriüleselt toimivad digiretseptid. Peaksime võimalikult palju kasutama olemasoleva taristu pakutavaid võimalusi ja neid edasi arendama. Näiteks on praegu arendamisjärgus maksuametite andmevahetus ja rahvastikuregistrite suhtluse võimaldamine, kuid kindlasti on veel koostöökohti, mis teeksid meie kodanike elu lihtsamaks,“ lausus Eesti riigipea.

President Karise arvates võiks senisest hoogsamalt ühiselt edasi minna ka meretuuleenergia arendamisel ning gaasi- ja elektri jaeturgude ühendamisel.
President Karise sõnul on tal naaberriigi presidendina väga hea meel näha, kui hästi on Soome toime tulnud koroonaviiruskriisiga ning ta tunnustas Soome poliitikuid selle eest et nad on jäänud vaktsineerimist puudutavas kommunikatsioonis ühtseks, mis kindlasti on mõjutanud ka seda, et Soome vaktsineerimisprotsent on Eesti omast tunduvalt kõrgem. Soome jõuab novembri alguseks 80-protsendise vaktsineerimistasemeni ning Soome valitsus on lubanud kaotada kõik piirangud, kui 80 protsenti üle 12-aastastest on vaktsineeritud.

Eesti riigipea märkis, et Soome on olnud väga edukas sildade ehitamisel maailmapoliitika suurte tegijate vahel ning tasakaalukale dialoogile kaasaaitamises.
Kohtumisel puudutati ka arenguid Arktikas, Euroopa julgeoleku teemasid, Soome tegevust Põhja-Balti koostöö juhtriigina ning teineteise algatuste toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides.

President Karis külastas täna veel värskelt renoveeritud Eesti suursaatkonda ning Konrad Mäe näitust „Maalikunsti müstika“. Õhtul kohtub ta Eesti-Soome koostöö edendajatega ning annab intervjuud ajalehele Helsingin Sanomat ning telekanalile MTV3.

Homme sõidab president Karis Soomest tutvumisvisiidile Leetu.