Koroona ülevaade Euroopas 41. nädal 2021: Ida-Euroopa värvub üha punasemaks

By

-

oktoober 25, 2021

NordenBladet — Ida-Euroopa värvub koroona leviku tõttu üha punasemaks, sealhulgas Soome, selgub Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC värskest ülevaatest.

Soome on püüdnud piiranguid kaotades ja testide arvu vähendades jätta muljet, et tegemist on rohkem Põhjamaaga. Samas on reaalsus see, et Soome tõmbub koroonakaardil üha punasemaks nagu muu Ida-Euroopa, selgub ECDC indikatiivsest koroonakaardist, mille põhjal reguleeritakse vaba reisimist. Soome sõita enam ei soovitata.

Ida-Euroopas omakoda on teistel eest ära rebinud Balti riigid, kus nakatumiste tase on täiesti omaette klass. Kõige ees on Läti, kus eelmise, 41. nädala seisuga oli viimase 14 päeva nakatumiste tase 100 000 elaniku kohta 1257. Järgnevad Leedu (1163), Eesti (1087), Rumeenia (1000), Sloveenia (625), Bulgaaria (498) ja Slovakkia (484).

Teises otsas on madalaima nakatumise tasemega Malta (48 juhtu viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta). Järgnevad Hispaania (50), Itaalia (60), Poola (78), Rootsi (79) ja Portugal (85). Soome vastav tase oli 141.

Siin on ülevaade koroona olukorrast Euroopas:
COVID-19 Euroopas 41. nädal 2021

Riik
Koroonaga nakatumiste arv kokku
Koroonasurmade arv kokku
Nakatumiste arv 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta
Koroonasurmade arv 14 päeva jooksul 1 000 000 elaniku kohta

Läti
185 616
2890
1256.77
78.11

Leedu
372 585
5489
1163.35
133.50

Eesti
173 335
1429
1086.55
49.66

Rumeenia
1 467 401
42 042
999.97
225.83

Sloveenia
310 170
4995
624.85
23.38

Bulgaaria
540 619
22 274
498.10
177.80

Slovakkia
837 848
12 854
484.40
30.05

Horvaatia
428 233
8907
475.95
54.70

Iirimaa
415 114
5306
432.84
11.48

Belgia
1 289 803
25 782
325.76
12.76

Austria
772 344
10 932
308.52
16.63

Kreeka
693 886
15 375
303.94
42.45

Holland
2 047 641
18 248
228.14
3.79

Luksemburg
79 720
839
222.65
6.39

Küpros
122 362
562
209.91
9.01

Island
12 614
33
180.15
0.00

Taani
369 403
2688
154.43
4.12

Saksamaa
4 377 845
94 628
147.24
10.04

Tšehhi
1 709 716
30 554
145.74
6.55

Soome
149 897
1116
140.86
6.88

Liechtenstein
3500
60
126.46
0.00

Ungari
836 389
30 402
117.85
17.61

Norra
196 348
884
108.39
4.28

Prantsusmaa
7 089 052
117 265
92.09
6.94

Portugal
1 080 097
18 100
85.37
9.71

Rootsi
1 162 508
14 963
79.44
3.78

Poola
2 941 126
76 115
77.92
11.06

Itaalia
4 717 899
131 541
60.13
8.55

Hispaania
4 988 878
87 030
49.60
10.63

Malta
37 466
459
47.61
0.00

Kokku/keskmine
39 409 415
783 762
190.19
23.67

Allikas: ECDC

Eesti: Sotsiaalministeerium täiendab puude tuvastamise põhimõtteid

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 25, 2021

NordenBladet — Värske riigikohtu lahendiga muudeti oluliselt kehtivat puude tuvastamise seadusandlust. Lahendi järgi tuleb edaspidi võtta lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele arvesse ka kõrvalabi vajadust ravitoimingute tegemisel.

Kohus lahendas ühe lapse puude raskusastme tuvastamata jätmise juhtumi, andes sellega suunise, kuidas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust täiendada ja tõlgendada. Kohus leidis, et ravitoimingute puhul tuleb hinnata konkreetse lapse oskust ja suutlikkust teha vajalikke ravitoiminguid. Lisaks on kohtu sõnul oluline hinnata, kas ravitoimingutega seotud kõrvalabi ja juhendamise vajadus on püsiv, samuti abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve puudumisest.

„Riigikohtu lahend laiendab tänast õigusruumi ning sotsiaalministeerium võtab seda kindlasti arvesse. Meie esmane tegevus on viia kehtivad õigusaktid vastavusse riigikohtu suunistega. Seejärel vaatame tervikuna üle kogu puude tuvastamise loogika ja erinevate hüvede seotuse puudega, et tagada peredele võimalikult kiire, ühetaoline ja laste vajadustele vastav abi. Oluline on muuta abi saamine lapsevanematele lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ja toetada vanema võimalusi keskenduda oma lapse arengu toetamisele,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ministri sõnul on puude määramise süsteemi uuendamise vajadus ministeeriumile teada ja seoses sellega on juba kevadest erinevaid muudatusi ette valmistatud. Hiljuti saadeti kooskõlastusringile sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu, mis sisaldab erinevaid hoolduskoormusega inimestele ja abivajavatele lastele suunatud muudatusi. 2021. aasta märtsis käivitati koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille üks tegevusi on teenuste saamise õiguse lahti sidumine puude raskusastmest, et tulevikus saaks teenuste kaudu võimalikult varakult abivajavat peret toetada, ennetada probleemide süvenemist ja võimaliku puude raskusastme väljakujunemist.

Sotsiaalkindlustusameti senine praktika on lähtunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud nõuetest. Sotsiaalkindlustusamet kehtivaid otsuseid tagasiulatuvalt üle ei vaata, kuid lapsevanematel on õigus pöörduda sotsiaalkindlustusametisse ja esitada uus taotlus lapsele puude raskusastme tuvastamiseks. Otsuse tegemiseks peavad digiloos olema lapse seisundit kirjeldavad ajakohased raviarsti või perearsti sissekanded.

Hinnašokk Soomes: elektriauto laadimine maksis 33 eurot minut

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 25, 2021

NordenBladet — Müüt elektriauto kasutamise odavusest hakkab vaikselt murenema. Soome ajakirjanik laadis oma autot McDonaldsi parklas ja see maksis 33 eurot minut.

Kauppalehti ajakirjanik laadis autot Audi e-tron GT kiirlaadimispunktis. Kui ta vaatas mobiilis laadimise hinda, näitas see 32 eurot 98 senti minuti eest.

Ajakirjanik katkestas laadimise pärast kaheksandat minutit ja 70-80 kilomeetri pikkuse vahemaa läbimiseks vajaliku laadimise hinnaks kujunes 272 eurot.
Pärast kuu aja pikkust ootamist pole ajakirjanik saanud laadimise kohta mingit tšekki.

Soome: Kehtiv nakkushaiguste seadus võimaldab sundvaktsineerimist

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 25, 2021

NordenBladet — Soomes võidakse kehtestada vaktsineerimise kohustus, kuna seadus seda võimaldab. Soome asjatundjad peavad vaktsineerimise kohtustuse kehtestamist võimalikuks, aga poliitiliselt on see delikaatne teema. Õigusteadlane Pauli Rautiainen märkis sotsiaalmeedias, et sundvaktsineerimist võimaldab nakkushaiguste seaduse paragrahv 47. Selle järgi võib valitsuse määrusega kehtestada vaktsineerimise kohustuse, kui see on vältimatu ohtliku nakkushaiguse leviku ärahoidmiseks, vahendab Iltalehti.

Sundvaktsineerimist toetavad ka nakkushaiguste seaduse paragrahvid 48 ja 49. Paragrahv 48 võimaldab sundvaktsineerida meditsiinitöötajad ja paragrahv 49 sotsiaaltöötajad.

Sundvaktsineerimisele peaks eelnema arutelu selle vältimatusest. Lisaks peaks kaardistama, millised ühiskonnagrupid tuleks sundvaktsineerida. Vaja on ka poliitilist tahet.

Õigusteadlase väitel pole aga Soomes olnud mingit diskussiooni sundvaktsineerimise teemal. See näitab, et teema on raske just poliitiliselt, mitte juriidiliselt.
Helsingi ülikooli õigusprofessor Tuomas Ojanen samas märkis, et sundvaktsineerimist niisama lihtsalt ei tule. See säte on mõeldud juhtudeks, kui Soomes levib bioloogilise terroriünnaku tagajärjel näiteks rõuged.

Ojanen ütles, et sundvaktsineerimisele peab eelnema igakülgne diskussioon ja seda asja ei saa kergekäeliselt esimese abinõuna ära otsustada. Kaaluda tuleb eri alternatiive.

Ojanen märkis, et see ei tähenda, et ta pooldaks sundvaktsineerimist. Soomes pole tema sõnul mindud vaktsineerituse tõstmiseks sundide ja „kepihoopide” teele. Sundvaktsineerimise sätet pole Soomes kunagi varem kohaldatud.

Soome terviseõiguse professor ning Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS diagnostikajuht Lasse Lehtonen ütles, et ta ei usu, et Soomes kunagi tuleb sundvaktsineerimine. Tema väitel on sundvaktsineerimine mõeldud äärmuslikeks olukordadeks, nagu bioterrorism. Koroona osas seda ilmselt ei kaalutagi.
Lehtoneni väitel on vaktsineerituse tõstmiseks paremad muud variandid, millest osa on nö head ja teised halvad. Sellised meetmed on näiteks koroonapass, ämbrite jagamine ja preemiad vaktsineerimas käinutele. Lehtonen peab aga võimalikuks meedikute kohustuslikus korras vaktsineerimist. See aga pole probleem, kuna valdav enamus meedikutest on vaktsineeritud. Samas on olnud hooldekodudes juhtumeid, kus hooldaja on nakatanud hoolealust.

Eesti: Õiguskomisjon toetab jaekaubanduses paindlikumate töölepingute sõlmimist

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 25, 2021

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon toetas tänasel istungil üksmeelselt töölepingu seadusesse muutuvtundide kokkulepete lisamist, mis loob võimaluse sõlmida esialgu vaid jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid.

Komisjoni esimees Marek Jürgenson ütles, et jaekaubanduse sektoris esineb sageli mure, et on tihti vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust. „Menetluses olev eelnõu loob sektori tööandjatele ja töötajatele võimaluse sõlmida kindlatel tingimustel muutuvtunnikokkuleppeid, kus on fikseeritud täiendav töökoormus ja paindlik tööajavahemik,“ selgitas Jürgenson.

Jürgenson tõi esile, et kavandatud muudatused on kehtestatud tähtajalisena. „Tegemist on 2,5 aastat kehtiva pilootprojektiga,“ rääkis ta. „See võimaldab enne perioodi lõppu projekti mõju hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist saab pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.“

Eelnõu järgi tekib tööandjatel võimalus kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga. Summeeritud tööaja kokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellel on vähemalt 6 töötajat.

Muudatused on kavandatud jõustuma tänavu 15. detsembril.

Komisjoni aseesimees Heljo Pikhof märkis, et ka summeeritud tööaja üle peab tegema järelevalvet, et inimesed ei teeks muutuvtunnikokkuleppe tähe all hoopistükkis ületunde, saamata selle eest lisatasu. Tähtis on, et töötajate õigused oleksid kaitstud. Järelevalve kohustus summeeritud tööaja üle on Tööinspektsioonil.

Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis sõlmitud Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi vahel hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.

Istungil jagasid selgitusi sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar ja Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

Komisjon otsustas saata valitsuse 31. mail algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) täiskogu istungile 10. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse viia lõpphääletus läbi 17. novembril.