NordenBladet — Rootsis, kus koroona olukord on üks paremaid Euroopas, vaktsineeritakse kõik inimesed ära kolmanda vaktsiinidoosiga.
Kõigepealt hakatakse Rootsis kolmandaid doose pakkuma üle 65-aastastele. Kui eakad rootslased ning hooldajad on vaktsineeritud, siis vaktsineeritakse kõik ülejäänud üle 16-aastased rootslased, vahendab Rootsi meedia.
Asjast teavitasid oktoobri lõpus Rootsi sotsiaalminister Lena Hallengren ja terviseameti peadirektor Johan Carlson. Kolmanda doosi võib saada, kui teisest on möödas 6 kuud. Varem anti Rootsis kolmandaid soose vaid nõrgenenud immuunsüsteemiga ja üle 80-aastastele eakatele inimestele, samuti vanadekodude elanikele.
Rootsis on vaktsineeritus küllalt heal tasemel, aga märksa madalam kui Soomes. New York Times’i ülevaate kohaselt on Rootsis ühe doosiga vaktsineeritud 70 protsenti ja kahe doosiga 67 protsenti elanikest, Soomes on vastavad numbrid 76 ja 69 protsenti.
Põhjamaadest on Rootsi vaktsineerituse tase kõige madalam, samas on seal kõige madalam koroonaga nakatumiste tase.
NordenBladet — Šotimaal Glasgow’s oleval COP26 maailma kliimakonverentsil otsustati, et metsa raiumine lõpetatakse 2030. aastaks.
Riigijuhid kirjutavad alla kokkuleppele, milles lubatakse lõpetada metsa raiumine 2030. aastaks, vahendab BBC.
Kliimakonverentsi võõrustanud Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles, et otsus on ajalooline, et saavutada kliima soojenemise ärahoidmine 1,5 kraadi võrra. Johnson ütles, et selliste meetmete abil on võimalik lõpetada inimkonna pikk ajalugu looduse vallutajana ning hakata selle asemel looduse kaitsjaks.
Samalaadsed otsused tehti ka New Yorgi kliimakonverentsil 2014. aastal. Siis seati eesmärgiks metsa raiumise vähendamine poole võrra 2020. aastaks ja metsa raiumise lõpetamine 2030. aastaks.
Kliimaorganisatsioon Greenpeace on juba otsust kritiseerinud, et see annab veel võimaluse jätkata 10 aastat metsa raiumisega.
Kokkuleppele kirjutab alla üle 100 riigi. Nende riikide territooriumil on ligi 85 protsenti maailma metsadest. Kokkuleppele kirjutab alla ka Brasiilia, kus on maha võetud palju Amazonase vihmametsa. Ebaseadusliku metsaraie poolest tuntud Venemaa kirjutab samuti kokkuleppele alla.
Kokkuleppe toetuseks ja metsaraie lõpetamise kompenseerimiseks lubatakse ligi 20 miljardit USA dollarit.
Metsa raiumine aitab kaasa kliimakriisile, kuna metsad seovad süsihappegaasi. Ligi neljandik inimtegevuse poolt tekkivast süsihappegaasist tuleb maa kasutamisest, see on põllumajandusest ning metsa majandamisest.
NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuring näitab, et nii krooniliste haiguste kui ka hulgihaigestumuse levimus on Eestis suhteliselt suur. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi.
Uuringus määratleti hulgihaigestumust kui vähemalt kahe kroonilise haiguse esinemist. „Hulgihaigestumuse eripära on see, et patsientidel on halvem elukvaliteet, psühholoogiline stress, pikemad haiglaravi perioodid, rohkem operatsioonijärgseid tüsistusi, suuremad raviarved ja suurem suremus. Tervishoiusüsteemile on sellised patsiendid suur koormus, kuna nad vajavad kompleksset lähenemist,“ kõneles uuringu juhtautor, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.
Uuringus analüüsiti 55 kroonilise seisundi levimusandmeid aastatel 2015–2017. Selgus, et pooltel (49,1%) Eesti inimestest oli vähemalt üks krooniline haigus ja ligi kolmandikul (30,1%) vähemalt kaks. „Naistel oli hulgihaigestumust pisut enam kui meestel: kui naistest kannatas selle all iga kolmas, siis meestest iga neljas,“ sõnas Jürisson.
Haiguste arv ja hulgihaigustega inimeste osakaal suureneb vanuse kasvades. Noorimas vanuserühmas (kuni 24-aastased) oli hulgihaigestumust 2,4%, aga vanimas (üle 85-aastased) 80,4%. Igal kaheteistkümnendal Eesti inimesel on viis või enam kroonilist haigust. Hulgihaigestumus on pooltel 60-aastastel ja kolmveerandil 75-aastastest inimestest. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi, mida on neljandikul rahvastikust. Sellele järgnevad krooniline valu (12,4%) ja liigesepõletikud (7,7%).
Uuringu ühe autori, peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul saab uuringu tulemuste alusel järeldada, et krooniliste haiguste ja hulgihaigestumuse koormus Eestis on suur ning suureneb vanuse tõustes. „Võrreldes Lääne-Euroopaga on nii kroonilisi haigusi kui ka hulgihaigestumust Ida-Euroopas ja ka Eestis rohkem. Samuti on oluline leid see, et kõrgvererõhktõbi on sageli esinev tervisehäire, mis on seotud teiste südame- ja muude haigustega, ning selle ennetus on teostatav ja rahvatervise kontekstis väga aktuaalne,“ ütles Kalda.
Krooniliste haiguste ja hulgihaigestumuse levimuse läbilõikeline uuring tehti Eesti Haigekassa andmete põhjal. Üks uuringu autoritest, epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang ütles, et haigekassa andmestik on selliseks uuringuks väga sobilik, sest andmed on hea kvaliteediga ning hõlmavad 95% rahvastikust. „Ka mujal Ida- ja Põhja-Euroopa riikides on seni tehtud väga vähe sedalaadi uuringuid, kuid vananevat rahvastikku ja tervishoiusüsteemi ülekoormust arvestades on see teave väärtuslik,“ lausus ta.
Artikkel „Krooniliste haiguste ja hulgihaigestumise levimus Eestis: rahvastikupõhine läbilõikeuuring“ ilmus ajakirjas BMJ Open.
NordenBladet — Kreeka terviseametnikud teatasid teisipäeval, et riigis on tuvastatud pandeemia aja päevane nakatumiste rekord, mis on 6700 nakatumist. See lõi käesoleva nädala esmaspäeva rekordi, mis oli 5449. Kreekas, kus elab ligi 11 miljonit elanikku on tuvastatud pandeemia algusest üle 16 000 koroonasurma. Kreekas on praegu intensiivis 434 inimest, kellest üle poole on vaktsineerimata või saanud ühe vaktsiinidoosi.
Iirimaal lisandus teisipäeval 3726 koroonaga nakatumist. See on kõrgeim tase alates jaanuarist ja 70 protsenti suurem number kui nädal tagasi. Iirimaal levib koroona kulutulena vaatamata sellele, et ligi 90 protsenti täisealistest on täielikult vaktsineeritud, edastab Reuters.
Iirimaal kaotati koroonapiirangud, aga söögikohtades küsitakse koroonapassi.
Üks kole rekord purunes Rumeenias, kus ühe päevaga suri koroona tagajärjel 591 inimest. Neist 541 olid vaktsineerimata. Rumeenias on teiste Euroopa riikidega võrreldes vaktsineeritud vähe inimesi, vaid 37 protsenti täisealistest.
Suurbritannias registreeriti suurim koroonasurmade arv alates veebruarist – 293 inimest. Uusi nakatumisi registreeriti Suurbritannias 33 865.
Koroona olukord on muutunud kiiresti hullemaks ka Hollandis. Hollandi valitsus teatas teisipäeval, et maskid võetakse uuesti kasutusele. Maskid peavad ees olema poodides ja avalikes kohtades. Inimestel soovitatakse minna kaugtööle vähemalt poole tööaja ulatuses.
Hollandis kaotati enamus piirangutest septembri lõpus ja pärast seda on olukord kiiresti halvenenud.
NordenBladet —Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon on reedeni visiidil Belfastis ja Londonis. Kohtumistel arutatakse Brexiti ja Põhja-Iiri protokolli rakendamisega seotud probleemide, võimalike lahenduste ning kahepoolsete suhete teemadel, samuti tutvutakse olukorraga Põhja-Iirimaa tollipunktides.
„Ühendkuningriik on Eesti jaoks võtmetähtsusega liitlane ja partner, kes on andnud märkimisväärse panuse meie julgeoleku tagamisse,“ rääkis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. „Nüüd, mil Suurbritannia enam Euroopa Liitu ei kuulu, on eriti oluline jätkata varasema hea koostööga ning leida võimalusi selle tõhustamiseks. Olgu selleks veelgi tihedam partnerlus äridiplomaatia, e-residentsuse, küberturvalisuse, rohe- või muudes valdkondades,“ lisas ta.
Väliskomisjoni esimehe sõnul soovitakse visiidiga tihendada kahe riigi parlamentide vahelist koostööd ning Ühendkuningriigi ametikaaslasi loodetakse peagi näha ka Eestis.
Delegatsioon alustab visiiti Belfastis, kohtudes täitevameti, jaemüügiettevõtjate esindusorganisatsiooni ning kodanikuühiskonna esindajatega. Ühtlasi külastatakse Põhja-Iirimaa tollipunkte.
Kolmapäeval jätkub visiit Londonis, kus kohtutakse Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja asespiikri Nigel Evansi, väliskomisjoni esimehe Tom Tugendhati, riigikaitsekomisjoni esimehe Tobias Ellwoodi ning komisjonide liikmetega. Samuti on kavas kohtumised Londoni Šoti Maja esindajate ning Euroopa Liidu suursaadiku João Vale de Almeidaga.
Neljapäeval kohtub delegatsioon Briti parlamendi liikme ja endise peaministri Theresa May ning mõttekodade esindajatega. Visiidi lõpetab kohtumine Londonis elavate väliseestlastega.
Delegatsiooni kuuluvad komisjoni esimees Marko Mihkelson ning komisjoni liikmed Mailis Reps ja Raivo Tamm. Londoni kohtumistel liitub delegatsiooniga Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur.
