NordenBladet — Kreeka terviseametnikud teatasid teisipäeval, et riigis on tuvastatud pandeemia aja päevane nakatumiste rekord, mis on 6700 nakatumist. See lõi käesoleva nädala esmaspäeva rekordi, mis oli 5449. Kreekas, kus elab ligi 11 miljonit elanikku on tuvastatud pandeemia algusest üle 16 000 koroonasurma. Kreekas on praegu intensiivis 434 inimest, kellest üle poole on vaktsineerimata või saanud ühe vaktsiinidoosi.
Iirimaal lisandus teisipäeval 3726 koroonaga nakatumist. See on kõrgeim tase alates jaanuarist ja 70 protsenti suurem number kui nädal tagasi. Iirimaal levib koroona kulutulena vaatamata sellele, et ligi 90 protsenti täisealistest on täielikult vaktsineeritud, edastab Reuters.
Iirimaal kaotati koroonapiirangud, aga söögikohtades küsitakse koroonapassi.
Üks kole rekord purunes Rumeenias, kus ühe päevaga suri koroona tagajärjel 591 inimest. Neist 541 olid vaktsineerimata. Rumeenias on teiste Euroopa riikidega võrreldes vaktsineeritud vähe inimesi, vaid 37 protsenti täisealistest.
Suurbritannias registreeriti suurim koroonasurmade arv alates veebruarist – 293 inimest. Uusi nakatumisi registreeriti Suurbritannias 33 865.
Koroona olukord on muutunud kiiresti hullemaks ka Hollandis. Hollandi valitsus teatas teisipäeval, et maskid võetakse uuesti kasutusele. Maskid peavad ees olema poodides ja avalikes kohtades. Inimestel soovitatakse minna kaugtööle vähemalt poole tööaja ulatuses.
Hollandis kaotati enamus piirangutest septembri lõpus ja pärast seda on olukord kiiresti halvenenud.
NordenBladet —Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon on reedeni visiidil Belfastis ja Londonis. Kohtumistel arutatakse Brexiti ja Põhja-Iiri protokolli rakendamisega seotud probleemide, võimalike lahenduste ning kahepoolsete suhete teemadel, samuti tutvutakse olukorraga Põhja-Iirimaa tollipunktides.
„Ühendkuningriik on Eesti jaoks võtmetähtsusega liitlane ja partner, kes on andnud märkimisväärse panuse meie julgeoleku tagamisse,“ rääkis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. „Nüüd, mil Suurbritannia enam Euroopa Liitu ei kuulu, on eriti oluline jätkata varasema hea koostööga ning leida võimalusi selle tõhustamiseks. Olgu selleks veelgi tihedam partnerlus äridiplomaatia, e-residentsuse, küberturvalisuse, rohe- või muudes valdkondades,“ lisas ta.
Väliskomisjoni esimehe sõnul soovitakse visiidiga tihendada kahe riigi parlamentide vahelist koostööd ning Ühendkuningriigi ametikaaslasi loodetakse peagi näha ka Eestis.
Delegatsioon alustab visiiti Belfastis, kohtudes täitevameti, jaemüügiettevõtjate esindusorganisatsiooni ning kodanikuühiskonna esindajatega. Ühtlasi külastatakse Põhja-Iirimaa tollipunkte.
Kolmapäeval jätkub visiit Londonis, kus kohtutakse Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja asespiikri Nigel Evansi, väliskomisjoni esimehe Tom Tugendhati, riigikaitsekomisjoni esimehe Tobias Ellwoodi ning komisjonide liikmetega. Samuti on kavas kohtumised Londoni Šoti Maja esindajate ning Euroopa Liidu suursaadiku João Vale de Almeidaga.
Neljapäeval kohtub delegatsioon Briti parlamendi liikme ja endise peaministri Theresa May ning mõttekodade esindajatega. Visiidi lõpetab kohtumine Londonis elavate väliseestlastega.
Delegatsiooni kuuluvad komisjoni esimees Marko Mihkelson ning komisjoni liikmed Mailis Reps ja Raivo Tamm. Londoni kohtumistel liitub delegatsiooniga Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur.
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt aasta parimate ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja ja mentori, ettevõtliku õppuri ja õpetaja ning Edu ja Tegu tegija tunnustamiseks esitati rekordilised 56 taotlust. Kandidaate said kõik soovijad esitada viies kategoorias kuni 17. oktoobrini ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi veebilehel. Mitmeid kandidaate esitati korduvalt ja erinevates kategooriates.
Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ning Haridus- ja Noorteameti juhitava ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlus- ja karjääriõppesse panustavaid ning seda edendavaid inimesi ja meeskondi viiendat korda.
Tiitliga Aasta ettevõtlik õppur tunnustatakse õpilas- ja/või üliõpilasfirmat ja/või ettevõtlus-/ karjääriõppes moodustatud meeskonda, kes on õppes saavutanud silmapaistvaid tulemusi ja inspireerinud teisi.
Tiitliga Aasta ettevõtlus/karjääriõppe edendaja tunnustatakse isikuid, meeskonda, organisatsiooni või ettevõtet, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlus/karjääriõppe arendamisse ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja tunnustamist.
Tiitliga Aasta ettevõtlik õpetaja tunnustatakse ettevõtluse, karjääri või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlus- ja karjäärialast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.
Tiitliga Aasta ettevõtlus/karjääriõppe mentor tunnustatakse ettevõtjat, ettevõtlikku töötajat, muud oma ala eksperti või nende gruppi, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlus/karjäärialast arengut.
Tiitliga Edu ja Tegu programmi aasta tegija tunnustatakse isikut, kes on silmapaistvalt panustanud ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi tegevustesse ja arendamisse.
Laureaadid valis programmi esindajatest ja eelmise aasta võitjatest koosnev komisjon, võitjad kuulutatakse välja 3. novembril virtuaalsel hariduskonverentsil „Ennast juhtiv ja väärtust loov noor ei ole imeloom.Vol2“. Konverentsile on oodatud koolide praktikaid kuulama kõik haridusvaldkonna töötajad ja panustajad ning registreerumise tähtaeg on 2.11.
Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi Edu ja Tegu elluviija on Haridus- ja Noorteamet, toetab Euroopa Sotsiaalfond. Programmi partnerid on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, EBS, Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Maakondlike arenduskeskuste võrgustik, Junior Achievement Eesti, Eesti Maaülikool ning osalevad ka Teenusmajanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium.
NordenBladet — Soomes registreeriti nädalavahetuse jooksul 12 koroonasurma ja 1460 uut koroonaviirusega nakatumist. Haiglaravil on koroonaga 226 patsienti, neist 29 intensiivis.
Kahe viimase nädalaga on Soomes tuvastatud 7 537 koroonaga nakatumist, mida on 200 võrra vähem kui kahe eelneva nädalaga, vahendab Ilta-Sanomat.
Soomes on kaks vaktsiinidoosi saanud praeguse seisuga 78,9 protsenti üle 12-aastastest ehk 3,86 miljonit inimest.
Vähemalt ühe doosi on Soomes saanud 4,19 miljonit inimest, mida on 85,7 protsenti kõikidest üle 12-aastastest.
NordenBladet — Nakkuse leviku peatamiseks ei piisa isegi 100-protsendilisest vaktsineeritusest, ütles Helsingi ülikooli zoonoosiviroloogia professor Olli Vapalahti. Vapalahti ütles MTV uudistele, et koroona Delta varianti nakatuvus on selline, et 80-protsendilisest vaktsineeritusest nakkuse leviku peatamiseks ei piisa.
Vapalahti väitel pole võimalik piiri kuhugi panna ehk tegemist on mission impossible olukorraga ses mõttes, et vaktsineerituse abil peatada viiruse levik Soomes.
Vapalahti põhjendab väidet sellega, et elame vabas maailmas, kus reisimist ei saa ära keelata. Seetõttu ükskõik, mida Soomes teha, siis nakkus levib ikka edasi.
Samal seisukohal on evolutsioonibioloog Tuomas Aivelo. Tema väidel Delta jaoks 80 protsendist ei piisa ja pole teada, kas üldse mingist tasemest piisab. Kolmandate nn booster-doosidega on võibolla võimalik midagi ära teha.
Vapalahti toob välja kolm põhjust, miks vaktsineeritusega pole võimalik viiruse levikule piiri panna: vaktsiini mõju viiruse vastu nõrgeneb, kergesti nakkavaid ja vaktsiinide kaitsest läbi murdvaid variante tuleb üha enam juurde ning vaktsineeritud levitavad viirust samuti edasi.
Kust see Soome 80 protsendi piir siis tuli? Vapalahti sõnul tuli see number sellest, et algsed uurimused näitasid, et vaktsiin hoiab ära 90 protsenti nakatumistest ning nakkus enam ei levinud. See oli aeg, mil vaktsineerimistest oli möödunud väga vähe aega ja polnud teada, kuidas vaktsiini mõju kaob. Samuti polnud teada uued variandid ja nende mõju vaktsiinidele.
Vapalahti sõnul oldi pärast esimesi uuringuid väga lootusrikkad ses osas, et vaktsiinidega on võimalik viiruse levik peatada.
Teoreetiliselt saab karjaimmuunsuse saavutamist läbi vaktsineerimise arvutada nakatumise kordaja R abil. Näiteks koroona Alfa ehk Briti variandi puhul oli R 1,5 korda suurem kui koroona algne variant. Kui R on 2, siis saavutatakse karjaimmuunsus 50-protsendilise vaktsineerituse juures. Kui aga R on 5, siis saavutatakse karjaimmuunsus 80-protsendilise vaktsineerituse juures. Koroona Delta variandi puhul aga on R võibolla isegi 6,75.
Professor Vapalahti sõnul on praeguseks leitud, et karjaimmuunsust pole võimalik saavutada, kui vaktsiinide mõju kaob ning vaktsineeritud levitavad nakkust edasi. Mida lähemal ollakse 100-protsendilisele vaktsineeritusele, seda parem on koroona olukord ja seda väiksem on koormus haiglaravile. Ühiskonna immuunsust aitab parandada ka haiguse läbipõdemine, täiendavad vaktsiinidoosid ning 5-11-aastaste laste vaktsineerimine, kui see heaks kiidetakse.
Professor Vapalahti arvates on hea võrdlusmoment leetrid, mille puhul võib R olla isegi 20. Kui vaktsineeritus on 95 protsenti, siis leetrid enam ei levi. See kehtib aga ainult juhul, kui vaktsiinide kaitse püsib mitukümmend aastat ja viirus ei muteeru, nagu see on leetrite puhul.
Koroona puhul põevad lapsed seda kergelt. Ka täiskasvanud põevad kergelt neid koroonaviiruseid, mida on lapsena põetud. Neid põetakse läbi üha uuesti ja uuesti iga mõne aasta tagant. Sama võib prognoosida uuele koroonaviirusele SARS-CoV2. Haigus põetakse läbi või saadakse vaktsiin varakult ning siis elu jooksul põetakse seda uuesti ja uuesti läbi või saadakse vaktsiinid.
Veel pole teada, kuidas SARS-CoV2 edasi areneb, aga tõenäoliselt muteerub viirus edaspidi nagu gripp ja teised koroonaviirused. See tähendab, et pidevalt on inimesi, kelle immuunsüsteem ei suuda viirusele vastu panna, mistõttu esineb pidevalt raskeid haigusjuhtumeid ja surmasid.
Teisest küljest arenevad nii ravimid kui vaktsiinid. Mõnda aega levib viirus rohkem vaktsineerimata inimeste hulgas, kes saavad immuunsuse läbi haiguse läbipõdemise ja kellest osal esinevad rasked haigusnähud ning nad satuvad haiglasse.
