Neljapäev, september 18, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7532 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Selgusid aasta ettevõtliku õpetaja, õppuri ning ettevõtlus- ja karjääriõppesse panustajate kandidaadid

NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt aasta parimate ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja ja mentori, ettevõtliku õppuri ja õpetaja ning Edu ja Tegu tegija tunnustamiseks esitati rekordilised 56 taotlust. Kandidaate said kõik soovijad esitada viies kategoorias kuni 17. oktoobrini ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi veebilehel. Mitmeid kandidaate esitati korduvalt ja erinevates kategooriates.

Kõik kandidaadid

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ning Haridus- ja Noorteameti juhitava ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlus- ja karjääriõppesse panustavaid ning seda edendavaid inimesi ja meeskondi viiendat korda.

Tiitliga Aasta ettevõtlik õppur tunnustatakse õpilas- ja/või üliõpilasfirmat ja/või ettevõtlus-/ karjääriõppes moodustatud meeskonda, kes on õppes saavutanud silmapaistvaid tulemusi ja inspireerinud teisi.

Tiitliga Aasta ettevõtlus/karjääriõppe edendaja tunnustatakse isikuid, meeskonda, organisatsiooni või ettevõtet, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlus/karjääriõppe arendamisse ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja tunnustamist.

Tiitliga Aasta ettevõtlik õpetaja tunnustatakse ettevõtluse, karjääri või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlus- ja karjäärialast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga Aasta ettevõtlus/karjääriõppe mentor tunnustatakse ettevõtjat, ettevõtlikku töötajat, muud oma ala eksperti või nende gruppi, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlus/karjäärialast arengut.

Tiitliga Edu ja Tegu programmi aasta tegija tunnustatakse isikut, kes on silmapaistvalt panustanud ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi tegevustesse ja arendamisse.

Laureaadid valis programmi esindajatest ja eelmise aasta võitjatest koosnev komisjon, võitjad kuulutatakse välja 3. novembril virtuaalsel hariduskonverentsil „Ennast juhtiv ja väärtust loov noor ei ole imeloom.Vol2“. Konverentsile on oodatud koolide praktikaid kuulama kõik haridusvaldkonna töötajad ja panustajad ning registreerumise tähtaeg on 2.11.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi Edu ja Tegu elluviija on Haridus- ja Noorteamet, toetab Euroopa Sotsiaalfond. Programmi partnerid on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, EBS, Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Maakondlike arenduskeskuste võrgustik, Junior Achievement Eesti, Eesti Maaülikool ning osalevad ka Teenusmajanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium.

 

 

Soome: Nädalavahetusel 12 koroonasurma, 1460 uut nakatumist, haiglaravil 226 koroonapatsienti

NordenBladet — Soomes registreeriti nädalavahetuse jooksul 12 koroonasurma ja 1460 uut koroonaviirusega nakatumist. Haiglaravil on koroonaga 226 patsienti, neist 29 intensiivis.

Kahe viimase nädalaga on Soomes tuvastatud 7 537 koroonaga nakatumist, mida on 200 võrra vähem kui kahe eelneva nädalaga, vahendab Ilta-Sanomat.

Soomes on kaks vaktsiinidoosi saanud praeguse seisuga 78,9 protsenti üle 12-aastastest ehk 3,86 miljonit inimest.
Vähemalt ühe doosi on Soomes saanud 4,19 miljonit inimest, mida on 85,7 protsenti kõikidest üle 12-aastastest.

 

 

Soome: 80-protsendiline vaktsineeritus ei suuda peatada koroonapandeemiat ja pole teada, kas üldse miski suudab

NordenBladet — Nakkuse leviku peatamiseks ei piisa isegi 100-protsendilisest vaktsineeritusest, ütles Helsingi ülikooli zoonoosiviroloogia professor Olli Vapalahti. Vapalahti ütles MTV uudistele, et koroona Delta varianti nakatuvus on selline, et 80-protsendilisest vaktsineeritusest nakkuse leviku peatamiseks ei piisa.

Vapalahti väitel pole võimalik piiri kuhugi panna ehk tegemist on mission impossible olukorraga ses mõttes, et vaktsineerituse abil peatada viiruse levik Soomes.
Vapalahti põhjendab väidet sellega, et elame vabas maailmas, kus reisimist ei saa ära keelata. Seetõttu ükskõik, mida Soomes teha, siis nakkus levib ikka edasi.

Samal seisukohal on evolutsioonibioloog Tuomas Aivelo. Tema väidel Delta jaoks 80 protsendist ei piisa ja pole teada, kas üldse mingist tasemest piisab. Kolmandate nn booster-doosidega on võibolla võimalik midagi ära teha.

Vapalahti toob välja kolm põhjust, miks vaktsineeritusega pole võimalik viiruse levikule piiri panna: vaktsiini mõju viiruse vastu nõrgeneb, kergesti nakkavaid ja vaktsiinide kaitsest läbi murdvaid variante tuleb üha enam juurde ning vaktsineeritud levitavad viirust samuti edasi.

Kust see Soome 80 protsendi piir siis tuli? Vapalahti sõnul tuli see number sellest, et algsed uurimused näitasid, et vaktsiin hoiab ära 90 protsenti nakatumistest ning nakkus enam ei levinud. See oli aeg, mil vaktsineerimistest oli möödunud väga vähe aega ja polnud teada, kuidas vaktsiini mõju kaob. Samuti polnud teada uued variandid ja nende mõju vaktsiinidele.

Vapalahti sõnul oldi pärast esimesi uuringuid väga lootusrikkad ses osas, et vaktsiinidega on võimalik viiruse levik peatada.

Teoreetiliselt saab karjaimmuunsuse saavutamist läbi vaktsineerimise arvutada nakatumise kordaja R abil. Näiteks koroona Alfa ehk Briti variandi puhul oli R 1,5 korda suurem kui koroona algne variant. Kui R on 2, siis saavutatakse karjaimmuunsus 50-protsendilise vaktsineerituse juures. Kui aga R on 5, siis saavutatakse karjaimmuunsus 80-protsendilise vaktsineerituse juures. Koroona Delta variandi puhul aga on R võibolla isegi 6,75.

Professor Vapalahti sõnul on praeguseks leitud, et karjaimmuunsust pole võimalik saavutada, kui vaktsiinide mõju kaob ning vaktsineeritud levitavad nakkust edasi. Mida lähemal ollakse 100-protsendilisele vaktsineeritusele, seda parem on koroona olukord ja seda väiksem on koormus haiglaravile. Ühiskonna immuunsust aitab parandada ka haiguse läbipõdemine, täiendavad vaktsiinidoosid ning 5-11-aastaste laste vaktsineerimine, kui see heaks kiidetakse.

Professor Vapalahti arvates on hea võrdlusmoment leetrid, mille puhul võib R olla isegi 20. Kui vaktsineeritus on 95 protsenti, siis leetrid enam ei levi. See kehtib aga ainult juhul, kui vaktsiinide kaitse püsib mitukümmend aastat ja viirus ei muteeru, nagu see on leetrite puhul.

Koroona puhul põevad lapsed seda kergelt. Ka täiskasvanud põevad kergelt neid koroonaviiruseid, mida on lapsena põetud. Neid põetakse läbi üha uuesti ja uuesti iga mõne aasta tagant. Sama võib prognoosida uuele koroonaviirusele SARS-CoV2. Haigus põetakse läbi või saadakse vaktsiin varakult ning siis elu jooksul põetakse seda uuesti ja uuesti läbi või saadakse vaktsiinid.

Veel pole teada, kuidas SARS-CoV2 edasi areneb, aga tõenäoliselt muteerub viirus edaspidi nagu gripp ja teised koroonaviirused. See tähendab, et pidevalt on inimesi, kelle immuunsüsteem ei suuda viirusele vastu panna, mistõttu esineb pidevalt raskeid haigusjuhtumeid ja surmasid.

Teisest küljest arenevad nii ravimid kui vaktsiinid. Mõnda aega levib viirus rohkem vaktsineerimata inimeste hulgas, kes saavad immuunsuse läbi haiguse läbipõdemise ja kellest osal esinevad rasked haigusnähud ning nad satuvad haiglasse.

 

 

Taani: Koroona olukord järjest hullem, näomaskid ja koroonapassid tahetakse tagasi tuua

NordenBladet — Taanis, kus kaotati seoses kõrge vaktsineeritusega kõik piirangud, on koroona olukord järjest hullem, mistõttu tahetakse näomaskid ja koroonapassid tagasi tuua. Taanis ei loeta enam koroonat ohtlikuks nakkushaiguseks ning kõik piirangud kaotati 10. septembril. Pärast seda on Taanis koroonaga nakatumiste arv plahvatuslikult kasvanud. Eile laupäeval lisandus 1671 uut nakatumist ja 4 koroonasurma.

Nakatumised kasvavad üle kogu Taani, aga kõige enam pealinna Kopenhaageni piirkonnas. Kõrge nakatumiste arvu tõttu võeti uuesti kasutusele koroona kiirtestid. Esimesed kiirtestimise kohad avati laupäeval.

Taani terviseminister Magnus Heunicke ütles, et testimas peavad käima nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimesed. Enamus ehk 55 protsenti uutest nakatumistest on olnud täielikult vaktsineeritud inimestel.

Terviseaminister ütles ka seda, et kui nakatumiste arv kasvab, siis võetakse Taanis uuesti kasutusele näomaskid ja koroonapassid. Terviseametnikud juba nõuavad koroonapasside kasutuselevõttu.

Taani terviseameti prognoosi kohaselt kasvab eelolevatel nädalatel koroonapatsientide arv haiglates. Kahe viimase nädala jooksul on koroonapatsientide arv kahekordistunud 100 pealt 200 peale. Järgmistel nädalatel kasvab see 250-300 peale.

Prognoositakse, et novembri keskpaigas võib Taanis igapäevaselt lisanduda 3200 uut koroonaga nakatumist.

 

 

Soome: Homsest peavad autodel olema TALVEREHVID, kui olud seda nõuavad

NordenBladet — Soome uue liiklusseaduse järgi peavad autodel olema all talverehvid 1. novembrist kuni 31. märtsini, kui teeolud seda nõuavad. Lamellrehvide puhul ette antud aega pole, mistõttu võib neid vahetada igal ajal. Talverehvide kasutamine muutus vajaduspõhiseks eelmise aasta juunikuus jõustunud uue liiklusseadusega, vahendab MTV.

Lisaks piirati seaduses naastrehvide kasutamist kevadisel ajal. Seaduse alusel peavad autojuhid jälgima tähelepanelikumalt teeolusid.

Seadusemuudatuse eesmärk oli vähendada naastrehvide kasutamist ja nende tekitatud kahju.