Esmaspäev, detsember 22, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: COVID-19 vastaste kaitsesüstide arv kasvas eelmisel nädalal oluliselt

NordenBladet — Esmaste COVID-19 vaktsineerimiste arv ületas eelmisel nädalal taas 10 000 piiri – möödunud nädalal jõudis esimest korda COVID-19 vastu vaktsineerima üle 10 500 inimese, mida on ligi kaks korda enam võrreldes nädal varasemaga. Kokku tehti eelmisel nädalal üle 26 000 vaktsineerimise, sh ligi 10 300 lisa- või tõhustusdoosi.

Vaktsineerimiskuuri on alustanud praeguseks kokku 782 111 inimest, vaktsineerimiskuuri lõpetanud 750 780 inimest, vähemalt ühe lisa- või tõhustusdoosi on saanud kokku 18 188 inimest.

„Aitäh kõigile inimestele, kes on teinud terviseteadliku valiku ennast COVID-19 raske haiguse eest kaitsta. Vaktsineerimine on ohutuim viis hoida ennast ja oma lähedasi ning see on ainus tee kriisist välja,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Vaktsiinid on mõõtmatult ohutumad kui COVID-19 haiguse läbipõdemine, mille tagajärjed on nii inimese enda kui ka ühiskonna jaoks rängad. Palun kõiki inimesi, kes veel ei ole kaitsesüstima läinud, et teeksite seda esimesel võimalusel, konsulteerides vajadusel oma perearstiga. Meil ei ole aega kaotada.“

Täiskasvanud elanikkonnas on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga COVID-19 haiguse vastu kaitstud 68,6 protsenti, lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 66 protsenti. Kõigist üle 60-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 72 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 69,8 protsenti.

Kõik Eesti perearstid ja -õed kutsuvad 27. oktoobrist kuni 5. novembrini inimesi nõustamisele ja vaktsineerima. Perearstikeskuses saab vaktsineerida COVID-19 vastu nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga ning üle 65-aastastel on samaaegselt võimalik ära teha ka tasuta gripivaktsiin.

  • Vaktsineerimiseks võta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus.
  • Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.
  • Liikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Anna teada kodus vaktsineerimise vajadusest oma perearstile või infotelefonil 1247.
  • Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad COVID-19 haiguse raskelt põdemise ohtu.
  • Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eakatel ja krooniliste haigustega inimestel esineb kõrvaltoimeid vähem.

Perearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus. Sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on tehtud esmane vaktsineerimiskuur, tehakse tõhustusdoos Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty, mis on saanud selleks heakskiidu Euroopa Ravimiametilt.

Usaldusväärset infot vaktsiinide kohta leiab veebilehelt: http://www.vaktsineeri.ee, lisainfot saab telefonil 1247. Vaktsineerimise kohta saab nõu ka perearsti nõuandeliinilt telefonil 1220.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud.

 

Euroopa ravimiamet kiitis heaks Moderna tõhustusdoosi täiskasvanutele

NordenBladet — Euroopa ravimiamet EMA kiitis täna esmaspäeval, 25. oktoobril heaks Moderna koroonavaktsiini tõhustusdoosi täiskasvanutele. EMA soovitus puudutab kolmandaid vaktsiinidoose 18-aastastele ja vanematele. Enne seda sai vastava heakskiidu Pfizeri ja BioNTechi koroonavaktsiin.

EMA väitel näitavad uuringud, et kolmas doos Moderna Spikevaxi koroonavaktsiini tõstab 6-8 kuud pärast teist doosi antikehade taset neil, kellele antav kaitse on vähenemas. Vaktsiinide kaitse võib kiiremini väheneda neil, kel on nõrgenenud immuunsüsteem.

Moderna vaktsiini on antud ka Soomes, aga Põhjamaades ei soovitata seda alla 30-aastastele meestele seoses südamelihase põletiku ohuga.

Island peatas Moderna vaktsiini kasutamise täielikult, kuna riigil on piisavalt Pfizeri ja BioNTechi vaktsiini.

EMA teatas, et kolmanda doosi kõrvaltoimed on samasugused kui teisel doosil. Südamelihase põletikke ja muid juhtumeid jälgitakse tähelepanelikult.

Avafoto: Pexels

 

Soome: Kela hoiatab, et koroonatõendite varjus on püütud kätte saada pangakoode – TEGUTSE NII

NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela hoiatab, et Omakanta teenuse kaudu kättesaadavate koroonatõendite varjus on püütud kätte saada inimeste pangakoode. Kurjategijad on saatnud libasõnumeid, mis on justkui pärit Omakanta teenusest. Need sõnumid võivad olla küllalt survestavad ja kutsuvad tegutsema kiiresti, vahendab Iltalehti.

Tegemist on panga-andmete kalastamise katsetega, mille eesmärk on teada saada inimeste pangakoode ja paroole. Sõnumites on muu hulgas viidatud koroonatõenditele. Omakanta teenuse haldaja Kela selgitab asja koos ametivõimudega.

Kela juhised: talita nii
– Ära sisene Omakanta teenusesse e-posti lingi kaudu. Kela ei kutsu Omakantasse sisse logima e-posti teel saadetud lingi kaudu.
– Ära vasta sõnumile
– Ära kliki sõnumis olevatele linkidele
– Ära sisesta andmeid lehele, kuhu oled läinud e-posti lingi kaudu

Kui arvad, et krediitkaardi andmed ning pangakoodid on sattunud valedesse kätesse, siis võta ühendust panga klienditeenindusega. Tee kuriteoteade. Tutvu andmelekke juhistega vastavas veebis tietovuotoapu.fi

Nii sisened ohutult Omakanta teenusesse

– Kirjuta brauseri aadressiribale aadress kanta.fi, mille kaudu pääsed Omakanta teenusesse
– Salvesta aadress brauseri järjehoidjates
– Ära mine Omakantasse brauseri otsingu kaudu. Ära sisene ka e-posti või SMS-i teel saadud lingi kaudu.

 

 

Soomes on raskes seisus koroonaga haiglas üha nooremad, isegi 12-aastane

NordenBladet — Koroona levib laste ja noorte hulgas Lõuna-Pohjanmaal. Seinäjoki keskhaiglas on koroonaga haiglas kolm alla 20-aastast. Noorim on 12-aastane. Haiglaravil on Soomes kõikjal eri vanuses inimesi, aga nende haiguspilt on erinev. Vanemad inimesed on vaktsineeritud ja nemad on haiglas peamiselt üldise enesetunde halvenemise tõttu. Noored ja vaktsineerimata inimesed aga on hingamisraskustega, hapnikupuuduse ja kopsuprobleemidega, vahendab Yle.

Haiglaravi põhjal on näha, et vaktsiin kaitseb raskete kopsuprobleemide eest. Koroonaga haiglas olevad noored on varem terved, aga vaktsineerimata. Neil pole kroonilisi haigusi, aga neil on sellele vaatamata tekkinud raske kopsukahjustus. See kahjustus võib olla püsiv.

Koroona põhiline haigustunnus on hapnikupuudus ja hingamisraskused. Seda on märgata eakate patsientide asemel üha noorematel. See teebki koroonahaiguse raskeks, et see ründab kopsusid, alumisi hingamisteid ja hävitab kopsusid.

 

Soomes avastati koeral erakordne parasiit, mis võib kanduda ka inimesele

NordenBladet — Hispaaniast Soome toodud koeral avastati parasiit Linguatula serrata ehk keeluss. Tegemist on esimese sellise leiuga Soomes, edastas Helsingi ülikool. Linguatula serrata elab ninaneelus ja on koorikloom nagu vähk. Koer võib selle saada, kui sööb saastunud looma, lamba või muu rohusööja toorest liha. Koeralt võib nakkus edasi kanduda ka inimesele, vahendab MTV.

Parasiit kasvab 8 sentimeetri pikkuseks. Soome juhtumi puhul oli parasiit 3 sentimeetri pikkune ja koer köhis selle põrandale, kust tähelepanelik omanik selle avastas. Koer toodi Hispaaniast umbes aasta tagasi.

Parasiiti ja koeralt võetud proove uuriti Helsingi ülikooli veterinaaria teaduskonna parasitoloogia laboris. Kinnitus Linguatula serrata kohta saadi Ida-Soome ülikoolis tehtud DNA uuringute abil.

Kuigi parasiiti kutsutakse keelussiks, on see koorikloom nagu vähk. Koertel elab see peamiselt ninaneelus. Nad munevad mune, mis koera ninaneelust satuvad eritise kaudu keskkonda ning sealt rohusööjatest vaheperemeestele. Nendes vaheperemeestes elavad parasiidi tõugud maksas, kopsudes ja limaskestades.

Inimene võib olla parasiidi jaoks nii põhi- kui vaheperemees. Euroopas esineb seda parasiiti eriti Rumeenias, kust toodud koerte juhtumeid on kirjeldatud eri riikides. Parasiiti Hispaanias ulatuslikult ei esine, aga seda võib olla igal pool, kus koerad ja lambad omavahel kokku puutuvad.

Soome juhtumi puhul koeral mingeid vaevusi ei esinenud. Samuti ei leitud koera väljaheitest mune. Koerale anti vastavat rohtu parasiitide vastu.
Soomes hoiatatakse nüüd välismaalt sisse toodavate uute parasiitide ohu eest.