NordenBladet — USA toidukullerfirma DoorDash andis teada, et ostab 7 miljardi euro eest Soome analoogse kullerfirma Wolti.
Tehingust teatati koos DoorDashi majandustulemuste avaldamisega. DoorDash on maailma juhtivaid toidukullerfirmasid.
Tegemist on läbi ajaloo suurima Soome ettevõtte müügitehinguga. Näiteks kui Nokia müüs 2013. aastal mobiiltelefonide haru Microsoftile, siis oli tehingu hind 5,44 miljardit eurot. Jaapani Softbank ostis 2013. aastal enamusosaluse Supercellis 1,1 miljardi euro eest. Taani Danske Bank ostis Soome Sampo panga 2006. aastal 4,05 miljardi euro eest.
Wolt teatas, et ettevõte jätkab iseseisvat tegevust kuni tehingu toimumiseni. Pärast tehingut jätkab Wolt tegevust praeguse nime ja toodetega.
Wolti klientide, kauba müüjate ja kullerite jaoks ei muutu midagi.
DoorDash asutati 2013. aastal ja tegemist on 50 miljardi euro väärtusega börsifirmaga ning turuliidriga USA-s. DoorDash arendab ja opereerib sarnaselt Woltiga rakendusi, mille abil saavad inimesed tellida toitu, toiduaineid ja muid kaupu.
Wolti juht Miki Kuusi jätkab ettevõtte teatel firma juhatuses ja liigub pärast tehingut DoorDashi juhtkonda. Temast saab ettevõtte rahvusvahelise arenduse juht.
Wolti peakorter jääb Helsingisse ja sellest saab DoorDashi rahvusvahelise tegevuse keskus. Kuusi teatas, et ettevõttele on ka varem pakutud koostööd, aga ettevõte on seni otsustanud jätkata iseseisvana.
Kõnelustel DoorDashiga tunti esimest korda, et on võimalik korda saata midagi erakordset. Tehingu tulemusel saab Wolt enda käsutusse enneolematud ressursid tegevuse laiendamiseks ja üha paremate teenuste arendamiseks.
Wolti hinnangul makstakse ligi 7 miljardi eurose tehingu pealt Soome makse summas üle 600 miljoni euro, kui Soome aktsionärid oma maksud ära maksavad. See tähendab ühtlasi sadade miljonite eurode lisandusmist soomlaste pensionikassasse, kui Wolti investeerinud Soome investeerimisfirmade tulu läheb Soome pensionikindlustuse firmadesse.
Kuusi märkis, et Soome riigil on olnud kandev roll selles, milliseks Wolt on arenenud. Wolti jaoks on oluline, et maksud makstaks Soome ja antakse suurele hulgale inimestele tööd ja tulu.
Kuusi sõnul on Wolti jaoks oluline, et ühiskond, millest ollakse välja kasvanud, saab kasu tehtud tööst ning firma asutajad maksavad oma maksud Soome riigile ilma mingi jututa.
DoorDashi tehing peab veel saama ametivõimude heakskiidu eri riikides. Tehing loodetakse lõpule viia järgmise, 2022. aasta algul.
NordenBladet – Euroopa Liit kaalub Turkish Airlinesi ja FlyDubai keelustamist Euroopa lennujaamades. Mõlemad lennufirmad lennutavad migrante Valgevenesse. “EL uurib, kuidas karistada, sealhulgas musta nimekirja kandmisega, kolmandate riikide lennufirmasid, kes on aktiivsed inimkaubanduses,” ütles esmaspäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
“Kaks EL-i kõrget ametnikku, Josep Borrell ja Margaritis Schinas reisivad sellistesse riikidesse nagu Armeenia, Egiptus, Iraak, Jordaania, Liibanon, Türgi ja Araabia Ühendemiraadid, et sundida neid lõpetama inimeste lennutamist Minski,” lisas von der Leyen.
Suurem osa “inimkaubandusest” toimub Valgevene lennufirma Belavia kaudu. See lennufirma on juba EL-is keelatud.
Minski lennujaama andmed näitavad, et Türgi lennufirma Turkish Airlines jätkab endiselt migrantide transportimist Istanbulist Minskisse. Turkish Airlines on väga populaarne EL-i turistide seas, vahendas EUobserver.
Migrante lennutavad ka AÜE odavlennufirma FlyDubai ja Süüria firma Cham Wings.
Von der Leyen esitas oma ähvarduse pärast seda, kui Iraagist pärit inimesed üritasid Valgevene-Poola piiril asuvast traattarast läbi murda.
Sotsiaalmeedias levivad videopostitused, kuidas Poola-Valgevene piirile on kogunenud suur grupp migrante. Sündmusi jälgitakse murega ka teistes Euroopa Liidu riikides, kellel Valgevenega piir on.
Poola piirivalvurid tõrjuvad migrante veekahurite ja pisargaasiga. Poola võimude teatel on piiritsoonis umbes neli tuhat migranti.
“Me eeldame, et Poola piiril võib peagi olukord veelgi eskaleeruda. Viimane asi, mida me teha tahame, on kasutada relvajõududu,” ütles Poola valitsuse pressiesindaja Piotr Mueller.
Saksamaa siseminister Horst Seehofer ütles ajalehele Bild, et EL peab looma ühise rinde. Ajaleht kirjeldas sündmusi kui rünnakut Euroopa Liidu vastu.
Venemaa välisministeerium avaldas toetust Valgevene režiimile.
“Rohkem kui kaks tuhat Poola sõdurit tungis Iraaki, et seal demokraatiat luua. Miks mitte aktsepteerida nüüd nii palju tänulikke iraaklasi? ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Varssavis asub EL-i piirikontrolli agentuur Frontex. Poola asesiseminister Maciej Wasik leidis, et agentuuri võimekus on piiratud. “Frontexis on 1300 ametnikku. Poolas on 16 000 piirivalve funktsionääri, keda aitavad 10 000 Poola sõdurit,” ütles Wasik.
NordenBladet – Toiduainete pakenditel on sageli märge “pakendatud gaasikeskkonda”. Reeglina peetakse gaase millekski keemiliseks ja tervist ohustavaks aga see oleneb siiski sellest, mis gaasiga on tegu. Gaasikeskkonda pakendamine (MAP – modified atmosphere packaging) on looduslik alternatiiv kunstlike säilitusainete lisamisele toiduainetele.
Korrektse ja nõuetekohase pakendamise abil on võimalik säilitatavate toiduainete, pooltoodete ja valmistoodangu kvaliteeti kõrgena hoida. Pakendamata tooraine või toode ei ole kaitstud saastumise eest. Olenevalt suurköögi eripärast kasutatakse nii õhku sisaldavatesse pakenditesse, vaakumpakenditesse kui ka gaasikeskkonda pakendamist.
Õhku sisaldavas pakendis (DYNO-pakendis) on toorained ja tooted küll täiendava saastumise eest kaitstud, kuid selline pakend ei peata neis juba olevate mikroorganismide elutegevust, sh paljunemist.
Ka õhuta pakendamine ehk vaakumpakendamine või gaasikeskkonda pakendamine (MAP-pakend) ei takista kõikide mikroorganismide elutegevust. Aeroobsed hallitusseened on hapnikku vajavad (aeroobsed) mikroorganismid, mis vaakumpakendis ei paljune, kuna vaakumpakenditest on neile elutegevuseks vajalik õhk eemaldatud. Kuid hapnikku mittevajavad (anaeroobsed) mikroorganismid, näiteks anaeroobsed bakterid ja pärmiseened saavad elutegevust jätkata. Gaasikeskkonda pakendatud toorained ja tooted on saastumise eest kaitstud, kuna pakendites on õhu asemel süsihappegaas (CO2) või süsihappegaasi ja lämmastiku segu. Sellega takistatakse paljude, kuid mitte kõikide mikroorganismide elutegevust.
Gaasikeskkonda pakendamist kasutatakse eelkõige toiduainete säilivusaja mitmekordseks pikendamiseks, see säilitab nende värske välimuse, maitse ja struktuuri. Toidugaas on igati tarbijasõbralik pakendamisviis, mida kasutatakse üle maailma nii liha, kala, juustu, singi, salatite, puu- ja köögiviljade, pastatoodete, leiva, snäkkide, valmistoitude kui ka paljude muude toiduainete säilivusaja pikendamiseks. Teatud juhtudel aitavad gaasid ka toiduainete õigel värvusel püsida. Näiteks MAP-keskkonda pakendatud värske liha säilitab punase värvuse ega muutu tänu lisatavale hapnikule hallikaks. Seetõttu ei pea lisama koostisse keemilisi säilitusaineid. Lisaks pakendamisele vajab toiduainetööstus gaase ka jookide gaseerimiseks – selleks kasutatakse süsihappegaasi. Samuti kasutatakse toiduainetööstuses aktiivselt tahket süsihappegaasi ehk kuivjääd.
Gaasikeskkond valitakse vastavalt pakendatava toiduaine omadustele. Kõrge niiskusesisalduse ja madala rasvasusega toodete puhul tuleb mikroorganismide kasvu pidurdada. Lahenduseks on õhu asendamine pakendis süsihappegaasi ja lämmastiku seguga. Just süsihappegaas omab bakterite tegevust pärssivat, toiduainet konserveerivat toimet. Kui aga tootel on kõrge rasvasisaldus ja madal veesisaldus, tuleb seda kaitsta oksüdatsiooni eest. Rasvad nimelt rääsuvad. Sellisel juhul on kaitsegaasi põhikomponent lämmastik – N2 (E941). Inertset gaasilist lämmastikku kasutataksegi pakendamisel enamasti hapniku väljatõrjumiseks, et takistada oksüdeerumist. Puhtasse lämmastikku pakendatakse näiteks soolapähkleid ja piimapulbrit, mis säilivad seal seetõttu ligi kümme kuud kauem.
Toiduainete gaasisegusse pakendamisel mängib kõige tähtsamat rolli süsihappegaas – CO2 (E290), sest enamikku mikroorganisme, nagu hallitusseened ja aeroobsed bakterid, mõjutab just see gaas, mis pidurdab mikrobioloogilist aktiivsust, lahustudes efektiivselt toidus sisalduvas vees ja rasvas. Seega vähendab gaas toiduainete pH-väärtust. Puhtasse süsihappegaasi pakendatakse näiteks leib-sai, mille säilivusaeg pikeneb tänu sellele neli korda. Süsihappegaasi miinuseks võib pidada selle suurt lahustumisvõimet tootesse, mistõttu karpi pakendatud tooted tõmbavad gaasisegu vale valiku korral pakendi vaakumisse.
Hapnikust 02 (E948) on pakendamisel rohkem tüli kui kasu. Aeroobsete mikroorganismide kasvu pidurdamiseks peaks pakend sisaldama alla 1 protsendi hapnikku, tavalises õhus on aga hapnikku 21%. Kuid on ka erandeid, näiteks aitab hapnik säilitada hakkliha punast värvust. Enamasti kasutatakse pakendites puhaste gaaside asemel gaasisegusid. Näiteks vorstipakendis on 20% süsihappegaasi ning 80% lämmastikku.
Kokkuvõtteks. Toidugaasi kasutamine on tarbijale täiesti ohutu ja tagab parema kvaliteediga toidu. Põhiline, et tootjad ei pea toote realiseerimisaja pikendamiseks kasutama säilitusaineid. Samuti ei pea toitu kõrgel temperatuuril kuumutama või külmutama, et see paremini säiliks. Toit on värskem, tervislikum ja säilib kauem, sest toidugaas pidurdab nii keemilist, ensümaatilist kui mikrobioloogilist riknemist.
NordenBladet – Tänapäeval, kui toiduainete valik on poodides lai ning kaupmehed võistlevad turumonopoli pärast ning ellujäämiseks teevad nn. igavesti säilivaid tooteid, tuleks võtta aega ning uurida, mida me ikkagi toidu pähe sööme. Paljud poelettidel laiutavad toiduained sisaldavad ohtlikke lisaaineid, mis on organismile mürgised ning võivad põhjustada allergiaid, vähki, astmat jt haigusi.
Mis on E-ained? Lisaaine, rahvapäraselt tuntud ka kui E-aine, on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne.
E-ained on jaotatud rühmadeks nende põhifunktsioonist tulenevalt. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised:
toiduvärvid (E100 – E199);
säilitusained e. konservandid (E200 – E299);
antioksüdandid (E300 – E399);
emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400 – E499).
Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500 – …).
Kas E-ained toidus on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete, toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu.
Eestis juhindutakse Euroopa Liidus kehtestatud nõuetest toidu lisaainete kohta ning loa lisaainete kasutamiseks annab Riigi Tervisekaitse Keskus. Enamik lisaaineid aitab kas paremini säilitada toiduaine toiteväärtust ja maitset, surub alla ohtlike mikroobide arengu või parandab konsistentsi, maitset ja/või aroomi. On ka selliseid e-aineid, mida lisatakse, et toidukaup tunduks tarbijale ligitõmbavam.
Lisaainete hulka kuuluvad ka kunstlikud magusained, millega magustatud toiduaineid tarvitavad diabeetikud ja inimesed, kellel on probleemiks liigne kehakaal.
Enamikes arenenud riikides on seadusega määratud, milliseid lisaaineid ja millistes kogustes on lubatud kasutada. Need peab ära näitama ka pakendil.
Püüdke tarbida toitu, mis ei sisalda säilitusaineid, osad neist on väga kahjulikud ja rikuvad teie tervist!
Paraku kasutatakse säilitusained isegi kiiresti tarbitavates toiduainetes, nt leivas. Ühed vanimad konservandid on naatriumnitrit (E250) ja naatriumnitraat (E251).
Nitriteid kasutatakse eeskätt lihatoodetes, sest neil on mikroorganismide kasvu pärssiv mõju. Lisaks säilitamisele annab nende kasutamine aga lihatoodetele ka harjumuspärase roosaka värvuse ja iseloomulikud maitseomadused.
Kahjuks võivad nitrititest tekkida toiduainetes kantserogeensed ühendid (halvaloomulise kasvaja e.vähi tekitajad). Sellele vaatamata on nitritite kasutamine lubatud, sest antibakteriaalset toimet peetakse olulisemaks kui kahjulike ühendite tekke ohtu.
Peale nitritite ja nitraatide (E249-E252) on peamised kahjulikud säilitusained sorbaadid (väga laialt kasutatavad, sorbiinhape E200, naatriumsorbaat E201, kaaliumsorbaat E202, kaltsiumsorbaat E203), bensoaadid (üks tavalisemaid kõrvaltoimeid tekitavatest lisaainetest, bensoehape E210, naatriumbensoaat E211, kaaliumbensoaat E212, kaltsiumbensoaat E213) ja parabeenid, vääveldioksiid E220 ja sulfitid E221-E228, tsitruseliste koore töötlemisel kasutatavad bifenüül E230, ortofenüülfenool (E231), naatriumortofenüülfenool (E232) ja tiabendasool (E233).
Kuidas suhtuda lisaainetesse? Toiduainete ohutus on tänapäeval arenenud riikides paremini tagatud kui veel mõnikümmend aastat tagasi. Igas riigis koostavad tervishoiuorganid lubatavate lisaainete nimekirja, mis ei pea alati olema ühesugune.
Teadus võib tagada toiduainete ohutuse ainult tänapäeva teadmiste ja analüüsimetoodika tasemel. 100 %-line garantii see ei ole. Nii mõnedki toidu lisaained on kustutatud lubatavate nimekirjast.
Mõned tavalised toiduained võivad põhjustada allergiat. Ennekõike väikestel lastel esineb valguallergiat, seevastu ülitundlikkus e-ainete suhtes on üsna harv. Mõned lisaained võivad põhjustada üksikutel inimestel ülitundlikkusnähte, ehkki teiste jaoks on nad ohutud.
Inimesed, kes on allergilised aspiriini suhtes, võivad reageerida ka toidus kasutatavatele bensoe- ja sorbiinhappele. Reaktsiooni võivad tekitada ka pohlades ja jõhvikates leiduv bensoe-ja sorbiinhape. Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt ka asovärvaine allergia.
Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võib tekkida tursed, hingamisvaevused ja muud tervisehäired. Sulfitid ja antioksüdandid BHA ja BHT võivad tekitada erilaadseid allergiareaktsioone, eriti astmaatikud on tundlikud sulfitite ja teiste väävliühendite suhtes.
Siinkohal on loetletud mõned lisaained, mis võivad ülitundlikkusnähte tekitada:
NordenBladet — Eestis on hinnad aastaga seitse protsenti tõusnud. ERR-i ajakirjaniku Kai Vare vaatlus Tallinnas ja Helsingis näitab, et Eesti toiduhinnad on Soome hinnatasemele järele jõudnud.
Need ajad on möödas, kui soomlased käisid Eestis soodsat liha ja juustu ostmas. Ka Soomes tööl käivatel eestlastel ei tasu enam nädala toiduvaru Eestist kaasa vedada. Mõned igapäevased toiduained on Eestis juba kallimad kui Soomes.
Ajakirjanik võttis ette hinnad ühes Eestis tegutsevas välismaises poeketis ja Soome Lidlis. Näiteks liiter tetrapakendis piima maksab Soomes 69, Eestis 79 senti. Või maksab Soomes ligikaudu 6 eurot kilo, Eestis 9 euro kanti. Kahekilone pakk nisujahu maksab Soomes 79 senti, Eesti poes 1,29 eurot.
Soodsa juustu kilo on Soomes 4,39 eurot, Eestis päris nii odavat ei leidunud – kilohind oli ka sooduspakkumise korral üle viie euro. Seejuures on Soome poest hinnavõrdlusesse sattunud jahu ja juust toodetud Eestis. Niisiis piima, mune, võid, jahu ja juustu saab Soomest odavamalt kui Eestist.
Köögivilja hind on Soomes pisut kõrgem kui Eestis. Näiteks lahtine tomat maksis võrdluse hetkel Soomes 2,79 eurot, Eestis 1,29 eurot. Kartuli hinnaerinevus on pisut väiksem: Soomes maksab tavaline pakkimata kartul 59 senti, Eestis 45 senti kilo.
Alkohol pole küll igapäevane toidukaup, aga see teema on Soome puhul ikka huvi pakkunud. Ka alkoholi hinnavahe on märgatavalt vähenenud. Näiteks veinipudeli hind on Soomes ja Eestis peaaegu sama. Kange alkohol, samuti õlu ja siider on veel Soomes kallimad kui Eestis. Näiteks pooleliitine Alexandri õlu maksab Eestis veidi üle euro, Soomes aga 3 eurot.
Bensiiniliiter on Soomes paarkümmend senti kallim kui Eestis. Eesti keskmine palk on ligi 1600 eurot, Soomes 3500 eurot.
