Eesti kunstnike liit valis uued kunstnikupalga saajad aastateks 2022-2024

By

-

november 17, 2021

NordenBladet – Eesti kunstnike liidu kokku kutsutud komisjon otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga saajateks aastatel 2022‒2024 Edith Karlsoni, Kristi Kongi, Kadri Mälgu, Hanno Soansi ja Jaan Toomiku. Kokku laekus konkursile 50 taotlust, kunstnikupalga suurus on 1,1 kordne kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk.

Valikukomisjoni kuulusud Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti kunstnike liit), Sirje Helme (Eesti kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti kaasaegse kunsti muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse kunsti Eesti keskus), Kai Lobjakas (Eesti tarbekunsti- ja disaini muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Karin Laansoo (Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus).

Edith Karlson on skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu peategelased on sageli inimese- ja loomafiguurid. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala magistrikraadiga. Teda on tunnustatud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemiaga 2006. aastal, Köler Prize’i publikupreemiaga 2015. aastal ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga 2019. aastal.

Kristi Kongi on maali- ja installatsioonikunstnik, kelle teosed keskenduvad värvile, valgusele ja ruumile. Ta on õppinud maali Tartu kõrgemas kunstikoolis (2004–2008) ning lõpetanud Eesti kunstiakadeemia maalikunsti erialal magistriõppe (2008–2011). Teda on autasustatud Noore Kunstniku preemiaga (2011), Sadolini kunstipreemiaga (2013) ja Konrad Mäe preemiaga (2017) ning nomineeritud 2016. aastal Köler Prize preemiale.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti ehtekunstnik. Ta lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehtekunsti eriala 1986. aastal, jätkates samas mõned aastad hiljem õppejõuna, 1996. aastast professorina. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja Aasias, uurinud põhjalikult kivikasutust ja lihvimist. 1990. aastatest on Mälgu näitustel esinemine sage ja tema kaasatus rahvusvahelisel ehtekunstimaastikul tihe, ulatudes Soomest New Yorki ja Hollandist Shanghaisse. Ta on pälvinud rohkelt tunnustust ning tema töid leiab muuseumides ja erakollektsioonides üle maailma.

Hanno Soans on kunstiteadlane, kriitik, kuraator, kunstnik ja õppejõud. Soans on töötanud Kultuurilehe, Sirbi ja Kultuurimaa kunstitoimetajana ning ajalehe Võitlev Sõna peatoimetajana. Aastatel 1997–2008 Eesti kunstimuuseumi kuraatorina, 2009–2013 TEA kirjastuse toimetajana ning kunsti- ja arhitektuuriartiklite autorina. Alates 2014. aastast andnud loenguid Eesti kunstiakadeemias ja töötanud vabakutselise kunstniku, kuraatori ja kunstikriitikuna.

Soans on kõrghariduse omandanud Eesti kunstiakadeemias, lõpetanud 1998. aastal bakalaureuse taseme uurimustööga “Vägivaldne Autistlik Subjekt uues Eesti Kunstis”, õppinud aastatel 2001–2003 magistriõppes, töötades uurimusprojektiga “Hübriidne identiteet kaasaegses kunstis”. Alates 2016. aastast õpib Eesti kunstiakadeemia doktorikoolis ja tema uurimusteema on “Tegevuskunsti sotsiopoliitilistest tagamaadest üleminekuaja Eestis”.

Jaan Toomik on videokunstnik, maalija ja filmitegija, kes alustas 1980. aastatel ekspressiivse maalijana, 1990. aastate algusest on tegutsenud ka jõulise installatsiooni- ja videokunstnikuna. Ta on õppinud Eesti kunstiakadeemias maalikunsti (MA, 1991). 2005. aastal tunnustati Jaan Toomikut Konrad Mäe medaliga, aastatel 1995 ja 2020 Kristjan Raua nimelise preemiaga, aastatel 1995, 1998 ja 2007 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga, aastal 2000 Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ja aastal 2003 Balti Assamblee kunstipreemiaga.

Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:

2016‒2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu

2017‒2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma

2018‒2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja

2019‒2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld

2020‒2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman

2021–2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir

Eesti: Riigikogu erikomisjon arutas minister Kersnaga koolidele kiirtestide ostmist

By

Helena-Reet Ennet

-

november 17, 2021

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon sai tänasel avalikul istungil ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi koroonaviiruse kiirtestide hanke korraldusest ja tingimustest.

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul võttis komisjon haridus- ja teadusminister Liina Kersna esitatud informatsiooni teadmiseks. „Pidasime komisjonis oluliseks, et koolides leiab aset kiirtestimine ja et kasutatavad testid vastaksid spetsifikatsioonile. See tähendab, et koolides oleksid enesetestimiseks mõeldud testid,“ ütles Reinsalu.

Samas on Reinsalu sõnul tegemist näitega laiemast otsustamatuse sündroomist, mistõttu venitati testide soetamise otsustega ja siis asuti teste hankima ülepeakaela. „Oluline on teadaolevaid asjaolusid arvesse võttes ajada asju nõnda, et riigi raha eest tehtavad hanked toimuksid vastavalt üldistele riigihangete protseduuridele,“ ütles komisjoni esimees. Erikomisjon esitas Terviseametile palve saata komisjonile koolidele kiirtestid tarninud ettevõtte Selfdiagnostics OÜ järelevalve kokkuvõte.

Istungil andsid komisjonile selgitusi haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Terviseameti esindaja. Minister selgitas, et valitsuse raamhange testide soetamiseks on sotsiaalministeeriumi haldusalas ja esialgu loodeti, et õpilaste testimisteks vajalikud kiirtestid on võimalik saada olemasoleva raamhanke sees. 25. oktoobril aga selgus, et raamhanke sees ei saanud ettevõte teste tarnida ja 26. oktoobril andis valitsus kiirtestide soetamise ülesande Haridus- ja Teadusministeeriumile. 28. oktoobril eraldas valitsus testide ostmiseks reservist 7,5 miljonit eurot. Ostetud kiirteste jagub koolides skriiningu läbiviimiseks aasta lõpuni.

Minister Kersna kinnitas komisjonile, et nad ei teinud midagi teadlikult valesti ja püüdsid käituda seadusekuulekalt. Ta lisas, et kui selgub, et midagi on valesti tehtud, siis tuleb selle eest vastutada.

Erikomisjon otsustas seoses kooliõpilaste testimise läbiviimisega esitada täiendavad küsimused ka peaminister Kaja Kallasele. Komisjoni huvitab, kelle vastutusalas oli koolides testimise ja viirusetõrje korraldamine ning mis tingis vajaduse hankida testid ühelt pakkujalt ja miks ei peetud vajalikuks üldises korras hanke korraldamist.

Eesti: Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kinnitas maakodulaenu tingimused

By

Helena-Reet Ennet

-

november 17, 2021

NordenBladet — Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas maale elama asumist soodustava eluaseme kaaslaenu tingimused. Tegemist on pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.

Koostöös pankadega hakatakse pakkuma kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tegemist märgilise sammuga, mis aitab leevendada maapiirkonda kodu soetamise takistusi. „Peamiseks probleemiks on seni olnud keskustest kaugemal asuva kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud lisatagatiste nõuded laenu saamisel. Turutõrgete kõrvaldamiseks paneb õla alla MES,“ lausus Kruuse.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot. „Kui panga antava laenu osakaal on 50%, siis oleks maksimaalne kaaslaenude summa kokku 200 000 eurot,“ ütles sihtasutuse juhatuse liige Leho Verk.

Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat. „Oluline oli, et piirkonnas oleks kodu soetamiseks nõudlust, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk,“ sõnas minister Kruuse. „Laenu sihtgrupp on maal elavad või sinna elama asuvad inimesed, kes koos eluasemega loovad endale piirkonda ka töökohad või leiavad ise samas piirkonnas tööd,“ lisas ta.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused (https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Esimesed laenud loodab MES välja anda veel sellel aastal.

Loe ka:
Eesti: Mis toimub Maaelu Edendamise Sihtasutuses? Erikomisjon: MESis juhtunu peab jääma viimaseks korraks, kui riigi raha jagatakse kõhutunde pealt
Et maal elades elektriarve sind hauda ei viiks, jälgi seda hinnatabelit!
Eesti: Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) käibelaenu ja laenukäenduse kriisimeetmed on taas avatud
Helena-Reet: Elu maal – äratuskellaks linnulaul!
Helena-Reet: Meie elu maal ehk Kardashianid Eesti moodi.. või mis iganes + Retsept: Aasiapärased vürtsikad veiseribad särtsakas kastmes
Helena-Reet: Kahepäevane väljasõit Setomaale ja Lõuna-Eestisse + kaks korda kerge põige ka Venemaale – PÕNEV MARSRUUT! (VOL 1)
Helena-Reet: Kahepäevane väljasõit Setomaale ja Lõuna-Eestisse + huvitav öömaja, jalgpall ning nõidumine – PÕNEV MARSRUUT! (VOL 2)

Eesti: Reedel toimub IX pärandtehnoloogia konverents. Otseülekande LINK

By

Helena-Reet Ennet

-

november 17, 2021

NordenBladet — TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös toimub 19. novembril 2021 Viljandis Ugala teatri keldrisaalis IX pärandtehnoloogia konverents “Soome-ugri dialoogid. Kogud ja kogumine”. Kogu konverents on otseülekandena ka veebis.

Eesti Rahva Muuseumis on hoiul materjalid ligikaudu 200 soome-ugri rahvaste aladele korraldatud ekspeditsioonilt. Aga mis on nende kogude kujunemise taga – miks üldse on soome-ugri rahvaste etnograafilise uurimise traditsioon sedavõrd olulisel kohal olnud? Kas või millist tulu on sellest olnud meie hõimurahvastele? Kuidas hinnata kogude väärtust ja kasutusvõimalusi tänapäeval? 2019–2021 viidi ERMis läbi Hõimurahvaste programmi toetatud projekt, mille raames on ERMi teadurid nendest ja teistest küsimustest tõukuvalt vaadelnud süvendatult soome-ugri uurimistraditsiooni ja kogude kujunemist.

Pärandtehnoloogia konverentsil tutvustatakse Eesti, Soome, Venemaa ja Ungari muuseumide soome-ugri kogusid ja nende kujunemislugu. Konverentsi eesmärk on inspireerida kuulajaid talletatut oma uurimis- ja loometöös rohkem kasutama. Päeva lõpus toimub käsitööteadusliku aastakirja Studia Vernacula uue numbri “Luubi all”, Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu ja Udmurdi välitööde raamatu esitlused ning Anu Raua nimelise stipendiumi üleandmine.

Sündmusele on oodatud uurijad ja loojad, kes on huvitatud soome-ugri ainese allikatega tutvumisest. Konverentsi töökeelteks on eesti ja vene keel. Korraldatud on sünkroontõlge.

KAVA.
11.00  korraldajate tervitus ja avasõnad
11.10   Art Leete (Tartu Ülikool) Soome-ugri ainelise kultuuri uurimine hõimuidee taustal.
11.40  Piret Koosa (ERM) Sissevaateid ERMi soome-ugri esemekogu kujunemislukku.
12.10  Svetlana Karm (ERM) Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud: visuaalne arhiiv kui pärandtehnoloogiate allikas.
12.40 Kadri Viires (EKA soome-ugri uurimisreiside juht 1994 – 2012) Kunstnikud kultuuripärandit kogumas.
13.10   lõuna
14.00 Ildiko Lehtinen (Soome Rahvusmuuseum) Esemed kui mineviku tõlgendajad.
14.30 Ágnes Kerezsi (Ungari Etnograafiamuuseum) Ungari etnograafiamuuseumi soome-ugri kogu, selle ajalugu ja tulevikuvaated.
15.00 Jelena Koltšina (Venemaa Etnograafiamuuseum). Venemaa Etnograafiamuuseumi soome-ugri kogud: etnokultuurilise pärandi esitluse praktikad.
15.30 raamatute esitlus
16.30  Anu Raua stipendiumi üleandmine

Eesti: Riigikogu infotunnis kõneldi julgeolekuolukorrast

By

Helena-Reet Ennet

-

november 17, 2021

NordenBladet — Riigikogu liikmed uurisid tänases infotunnis peaminister Kaja Kallaselt Eesti valmisoleku kohta võimalikuks hübriidrünnakuks.

Riigikogu liige Rene Kokk viitas küsimust esitades olukorrale Poola-Valgevene piiril. Ta soovis teada, milline on hetkel Eesti valmisolek sarnaseks hübriidrünnakuks ning kas piiride kaitseks on plaanis ka lisahankeid.

Peaminister tõdes, et julgeolekuolukord on ohtlik ja ärev, kuid kinnitas, et Eesti piiridele otsest ohtu ei ole. Ta märkis, et sellele vaatamata otsustas valitsus muutunud julgeolekuolukorda arvestades kutsuda kokku reservväelaste lisaõppekogunemise ning paigaldada kiirendatud korras ajutised piiritõkked kohtadesse, kus piir ei ole välja ehitatud. „Tänasest päevast kutsutakse reservväelased kokku ja kaitsevägi kaheksa päeva jooksul selle tõkke sinna ka püstitab,“ rääkis ta. Samuti otsitakse Kallase sõnul valitsuses lahendusi, kuidas kiirendada terve piiri väljaehitust.

Peaminister sõnul on kõvasti tööd tehtud selleks, et Euroopa välispiiride väljaehitust finantseeritaks ka Euroopa vahenditest. „Euroopa Komisjonil on olnud siin tugev vastasseis,“ rääkis Kallas. „Tänaseks on mul hea meel tõdeda, et näiteks Euroopa Liidu Ülemkogu juht Charles Michel on öelnud juba välja, et jah, piiri ehituse finantseering peaks tulema ka Euroopa Liidu eelarvest,“ lisas ta.

Kallas märkis, et käesolevas julgeolekukriisis peab Euroopa näitama ühtsust. „Poola, Leedu ja Läti teevad seda, mis on nende kohus: nad kaitsevad Euroopa piiri. Kindlasti ei tohiks selliste, ma ütleks, provokatsioonidega kaasa minna, mis puudutab siis kuidagi pehmenenud suhtumist. Ma arvan, et õige hoiak on siiamaani olnud jõuline ja tugev, seda diktaator Lukašenka pole oodanud,“ rääkis valitsusjuht.

Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder soovis teada, kas peaministri hinnangul tuleks muuta ka siseriiklikku seadusandlust, et oleks võimalik ebaseaduslike piiriületajatega paindlikult käituda. Kallas kinnitas, et siseminister on asjasse puutuvat seadusandlust üle vaatamas ning märkis, et ka Riigikogul on võimalik vastavaid eelnõusid algatada.

Peaminister vastas veel Kalle Grünthali küsimusele koroonakriisi juhtimisest, Kert Kingo küsimusele õigusriigist ning Mart Helme küsimusele migratsioonikriisist.

Kultuuriminister Tiit Terik vastas Helle-Moonika Helme küsimusele Kultuuriministeeriumi haldusalas toimuvast ning Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa küsimusele kultuurivaldkonna investeeringutest.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt vastas Priit Sibula küsimusele ettevõtlustoetustest ja tööhõivest, Martin Helme küsimusele tööjõu dumpingust ning Merry Aarti küsimusele infotehnoloogia konsolideerimise ajakavast.

Loe ka:
Eesti: Kaitsevägi veab piirile 130 kilomeetrit tõkestustraati