NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon sai tänasel avalikul istungil ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi koroonaviiruse kiirtestide hanke korraldusest ja tingimustest.

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul võttis komisjon haridus- ja teadusminister Liina Kersna esitatud informatsiooni teadmiseks. „Pidasime komisjonis oluliseks, et koolides leiab aset kiirtestimine ja et kasutatavad testid vastaksid spetsifikatsioonile. See tähendab, et koolides oleksid enesetestimiseks mõeldud testid,“ ütles Reinsalu.

Samas on Reinsalu sõnul tegemist näitega laiemast otsustamatuse sündroomist, mistõttu venitati testide soetamise otsustega ja siis asuti teste hankima ülepeakaela. „Oluline on teadaolevaid asjaolusid arvesse võttes ajada asju nõnda, et riigi raha eest tehtavad hanked toimuksid vastavalt üldistele riigihangete protseduuridele,“ ütles komisjoni esimees. Erikomisjon esitas Terviseametile palve saata komisjonile koolidele kiirtestid tarninud ettevõtte Selfdiagnostics OÜ järelevalve kokkuvõte.

Istungil andsid komisjonile selgitusi haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Terviseameti esindaja. Minister selgitas, et valitsuse raamhange testide soetamiseks on sotsiaalministeeriumi haldusalas ja esialgu loodeti, et õpilaste testimisteks vajalikud kiirtestid on võimalik saada olemasoleva raamhanke sees. 25. oktoobril aga selgus, et raamhanke sees ei saanud ettevõte teste tarnida ja 26. oktoobril andis valitsus kiirtestide soetamise ülesande  Haridus- ja Teadusministeeriumile. 28. oktoobril eraldas valitsus testide ostmiseks reservist 7,5 miljonit eurot. Ostetud kiirteste jagub koolides skriiningu läbiviimiseks aasta lõpuni.

Minister Kersna kinnitas komisjonile, et nad ei teinud midagi teadlikult valesti ja püüdsid käituda seadusekuulekalt. Ta lisas, et kui selgub, et midagi on valesti tehtud, siis tuleb selle eest vastutada.

Erikomisjon otsustas seoses kooliõpilaste testimise läbiviimisega esitada täiendavad küsimused ka peaminister Kaja Kallasele. Komisjoni huvitab, kelle vastutusalas oli koolides testimise ja viirusetõrje korraldamine ning mis tingis vajaduse hankida testid ühelt pakkujalt ja miks ei peetud vajalikuks üldises korras hanke korraldamist.

NordenBladet — Riigikogu liikmed uurisid tänases infotunnis peaminister Kaja Kallaselt Eesti valmisoleku kohta võimalikuks hübriidrünnakuks.

Riigikogu liige Rene Kokk viitas küsimust esitades olukorrale Poola-Valgevene piiril. Ta soovis teada, milline on hetkel Eesti valmisolek sarnaseks hübriidrünnakuks ning kas piiride kaitseks on plaanis ka lisahankeid.

Peaminister tõdes, et julgeolekuolukord on ohtlik ja ärev, kuid kinnitas, et Eesti piiridele otsest ohtu ei ole. Ta märkis, et sellele vaatamata otsustas valitsus muutunud julgeolekuolukorda arvestades kutsuda kokku reservväelaste lisaõppekogunemise ning paigaldada kiirendatud korras ajutised piiritõkked kohtadesse, kus piir ei ole välja ehitatud. „Tänasest päevast kutsutakse reservväelased kokku ja kaitsevägi kaheksa päeva jooksul selle tõkke sinna ka püstitab,“ rääkis ta. Samuti otsitakse Kallase sõnul valitsuses lahendusi, kuidas kiirendada terve piiri väljaehitust.

Peaminister sõnul on kõvasti tööd tehtud selleks, et Euroopa välispiiride väljaehitust finantseeritaks ka Euroopa vahenditest. „Euroopa Komisjonil on olnud siin tugev vastasseis,“ rääkis Kallas. „Tänaseks on mul hea meel tõdeda, et näiteks Euroopa Liidu Ülemkogu juht Charles Michel on öelnud juba välja, et jah, piiri ehituse finantseering peaks tulema ka Euroopa Liidu eelarvest,“ lisas ta.

Kallas märkis, et käesolevas julgeolekukriisis peab Euroopa näitama ühtsust. „Poola, Leedu ja Läti teevad seda, mis on nende kohus: nad kaitsevad Euroopa piiri. Kindlasti ei tohiks selliste, ma ütleks, provokatsioonidega kaasa minna, mis puudutab siis kuidagi pehmenenud suhtumist. Ma arvan, et õige hoiak on siiamaani olnud jõuline ja tugev, seda diktaator Lukašenka pole oodanud,“ rääkis valitsusjuht.

Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder soovis teada, kas peaministri hinnangul tuleks muuta ka siseriiklikku seadusandlust, et oleks võimalik ebaseaduslike piiriületajatega paindlikult käituda. Kallas kinnitas, et siseminister on asjasse puutuvat seadusandlust üle vaatamas ning märkis, et ka Riigikogul on võimalik vastavaid eelnõusid algatada.

Peaminister vastas veel Kalle Grünthali küsimusele koroonakriisi juhtimisest, Kert Kingo küsimusele õigusriigist ning Mart Helme küsimusele migratsioonikriisist.

Kultuuriminister Tiit Terik vastas Helle-Moonika Helme küsimusele Kultuuriministeeriumi haldusalas toimuvast ning Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa küsimusele kultuurivaldkonna investeeringutest.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt vastas Priit Sibula küsimusele ettevõtlustoetustest ja tööhõivest, Martin Helme küsimusele tööjõu dumpingust ning Merry Aarti küsimusele infotehnoloogia konsolideerimise ajakavast.

Loe ka:
Eesti: Kaitsevägi veab piirile 130 kilomeetrit tõkestustraati