NordenBladet —Seoses Andrei Korobeiniku tagasiastumisega Riigikogu Keskerakonna aseesimehe kohalt valiti uueks aseesimeheks Dmitri Dmitrijev.
Fraktsiooni esimehe Jaanus Karilaidi sõnul on Dmitri Dmitrijev end näidanud aktiivse parlamendisaadikuna ning Ida-Virumaa toetusrühma esimehena on ta seisnud eelnõude ja teemapüstituste arutelul sealsete inimeste eest.
“Järgneva 8-10 aasta jooksul investeeritakse riigi ja eurovahendite toel Ida-Virumaale 1,5-2 miljardit eurot ning hiljuti pandi Auveres nurgakivi uuele keemiatehasele. Ida-Virumaa on olnud Keskerakonnale ajalooliselt oluline piirkond ja fraktsiooni aseesimehena saab Dmitri Dmitrijev oma kompetentsi veelgi tõhusamalt rakendada,” lausus Jaanus Karilaid.
Keskerakonna fraktsiooni teise aseesimehena jätkab Kersti Sarapuu.
NordenBladet — Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et kahjuks pole koroonavaktsiinid eriti head, kuna nad ei takista inimestel nakatumist ja haigestumist. Vaktsiinid hoiavad ainult ära raske haigestumise. Tegnell peab Rootsi praegust koroona olukorda „üllatavalt stabiilseks”. Nakatumiste arv pole hakanud plahvatuslikult kasvama nagu mujal Euroopas, samuti pole haiglates suurt koormust. Intensiivis on koroonaga vaid 7 protsenti intensiivravi patsientidest – see on madalaim tase üle pika aja, vahendab Ilta-Sanomat.
Tegnell ütles, et Rootsis pole märgata seda, mida mujal Euroopas. Näiteks Saksamaal on koroona olukord hullem kui varem pandeemia aja jooksul. Täna registreeriti Soomes 1259 uut nakatumist, mis on kõrgeim number pandeemia aja jooksul.
Tegnell ütles, et kui vaadata koroona laineid, siis on Rootsi olnud teistest maas. Varem 3 nädalat, nüüd 5-6 nädalat. Sellele ei osanud Tegnell seletust anda. Vaktsineeritus on teistega enam-vähem sama. Viiruse vastu on immuunsus Rootsis tõenäoliselt sama mis Belgias. Võibolla hoitakse Rootsis rohkem vahet.
Rootsit kritiseeriti pandeemia algul karjaimmuunsuse taotlemise pärast ja selle mõtteviisi arhitektiks peetakse Tegnelli. Sellel oli oma hind Rootsi koroonasurmade osas, aga kas see nüüd aitab kaasa koroona olukorrale?
Tegnell ütles, et viiruse vastu võitlemisel on karjaimmuunsus kõige alus. Sellest peab rääkima, lisas Tegnell. Praegu üritatakse seda saavutada vaktsiinidega. Kahjuks aga pole praegused vaktsiinid eriti head immuunsuse saavutamisel, sest see ei hoia ära inimeste nakatumist ja teiste nakatamist. Vaktsiin hoiab ainult ära raske haigestumise. See on samuti hea ja hoiab ära haiglate ülekoormuse. Aga see ei hoia ära haiguse levikut. Vaktsiin hoiab ära haiguse leviku teatud piirini, aga sellest ei piisa karjaimmuunsuse saavutamiseks. Rootsi karjaimmuunsus on samal tasemel Belgia või Hollandiga, kuigi Rootsis on vaktsineeritus madalam.
Tegnelli väitel tuleks Euroopas koroona kontrolli alla saamiseks anda rohkem kolmandaid vaktsiinidoose. Euroopas on palju vaktsiine saadaval, enamusel riikidel ülearu. Kolmandaid doose tuleks anda eriti eakatele. Neist peaks võimalikult paljud saama kolmanda vaktsiinidoosi. Uuringud näitavad, et alles kolmas doos annab hea kaitse koroona vastu.
Rootsi otsustas alles nüüd võtta kasutusele koroonapassi, seda suurte ürituste puhul alates detsembri algusest. Selle nimi saab olema vaktsineerimispass.
Tegnell põhjendab passi kasutamist sellega, et nakkus levib vaktsineerimata inimeste hulgas. Eesmärk on hoida nad eemal vaktsineeritutest, seda nii nende endi kui vaktsineeritute kaitsmiseks. Vaktsiinipass on võimalus hoida need kaks gruppi lahus ja panna rohkem inimesi vaktsineerima.
Tegnelli väitel on koroonapass olnud eri maades suur edulugu. Samas on neis riikides kasvanud kiiresti nakatumiste arv. Tegnell ütles, et pandeemia on näidanud, ükski asi üksi ei aita hoida ära nakkuse levikut. „Vaktsiinid ei ole lahendus, passid pole lahendus, näomaskid ega sulgemised pole lahendus. Tuleb leida sobiv tegevusmudel, muidu koroonast lahti ei saa,” ütles Tegnell.
Küsimusele, kui kaua tuleb koroonaga elada, vastas Tegnell, et igavesti. Sellistest viirustest on tema sõnul väga raske lahti saada.
Küsimusele, kas see tähendab pidevat vaktsineerimist, vastas Tegnell, et tõenäoliselt jah. Aga mitte pidevalt kõiki, vaid riskigruppe ja võibolla ka lapsi. Kõik sõltub vaktsiinide arendamisest.
Rootsi tänavapildis pole maske üldse näha ja neid on kasutatud ka varem palju vähem kui Soomes. Stockholmis pole ka distantsi hoidmist märgata. Tegnell ei pea jätkuvalt maski mingiks võluvitsaks koroona vastu.
Miks siis Rootsis maske ei kasutata? Tegnell vastas, et teadusuuringutest ei tule välja maskide vajadust. Maskidel on teatud mõju, aga see pole eriti suur. Palju tõhusam on distantsi hoidmine. Rootsis oli maskisoovitus lühiajaline, kui viirust oli palju. Ühistranspordis on raske distantsi hoida. Mujal pole aga maske kasutatud.
Tegnell ütles, et väga palju sõltub inimeste käitumisest. Kui inimesed hoiavad distantsi, töötavad kodus ja on kodus ka haigusnähtudega, siis juba see aitab viiruse levikut ohjes hoida. Aga kui see pole võimalik, siis tuleb kasutada maske.
Tegnell rõhutas, et ka Rootsis on olnud piirangud, aga need on olnud leebemad kui teistes riikides. Muud hingamisteede haigused on tänu distantsi hoidmisele kadunud nii Rootsis kui Soomes. See näitab, et ka vabatahtlikel soovitustel on suur mõju.
Tegnelli väitel on 90-95 protsenti rootslastest valmis laskma end vaktsineerida. Rootsis on vähe vähe vaktsiinivastasust. Täielikult vaktsiinide vastu on küsitluste järgi vaid mõni protsent rootslastest.
Tegnell ei tahtnud kommenteerida Soome koroonastrateegiat, kuna sellega tegeleb iga riik ise. Tema väitel on raske kedagi kritiseerida, iga riik on teinud midagi õigesti ja valesti. Tegnelli arvates oleks võinud Põhjamaad teha rohkem koostööd. Tegnell kinnitas ühtlasi, et Soome on koroonaga väga hästi hakkama saanud. Tema väitel on Euroopa mõistes Soome, Norra ja Taani väga hästi hakkama saanud. Rootsi tase on selline keskmine.
NordenBladet — Euroopa ravimiamet EMA andis loa Mercki uue suukaudse koroonaravimi kasutamiseks hädaolukorras. Ravimit tuleks anda võimalikult ruttu pärast nakatumist. Ravimiameti andmetel võib ravimit kasutada täiskasvanutel sellistes olukordades, kus patsient ei vaja veel lisahapnikku ja kus on suurenenud oht haigestuda raskelt koroonahaigusse.
Lõpliku otsuse ravimi kasutamise kohta teevad kohalikud riiklikud ametivõimud. Ravimit tuleks hakata kasutama viie päeva jooksul alates nakatumise tuvastamisest.
Euroopa ravimiametis on praegu hindamisel ka Pfizeri koroonaravim.
NordenBladet — Asutuse jõulupeod on suurendanud Soomes nõudlust tasuliste koroonatestide järele. Testimispunktide juures on pikad järjekorrad. Helsingi kesklinnas Narinkkatoril Kamppi kaubakeskuse juures helendab valge telk, kus saab lasta end testida. Selle ees on pikk järjekord. Õhtu jooksul testitakse sadu inimesi, vahendab MTV.
Koroonapassi jaoks on Soomes vaja negatiivset testi tulemust, kui inimene pole vaktsineeritud. Äripäevadel testitakse põhiliselt reisimise jaoks, aga nädalalõppudel peole minekuks.
USA-sse minekuks peavad laskma end testida ka need, kes on kahe doosiga vaktsineeritud.
Testimisega tegeleva ettevõtte 9Lives andmetel on testide arv pidevalt kasvanud. Üks põhjus on see, et reisimine on kasvanud ja see tõstab nõudlust testimise järele. Samuti nõutakse peale kella 24 baarides ja restoranides koroonapassi, selle jaoks peavad vaktsineerimata inimesed testi tegema.
Firma 9Lives veebis on kirjas, et PCR test maksab 135 eurot ja antigeeni kiirtest 79 eurot.
NordenBladet —Korruptsioonivastane erikomisjon käsitles 18.novembri istungil COVID-19 toetusmeetmete rakendamist Maaelu Edendamise Sihtasutuses (MES) hinnates MESi kriisimeetmete vastavust 2020. aasta lisaeelarve eesmärgile, MESilt kriisilaene ja käendusi saanud ettevõtjate vastavust kriisimeetme sihtgrupi tunnustele ning haldusmenetluse rakendamist riigi juriidilistes isikutes.
Komisjoni esimees Eduard Odinets sõnas, et MESi teema on komisjonis arutlusel olnud juba eelmisest aastast ning tänasega tõmmati selle joon alla. „Veendusime, et MES ei ole toetusi jagades käitunud Riigikogu antud suunistest lähtuvalt. Saame aru, et oli kriisiaeg ja mõne otsusega oli kiire, kuid investeerimislaenude andmist käibelaenudeks eraldatud vahenditest ei saa lugeda tööõnnetuseks, nagu seda mõnel puhul on püütud serveerida. Riigieelarve midagi sellist ei lubanud, meil oli juttu ainult käibelaenudest,“ ütles Odinets.
Ta lisas, et tegelikult valitses MESis taotluste menetlemisel paras kaos ja selle vältimiseks tuleb edaspidi rangelt järgida haldusmenetluse printsiipi. „Riigi juriidiline isik peab avalikku raha jagades käituma riigi esindajana, mitte arvama, et neil on oma reeglid ja raha võib jagada vastavalt kõhutundele või käituda pangana. Hea, et Maaeluministeerium on järeldusi teinud ja me loodame ka omalt poolt, et midagi sellist me enam ei näe,“ sõnas Odinets.
Komisjoni aseesimehe Valdo Randpere sõnul käib MESis toimunu kohta ka ametlik uurimine ning kahele endisele juhatuse liikmele on esitatud kahtlustus. „Kui riigile on kahju tehtud, siis tahaks teada, kas mõnda antud käendustest või laenudest oleks võimalik ka tagasi nõuda. Sellele vastuse saamiseks tuleb uurimise lõpuni oodata,“ ütles Randpere.
Riigikontroll on oma auditis välja toonud, et osa COVID-19 mõjude leevendamiseks mõeldud laenuraha läks ettevõtetele, kes ise kriisi mõju ei täheldanud või nägid mõjuna vaid seda, et pank neile raha ei laena. Seda, kas laenuvajadus oli põhjustatud just COVIDi-kriisist, MES auditi järgi alati välja ei selgitanud, kuigi COVID-19 levikuga kaasnev negatiivne mõju oli meetme tingimuste järgi laenu saamise peamine eeldus. Samuti leidis Riigikontroll, et MES on laenuotsuste tegemiseks vajalikku teavet kogunud ettevõtetelt erineval määral ja moel ning laenust keeldumisel jäi puudu otsuste läbipaistvusest.
