Rootsi: Peaepidemioloog Anders Tegnell kritiseerib vaktsiine ja põhjendab, miks Rootsis on koroona olukord nii hea

Rootsi: Peaepidemioloog Anders Tegnell kritiseerib vaktsiine ja põhjendab, miks Rootsis on koroona olukord nii hea

NordenBladet — Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell ütles, et kahjuks pole koroonavaktsiinid eriti head, kuna nad ei takista inimestel nakatumist ja haigestumist. Vaktsiinid hoiavad ainult ära raske haigestumise. Tegnell peab Rootsi praegust koroona olukorda „üllatavalt stabiilseks”. Nakatumiste arv pole hakanud plahvatuslikult kasvama nagu mujal Euroopas, samuti pole haiglates suurt koormust. Intensiivis on koroonaga vaid 7 protsenti intensiivravi patsientidest – see on madalaim tase üle pika aja, vahendab Ilta-Sanomat.

Tegnell ütles, et Rootsis pole märgata seda, mida mujal Euroopas. Näiteks Saksamaal on koroona olukord hullem kui varem pandeemia aja jooksul. Täna registreeriti Soomes 1259 uut nakatumist, mis on kõrgeim number pandeemia aja jooksul.

Tegnell ütles, et kui vaadata koroona laineid, siis on Rootsi olnud teistest maas. Varem 3 nädalat, nüüd 5-6 nädalat. Sellele ei osanud Tegnell seletust anda. Vaktsineeritus on teistega enam-vähem sama. Viiruse vastu on immuunsus Rootsis tõenäoliselt sama mis Belgias. Võibolla hoitakse Rootsis rohkem vahet.

Rootsit kritiseeriti pandeemia algul karjaimmuunsuse taotlemise pärast ja selle mõtteviisi arhitektiks peetakse Tegnelli. Sellel oli oma hind Rootsi koroonasurmade osas, aga kas see nüüd aitab kaasa koroona olukorrale?

Tegnell ütles, et viiruse vastu võitlemisel on karjaimmuunsus kõige alus. Sellest peab rääkima, lisas Tegnell. Praegu üritatakse seda saavutada vaktsiinidega. Kahjuks aga pole praegused vaktsiinid eriti head immuunsuse saavutamisel, sest see ei hoia ära inimeste nakatumist ja teiste nakatamist. Vaktsiin hoiab ainult ära raske haigestumise. See on samuti hea ja hoiab ära haiglate ülekoormuse. Aga see ei hoia ära haiguse levikut. Vaktsiin hoiab ära haiguse leviku teatud piirini, aga sellest ei piisa karjaimmuunsuse saavutamiseks. Rootsi karjaimmuunsus on samal tasemel Belgia või Hollandiga, kuigi Rootsis on vaktsineeritus madalam.

Tegnelli väitel tuleks Euroopas koroona kontrolli alla saamiseks anda rohkem kolmandaid vaktsiinidoose. Euroopas on palju vaktsiine saadaval, enamusel riikidel ülearu. Kolmandaid doose tuleks anda eriti eakatele. Neist peaks võimalikult paljud saama kolmanda vaktsiinidoosi. Uuringud näitavad, et alles kolmas doos annab hea kaitse koroona vastu.

Rootsi otsustas alles nüüd võtta kasutusele koroonapassi, seda suurte ürituste puhul alates detsembri algusest. Selle nimi saab olema vaktsineerimispass.

Tegnell põhjendab passi kasutamist sellega, et nakkus levib vaktsineerimata inimeste hulgas. Eesmärk on hoida nad eemal vaktsineeritutest, seda nii nende endi kui vaktsineeritute kaitsmiseks. Vaktsiinipass on võimalus hoida need kaks gruppi lahus ja panna rohkem inimesi vaktsineerima.

Tegnelli väitel on koroonapass olnud eri maades suur edulugu. Samas on neis riikides kasvanud kiiresti nakatumiste arv. Tegnell ütles, et pandeemia on näidanud, ükski asi üksi ei aita hoida ära nakkuse levikut. „Vaktsiinid ei ole lahendus, passid pole lahendus, näomaskid ega sulgemised pole lahendus. Tuleb leida sobiv tegevusmudel, muidu koroonast lahti ei saa,” ütles Tegnell.

Küsimusele, kui kaua tuleb koroonaga elada, vastas Tegnell, et igavesti. Sellistest viirustest on tema sõnul väga raske lahti saada.

Küsimusele, kas see tähendab pidevat vaktsineerimist, vastas Tegnell, et tõenäoliselt jah. Aga mitte pidevalt kõiki, vaid riskigruppe ja võibolla ka lapsi. Kõik sõltub vaktsiinide arendamisest.

Rootsi tänavapildis pole maske üldse näha ja neid on kasutatud ka varem palju vähem kui Soomes. Stockholmis pole ka distantsi hoidmist märgata. Tegnell ei pea jätkuvalt maski mingiks võluvitsaks koroona vastu.

Miks siis Rootsis maske ei kasutata? Tegnell vastas, et teadusuuringutest ei tule välja maskide vajadust. Maskidel on teatud mõju, aga see pole eriti suur. Palju tõhusam on distantsi hoidmine. Rootsis oli maskisoovitus lühiajaline, kui viirust oli palju. Ühistranspordis on raske distantsi hoida. Mujal pole aga maske kasutatud.

Tegnell ütles, et väga palju sõltub inimeste käitumisest. Kui inimesed hoiavad distantsi, töötavad kodus ja on kodus ka haigusnähtudega, siis juba see aitab viiruse levikut ohjes hoida. Aga kui see pole võimalik, siis tuleb kasutada maske.

Tegnell rõhutas, et ka Rootsis on olnud piirangud, aga need on olnud leebemad kui teistes riikides. Muud hingamisteede haigused on tänu distantsi hoidmisele kadunud nii Rootsis kui Soomes. See näitab, et ka vabatahtlikel soovitustel on suur mõju.

Tegnelli väitel on 90-95 protsenti rootslastest valmis laskma end vaktsineerida. Rootsis on vähe vähe vaktsiinivastasust. Täielikult vaktsiinide vastu on küsitluste järgi vaid mõni protsent rootslastest.

Tegnell ei tahtnud kommenteerida Soome koroonastrateegiat, kuna sellega tegeleb iga riik ise. Tema väitel on raske kedagi kritiseerida, iga riik on teinud midagi õigesti ja valesti. Tegnelli arvates oleks võinud Põhjamaad teha rohkem koostööd. Tegnell kinnitas ühtlasi, et Soome on koroonaga väga hästi hakkama saanud. Tema väitel on Euroopa mõistes Soome, Norra ja Taani väga hästi hakkama saanud. Rootsi tase on selline keskmine.

Avafoto: NordenBladet

 

Loe ka:
Rootsi vaktsineerib kõik inimesed kolmanda doosiga
Rootsis avastati uus Delta alam-mutatsioon, mis nakatab vaktsineeritud inimesi



Reklaam:




Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service