NordenBladet —Riigikogu tänasel istungil oli arutelu all otsuse eelnõu, millega sooviti teha valitsusele ettepanek aktsepteerida avalikes kohtades ja üritustel negatiivse Covid-19 kiirtesti tulemust nakkusohutuse tõendina. Riigikogu otsust vastu ei võtnud.
Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „Negatiivse koroonatesti aktsepteerimiseks nakkusohutuse tõendina““ eelnõu (484 OE) esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Anti Poolamets (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I), Tiiu Aro (RE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, ent otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 poolthäält. Seega Riigikogu otsust vastu ei võtnud.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (433 SE) esimene lugemine, mis jätkub homsel istungil.
Selle eelnõu järgi piiratakse jalakäijate liiklusohutuse huvides osadel teedel kergliikurite liikumiskiirust ning antakse kohalikele omavalitsustele õigus rakendada vajadusel täiendavaid piiranguid.
NordenBladet — Riigikogu juhatus valis Riigikogu Kantselei direktoriks senise asedirektori Antero Habichti, kelle ametiaeg algab 12. jaanuaril ja kestab viis aastat. Kantselei senine direktor Peep Jahilo asus oktoobris tööle Presidendi Kantselei direktorina.
Habicht alustas Riigikogu Kantselei teenistuses tööd 2014. aasta märtsis õigus- ja analüüsiosakonna juhatajana. Aastal 2017 täitis ta kümme kuud roteeruva ametniku asemel kantselei asedirektori tööülesandeid. Alates 2019. aasta novembrist töötas ta kantselei asedirektorina.
Aastatel 2004 – 2014 töötas ta erinevatel ametikohtadel Justiitsministeeriumis ja enne seda Maksu- ja Tolliametis. Tal on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon õigusteaduses ning ta on end täiendanud mitmetel õigus- ja juhtimisalastel koolitustel.
Riigikogu kantselei direktori avalikule konkursile laekus 18 avaldust. Riigikogu juhatus kohtus eelvaliku läbinud kolme kandidaadiga ja langetas otsuse pärast Riigikogu vanematekogu arvamuse ärakuulamist. Vanematekogusse kuuluvad lisaks juhatusele Riigikogu fraktsioonide esimehed. Riigikogu juhatus tänab kõiki konkursil osalenud kandidaate.
NordenBladet — Jaanuarikuu on koroona osas veel väga raske, aga olukord peaks normaliseeruma märtsikuus, ütleb värske Taani prognoos. Koroona Omikroni variant levib järgneva kuu jooksul Taanis „massiivselt”, ütles Taani TV2-le nakkushaiguste instituudi SSI peaepidemioloog Tyra Grove Krause.
Väga kõrge vaktsineerituse tasemega Taanis kerkis nakatumiste arv maailma tippu juba nädal aega tagasi. See on aga alles algus. Nakatumiste tippu prognoositakse Taanis jaanuari lõpuks.
Tänu sellele, et Omikron põhjustab kergema haiguse, saavad paljud taanlased immuunsuse haiguse läbipõdemise kaudu. Pärast seda epideemia taandub ja taastub normaalne elu, ütles Krause.
Nakatumiste arv ja koormus haiglatele hakkavad vähenema veebruaris. Jaanuar aga tuleb veel väga raske. Lõpuks saab koroonast hooajaline, piiratud levikuga viirus, mille vastu tuleb talvel vaktsineerida vaid kõige nõrgemaid.
Prognoos on tähendusrikas ka Soome jaoks, kuna Soomes kulgeb haigus samamoodi nagu Taanis. Küll on Taani aga Soomest ees, kuna Omikron hakkas seal levima varem, juba detsembrikuu alguses. Soomes muutus olukord tõsiseks alles jõulude ajal.
NordenBladet — Kui eesmärk on saada koroonaga seoses päevaraha, siis tuleb lasta teha ametlik PCR test. Muidu võib leebet koroonat põdeda ja testida kodus ilma ametliku tõendita, räägib Vaasa linna juhtiv peaarst Heikki Kaukoranta.
Kui oled koroonaga kokku puutunud ja ilmnevad koroona haigusnähud, siis tuleks broneerida aeg kas omavalitsuse terviseasutuses või erakliikus. Võib teha ka koduse koroonatesti. Koduste testide positiivsed tulemused on küllalt usaldusväärsed.
Haigusnähtudega aga ei tohiks kodust testi minna enam poodi ostma. Sellisel juhul tuleb paluda sugulaste või tuttavate abi, vahendab Ilta-Sanomat.
Kui saad koroonatestiga positiivse tulemuse ja on kavatsus taotleda nakkushaiguse päevaraha, siis on vaja omavalitsuse nakkushaiguste arsti kirja. Sellisel juhul tuleb pöörduda kas omavalitsuse ja eraõiguslikku testimispunkti.
Päevaraha saab küsida siis, kui koroona tõttu on sissetulek vähenenud, kuna omavalitsuse nakkushaiguste arst on määranud sind karantiini või isolatsiooni. Päevaraha saab taotleda ka siis, kui oled alla 16-aastase lapse hooldaja ja laps on määratud karantiini või isolatsiooni ning seetõttu ei saa tööd teha.
Kui aga Kela toetusi pole kavas taotleda, siis võib koroonat kodus põdeda ilma mingi ametlike tõenditeta. Sellisel juhul võib koroona tuvastada koduse koroonatestiga. Selline kord on tingitud nakatumiste suurest arvust.
Kui nakatumiste arv on väiksem, siis on tervishoiusüsteem võimeline tuvastama kõik nakatumised. Praegu aga toob karantiinide ja isolatsioonide määramine palju lisatööd. Samas ei pruugi kodutesti tulemus olla kõigile tööandjatele piisav tõend. Kõik sõltub tööandjast ja tööst. Mõned töötajad võivad jääda isolatsiooni ajal kodutööle. Samas pole teistes töökohtades kodutöö võimalik ja tööandjale on vaja esitada ametlik tõend.
NordenBladet —Seda, et pingeline töö ja kiire elutempo põhjustavad vaimseid pingeid, näevad arstid oma töös sageli. Vaimsed pinged tekitavad omakorda stressi, krooniline stress võib kasvada üle depressiooniks, mis juba oluliselt mõjutab elu kvaliteeti, töövõimet ja võib olla isegi fataalne. Kahjuks pööratakse siiani töötervishoius töötajate vaimsele tervisele suhteliselt vähe tähelepanu.
Erakordne doktoritöö
Kuidas tekkis idee uurida just depressiooniga seotud teemat? „Puutume oma töös tihti kokku inimestega, kes töötavad kõrget stressitaluvust nõudvatel ametikohtadel. Seejärel tekkiski huvi, kas oleks võimalik kasutada vaimse tervise hindamiseks peale küsimustike mingeid markereid, mis aitaksid aju seisundit hinnata,” avaldab dr Toomas Põld, kes on aastaid töötanud peaarstina arstikeskuses Qvalitas, mis on üks tuntumaid töötervishoiukontrolli läbiviijaid Eestis.
Tema doktoritööd võib pidada erakordseks, sest see tõstatab esmakordselt probleemi EEG kasutamisest töötervishoius töötajate vaimse pinge ja depressiooni varajaseks tuvastamiseks. „Kuna oli teada, et Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika keskuses uuriti depressiooniga patsiente kasutades elektroentsefalograafilisi signaale, siis tekkis mõte, et võiks proovida leida võimalusi, mis kergendaks arsti otsust vaimse tervise osas tervisekontrollis. Elektroentsefalograafia ehk EEG seadmed on läinud odavamaks ja kui arst tavapäraselt hindab EKG järgi südame tööd, siis ilmselt on võimalik sarnaselt hinnata ka aju tegevust. Vajalik on välja töötada hindamiskriteeriumid ja algorütmid,” märgib Põld.
Tuvastamine enne tunnetatavaid sümptomeid
Kui arstiõppes tutvustatakse EEG-d peamiselt epilepsia diagnoosimiseks, siis Põld tõstab esile, et tema doktoritöö puhul osutus üheaegselt keeruliseks ja huvitavaks see, kuidas erinevad signaalitöötlusmeetodid suudavad ajusignaalidest nii palju eriilmelist infot välja tuua.
„Näiteks saab spektraalse asümmeetria indeksi abil hinnata ajusignaalide aeglasemate ja kiiremate rütmide tasakaalu, samas kui fraktaaldimensioon hindab signaali keerukust,” selgitab doktoritöö autor. Signaalitöötluse abil kättesaadav info aitab tema sõnul kirjeldada muutusi EEG signaalis ja seega ka aju töös ning selle alusel saab omakorda leida näiteks depressioonile iseloomulikud muutused. Need muutused annavad aju seisundi kohta eeldatavalt informatsiooni varem kui hakkavad ilmnema tunnetatavad sümptomid. Seega oleks võimalik depressioonile jälile saada varem, kui inimene ise tajub muutusi oma vaimses seisundis.”
Aju töös esinevate kõrvalekallete varajane avastamine on vajalik töötajate läbipõlemise ja sellele järgneva depressiooni ennetamiseks või õigeaegseks raviks. Eriti oluline on see ametites, kus depressioon võib mõjutada teiste turvalisust nagu näiteks lennunduses, nii pilootidel kui ka lennujuhtidel, aga ka politseinikel, sõjaväelastel.
Millal jõuab uus meetod arstikabinettidesse?
„Selleks, et uudset lähenemist saaks kasutada töötervishoiu kontrolli raames igapäevapraktikas, oleks vaja sarnasesse uuringusse kaasata tuhandeid uuritavaid ja uuringud läbi viia erinevates uurimiskeskustes ning lõpuks jõuda ühtsete hindamislävenditeni,” viitab Põld faktile, et see võtab veel aega. „Oleks ju hea, kui arstid saaksid oma otsuste puhul toetuda lisaks erinevatele küsimustikele ka markeritele, mis aitaks veelgi paremini ära hoida ohtlikke situatsioone nii relvakandjatel, meremeestel, missioonidel viibijatel kui ka kõrgendatud vaimse pinge ja vastutusega ametitel.” Järgmisel aastal peaks töötervishoiuarstide seltsil valmima Sotsiaalministeeriumi tellitud psühhoemotsionaalsete ohutegurite käsitlusjuhend. „Loodan, et tehtud uuringust on abi vaimse tervise häirete paremal mõistmisel,” nendib Põld.
Täna võib depressioon jääda märkamata
Depressioon on haiguskoormuse ja töövõimetuse üks peamisi põhjuseid tööealise elanikkonna hulgas. Viimaste aastakümnete jooksul on depressioon muutunud kogu maailmas sagedaseks psüühikahäireks, mis on eriti levinud arenenud riikides. Töökeskkonna psühhosotsiaalsete tegurite põhjustatud tööstress võib aidata kaasa depressiooni tekkele töötajate seas. Hetkel jätkuvalt kestev COVID-19 pandeemiast tingitud kriis on veelgi võimendanud depressiooni avaldumist. Täna põhineb psüühikahäirete diagnoosimine perearsti, töötervishoiu arsti või psühhiaatri poolt subjektiivsete sümptomite hindamisel küsimustike ja intervjuude abil. Muid objektiivseid indikaatoreid kliinilises praktikas täna ei kasutata, mistõttu võib väliste tundemärkideta kulgev depressioon jääda mõnikord märkamata.
