NordenBladet —Kohtus on arutusel kaebus, mille AS Eesti Post esitas Konkurentsiametile AS-i Express Post tegevuse peale. Viimane tegeleb perioodika hommikuse kojukandega suuremates linnades ja nende lähiümbruses, osutades teenust peamiselt kontsernisiseselt oma emaettevõtjatest kirjastustele AS Ekspress Grupp ja AS Postimees Grupp.
Eesti Post soovis osta Express Postilt samuti teenust, et seda edasi müüa. Postiettevõtted ei jõudnud aga hinnas kokkuleppele, sest väidetavalt nõudis Express Post kõrgemat tasu, kui oma emaettevõtjatest kirjastustelt. Eesti Post kaebas Express Posti peale Konkurentsiametile, sest nende hinnangul kuritarvitas ettevõte oma olulist mõju hommikuse kojukande ja tellimuste vastuvõtmise turul suuremates linnades.
Konkurentsiamet rikkumist ei näinud ja lõpetas menetluse, leides eelkõige, et Express Posti kojukandevõrk pole oluline vahend, sest kaebajal endal on olemas üle-eestiline universaalteenuse võrk ning Eesti Post kui Express Posti konkurent ei saa tugineda eristavale hinnakujundusele väljaspool olulise vahendi regulatsiooni.
Eesti Post pöördus seejärel kohtusse ning halduskohus rahuldas nende kaebuse Konkurentsiameti tegevuse peale, kuid ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse, jättes kaebuse rahuldamata.
Riigikohus arutab Eesti Posti kassatsioonkaebust 17. jaanuaril kell 10 üldkogu saalis toimuval istungil.
NordenBladet — Tõhustusdoosi saanud inimese tõenäosus sattuda COVID-19 tõttu haiglaravile on keskmiselt 25 korda väiksem kui vaktsineerimata inimesel, selgus Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri Eesti andmete põhjal tehtud analüüsist.
„Kiiresti muutuvas olukorras annab sageli just andmete analüüs kõige selgema vastuse. Andmed on terve pandeemia vältel tõestanud, et vaktsiinid kaitsevad inimesi väga hästi raske haigestumise ehk haiglaravile sattumise eest. Tänaseks näitavad andmed ka seda, et ajaga vaktsiinide efektiivsus väheneb, kuid tõhustusdoos aitab kaitset väga edukalt tõsta: detsembrikuu andmete põhjal saavad inimesed tõhustusdoosiga haiglasse sattumise eest suisa 25 korda parema kaitse,“ selgitas professor Fischer.
Vaktsiinide kaitse ajas vähenemine peegeldub ka Fischeri ülejäänud analüüsis, kust selgub, et poolelioleva vaktsiinikuuriga kaitse raske haigestumise eest on võrreldes vaktsineerimata inimestega tänaseks vaid 1,5-kordne ja esmase vaktsineerimiskuuriga inimestel 6-7-kordne.
Alates tänasest algab Eestis kaks nädalat kestev vaktsineerimist edendav kampaania „Kolmega on kindlam!“, mille ajal suureneb kogu Eestis märkimisväärselt nii vaktsineerimiskohtade kui ka -aegade hulk. Selle aja jooksul võimaldatakse vaktsineerimine 120 000 inimesele üle Eesti.
Igas maakonnas on vähemalt üks täiendav vaktsineerimispunkt, mis asub enamasti kaubanduskeskustes ning on avatud õhtuti ja nädalavahetustel. Ette registreerides saab vaktsineerida oma perearsti juures, haiglates, erakliinikute vaktsineerimispunktides ja apteekides. Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda endale tasuta koju helistades telefoninumbril 1247 või andes soovist teada oma perearstile.
Haigekassa saadab kampaania vältel vanusegruppide kaupa SMS-teavitusi inimestele, kellel on käes tõhustusdoosi tegemise aeg ja kelle kontaktandmed on riigil olemas. Vaktsineerimispunktide info leiab vaktsineeri.ee lehelt, aegu saab broneerida helistades riigiinfo telefonil 1247 või logides sisse patsiendiportaali.
Eestis on tänaseks tõhustusdoosi saanud 316 768 inimest, mis moodustab 29% täisealisest elanikkonnast ja 47% üle 60-aastastest elanikest. Eestis alustati tõhustusdooside tegemist 2021. aasta oktoobris üle 65-aastaste vanuserühmas, hooldekodude elanike, tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajate seas, kellel oli esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest möödas vähemalt viis kuud. Omikroni tüve kiire leviku tõttu võimaldati alates 21. detsembrist 2021 tõhustusdoosi tegemine kaks kuud pärast Jansseni ja kolm kuud pärast Pfizeri, Moderna või AstraZeneca vaktsineerimiskuuri lõpetamist. COVID-19 läbipõdenud saavad tõhustusdoosi teha kuuendal kuul pärast viimast vaktsiinidoosi või läbipõdemist.
Ülevaate uutest ja laienenud vaktsineerimispunktidest leiab SIIT.
NordenBladet — Soomes registreeriti esmaspäeval, 10. jaanuaril 23 325 uut koroonaga nakatumist, mis lisandusid nädalavahetuse 3 päevaga. Soomes on nüüd alates pandeemia algusest kokku tuvastatud 328 847 koroonaga nakatumist.
Haiglaravil on terviseameti andmetel 620 koroonapatsienti, kellest 60 on raskes seisus intensiivis. Haiglapatsientide arv kasvas võrreldes reedega 112 võrra.
Soomes on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta nüüd 1136. Helsingi ja Uusimaa piirkonnas on see 2167.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS andmetel on nüüd 40 protsenti võetud koroonaproovidest positiivsed, mis tähendab, et tegelik nakatumiste arv on mitu korda suure kui näitab ametlik statistika. Kõik nakatumised on suure tõenäosusega Omikroni variandiga.
NordenBladet — Soome piirivalve kontrollib sadamates enamikku reisijatest, edastas piirivalve eelmise, 2022. aasta 1. nädala ülevaates. Reisijaid saabus 1. nädalal sadamate kaudu kokku 42 378 (2021. aasta 52. nädalal 36 519).
Lisaks piirikontrollile kontrollitakse ka inimeste tervist koostööd Helsingi ja Vantaa linnade tervishoiutöötajatega.
Eelmisel, 1. nädalal saadeti lennujaamast ja sadamatest tagasi 94 isikut (nädal varem oli neid 109). Lisaks keelati sissepääs 20 isikul. Peamised tagasisaatmiste ja sissepääsu keelamise põhjused olid puudused tervisedokumentides.
Lisaks alustas piirivalve esimesel nädalal seoses piiriületuse rikkumistega kaks menetlust.
Alates detsembri lõpust juhendab Eestist tulevaid reisijaid Tallinna sadamas Soome piirivalve esindaja. Reisijatele antakse nõu koostöös Eesti politsei- ja piirivalveametiga. Nõustamisega püütakse vältida olukordi, kus reisija tuleb Helsingist tagasi saata. Nõustamise osas tehakse koostööd ka Eesti ja Soome vahel opereerivate laevafirmadega.
NordenBladet — Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et valitsus peataks vähemalt aastaks Eesti osalemise elektrituru börsil, CO2 kauplemissüsteemis ja kehtestaks riiklikult reguleeritud elektrihinna.
Riigikogule eelnõu üle andnud Mart Helme sõnul on Eestit tabanud viimase kahekümne aasta rängim hinnatõus, mis ähvardab paisata vaesusesse kümned tuhanded seni endaga toime tulnud pered.
„Hinnatõusu peamiseks vedajaks on kujunenud energiahindade enneolematu tõus. Kui gaasi ja naftasaaduste osas on Eesti sõltuv impordist ja maailmaturu hindadest, siis elektrit toodame me pea täies mahus oma vajaduste katmiseks ise ning valdav osa tootmisest toimub riigile kuuluvas äriühingus Eesti Energia,“ ütles Helme.
„Lisaks elanike sotsiaalmajanduslikule katastroofile toob elektrihinna tõus kaasa ettevõtete kulude järsu tõusu, mistõttu paljud ettevõtted kas lõpetavad tootmise või oma tegevuse. See omakorda toob kaasa tööpuuduse kasvu, maksulaekumiste vähenemise ning riigi ja omavalitsuse abi vajavate inimeste arvu suurenemise. On selge, et valitsus peab viivitamatult astuma konkreetseid ja mõjusaid samme elektri hinna alandamiseks.“
EKRE fraktsioon teeb valitsusele ettepaneku lõpetada viivitamatult elektriga kauplemine börsil ning kehtestada elektrile kui strateegilisele ja elanikkonna elutähtsa toimetuleku tagamiseks vältimatult vajaliku kauba osas riiklikult reguleeritud hind.
„Edasine osalemine NordPool elektrikauplemissüsteemis ei ole majanduslikult kuidagi põhjendatud ning sellega jätkamine toob kaasa katastroofilised tagajärjed nii elanikkonnale, ettevõtlusele kui lõpuks ka riigile ja omavalitsustele. Elektri tootmise kulu Narva jaamades on stabiilselt püsinud sama juba aastaid ning ei ületa oluliselt 20 eurot megavatt-tunnist. Tänaste niinimetatud turuhindadega võetakse tarbijatelt aga 10 kuni 50 korda suuremat hinda. Riigi ülesanne peaks olema odava ja stabiilse energiavarustatuse tagamine, mitte oma ettevõtete ja eraisikute pankrotistumise hinnaga riigiettevõttele ja riigieelarvele hõlptulu teenimine,“ ütles Helme.
Samuti teeb EKRE fraktsioon valitsusele ettepaneku viivitamatult peatada Eestis CO2 kauplemissüsteemi ehk ETS skeemi kasutamine.
„Nimetatud süsteem ei kujuta endast vähimalgi määral turupõhist mehhanismi CO2 koguste vähendamiseks, vaid on suvaotsustega loodud skeem, milles teeseldakse, et poliitikute poolt välja mõeldud kogus turule pakutud kaupa, mida pannakse üha laienev ring ettevõtteid riikliku sunniga ostma, omab mõju kliimale,“ ütles Helme.
„Viimastel aastatel on ka sellele niinimetatud turul toimunud regulatiivsed manipulatsioonid, kus pakutavat kaupa ehk CO2 ekvivalentkoguseid on oluliselt vähendatud ning selle kauba kohustuslike ostjate ringi on suurendatud. Taoline süsteem ei oma mingit pistmist turumehhanismidega, samuti ei ole ta kuidagi prognoositav. Küll aga on ta üks panustav faktor energiakriisi tekitamisel, kuna on suunanud riike ja ettevõtteid sulgema erinevaid elektritootmisvõimsusi ning peatanud investeeringud toimivate võimsuste pikendamisel või hoidmisel. Pole põhjendatud, et Eesti elanikud ja ettevõtted maksavad oma energiatarbimise kaudu seda kulu. Valitsuse esindajad on välja öelnud, et Euroopa Liidus toimuvad arutelud süsteemi reformimise osas. Teeme ettepaneku valitsusele senikaua, kuni ETS skeemi mõistlikumas, ennustatavamas ja majanduslikult soodsamas toimimises pole kokku lepitud, peatab Eesti oma osalemise selles skeemis.“
