ERAKORDNE DOKTORITÖÖ: Kuidas tuvastada depressiooni enne selle subjektiivsete sümptomite avastamist?

ERAKORDNE DOKTORITÖÖ: Kuidas tuvastada depressiooni enne selle subjektiivsete sümptomite avastamist?

NordenBladet — Seda, et pingeline töö ja kiire elutempo põhjustavad vaimseid pingeid, näevad arstid oma töös sageli. Vaimsed pinged tekitavad omakorda stressi, krooniline stress võib kasvada üle depressiooniks, mis juba oluliselt mõjutab elu kvaliteeti, töövõimet ja võib olla isegi fataalne. Kahjuks pööratakse siiani töötervishoius töötajate vaimsele tervisele suhteliselt vähe tähelepanu.

Erakordne doktoritöö

Kuidas tekkis idee uurida just depressiooniga seotud teemat? „Puutume oma töös tihti kokku inimestega, kes töötavad kõrget stressitaluvust nõudvatel ametikohtadel. Seejärel tekkiski huvi, kas oleks võimalik kasutada vaimse tervise hindamiseks peale küsimustike mingeid markereid, mis aitaksid aju seisundit hinnata,” avaldab dr Toomas Põld, kes on aastaid töötanud peaarstina arstikeskuses Qvalitas, mis on üks tuntumaid töötervishoiukontrolli läbiviijaid Eestis.

Tema doktoritööd võib pidada erakordseks, sest see tõstatab esmakordselt probleemi EEG kasutamisest töötervishoius töötajate vaimse pinge ja depressiooni varajaseks tuvastamiseks. „Kuna oli teada, et Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika keskuses uuriti depressiooniga patsiente kasutades elektroentsefalograafilisi signaale, siis tekkis mõte, et võiks proovida leida võimalusi, mis kergendaks arsti otsust vaimse tervise osas tervisekontrollis. Elektroentsefalograafia ehk EEG seadmed on läinud odavamaks ja kui arst tavapäraselt hindab EKG järgi südame tööd, siis ilmselt on võimalik sarnaselt hinnata ka aju tegevust. Vajalik on välja töötada hindamiskriteeriumid ja algorütmid,” märgib Põld.

Tuvastamine enne tunnetatavaid sümptomeid

Kui arstiõppes tutvustatakse EEG-d peamiselt epilepsia diagnoosimiseks, siis Põld tõstab esile, et tema doktoritöö puhul osutus üheaegselt keeruliseks ja huvitavaks see, kuidas erinevad signaalitöötlusmeetodid suudavad ajusignaalidest nii palju eriilmelist infot välja tuua.

„Näiteks saab spektraalse asümmeetria indeksi abil hinnata ajusignaalide aeglasemate ja kiiremate rütmide tasakaalu, samas kui fraktaaldimensioon hindab signaali keerukust,” selgitab doktoritöö autor. Signaalitöötluse abil kättesaadav info aitab tema sõnul kirjeldada muutusi EEG signaalis ja seega ka aju töös ning selle alusel saab omakorda leida näiteks depressioonile iseloomulikud muutused. Need muutused annavad aju seisundi kohta eeldatavalt informatsiooni varem kui hakkavad ilmnema tunnetatavad sümptomid. Seega oleks võimalik depressioonile jälile saada varem, kui inimene ise tajub muutusi oma vaimses seisundis.”

Aju töös esinevate kõrvalekallete varajane avastamine on vajalik töötajate läbipõlemise ja sellele  järgneva depressiooni ennetamiseks või õigeaegseks raviks. Eriti oluline on see ametites, kus depressioon võib mõjutada teiste turvalisust nagu näiteks lennunduses, nii pilootidel kui ka lennujuhtidel, aga ka politseinikel, sõjaväelastel.

Millal jõuab uus meetod arstikabinettidesse?

„Selleks, et uudset lähenemist saaks kasutada töötervishoiu kontrolli raames igapäevapraktikas, oleks vaja sarnasesse uuringusse kaasata tuhandeid uuritavaid ja uuringud läbi viia erinevates uurimiskeskustes ning lõpuks jõuda ühtsete hindamislävenditeni,” viitab Põld faktile, et see võtab veel aega. „Oleks ju hea, kui arstid saaksid oma otsuste puhul toetuda lisaks erinevatele küsimustikele ka markeritele, mis aitaks veelgi paremini ära hoida ohtlikke situatsioone nii relvakandjatel, meremeestel, missioonidel viibijatel kui ka kõrgendatud vaimse pinge ja vastutusega ametitel.” Järgmisel aastal peaks töötervishoiuarstide seltsil valmima Sotsiaalministeeriumi tellitud psühhoemotsionaalsete ohutegurite käsitlusjuhend. „Loodan, et tehtud uuringust on abi vaimse tervise häirete paremal mõistmisel,” nendib Põld.

Täna võib depressioon jääda märkamata

Depressioon on haiguskoormuse ja töövõimetuse üks peamisi põhjuseid tööealise elanikkonna hulgas. Viimaste aastakümnete jooksul on depressioon muutunud kogu maailmas sagedaseks psüühikahäireks, mis on eriti levinud arenenud riikides. Töökeskkonna psühhosotsiaalsete tegurite põhjustatud tööstress võib aidata kaasa depressiooni tekkele töötajate seas. Hetkel jätkuvalt kestev COVID-19 pandeemiast tingitud kriis on veelgi võimendanud depressiooni avaldumist. Täna põhineb psüühikahäirete diagnoosimine perearsti, töötervishoiu arsti või psühhiaatri poolt subjektiivsete sümptomite hindamisel küsimustike ja intervjuude abil. Muid objektiivseid indikaatoreid kliinilises praktikas täna ei kasutata, mistõttu võib väliste tundemärkideta kulgev depressioon jääda mõnikord märkamata.

Toomas Põllu doktoritööga „Elektroentsefalograafilisel signaalil põhinevate indikaatorite kasutamine depressiooni sümptomite varaseks avastamiseks töötervishoius” saab tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli digikogus (töö juhendaja on Tallinna Tehnikaülikooli teadlane, kaasprofessor tenuuris Maie Bachmann).

 

Avafoto: Pexels

 

 



Reklaam:







Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

Copyright © NordenBladet 2008-2022 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service