NordenBladet — Rootsi peaministril Magdalena Anderssonil tuvastati koroonaga nakatumine. Peaminister jäi kodutööle ja järgib muid soovitusi.
Rootsi meedia info kohaselt on 54-aastase Anderssoni enesetunne suhteliselt hea.
NordenBladet — Rootsi peaministril Magdalena Anderssonil tuvastati koroonaga nakatumine. Peaminister jäi kodutööle ja järgib muid soovitusi.
Rootsi meedia info kohaselt on 54-aastase Anderssoni enesetunne suhteliselt hea.
NordenBladet — 21. jaanuarini saab kandideerida koolituskursusele “Õed tagasi tervishoidu”, mis toob tervishoiuvaldkonnast eemal olnud õed, ämmaemandad ja velskrid tagasi erialasele tööle.
Kursusele on oodatud kunagi õe, ämmaemanda või velskri õppe läbinud inimesed, kes ei ole registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, aga ka need registreeritud õed ja ämmaemandad, kes ei ole alates 2015. aasta 1. veebruarist Eesti tervishoiuteenuse osutaja juures õena töötanud. Õppetöö toimub juunikuuni sessioonidena, mistõttu saab koolitusel osaleda töötamise kõrvalt. Kõikidele osalejatele makstakse stipendiumi, koolitust rahastab Sotsiaalministeerium.
„COVID-19 kriis on toonud teravalt esile meie tervishoiu kõige olulisema ressursi tervishoiutöötajate, sh eriti õdede puuduse. Seepärast jätkame tööd, et saaksime koolitada juurde senisest rohkem õdesid. Oleme uuendamas ministeeriumite, tervishoiu kõrgkoolide, tööandjate ja erialaühenduste konsensuslepet õdede ja ämmaemandate õppekohtade arvu suurendamiseks ja õdede praktikavõimaluste parandamiseks,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „2015. aastal algatatud projekt „Õed tagasi tervishoidu“ on üks oluline samm selleks, et vajalikke töötajaid tervishoidu juurde saada. Jätkame selle projektiga kindlasti ka tulevikus.“
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden nentis, et see on suurepärane võimalus värskendada oma teadmisi ja oskusi olukorras, kus tervishoiu valdkonnas on töökätest, eriti õdedest suur puudus. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on kahel viimasel aastal koolitusel “Õed tagasi tervishoidu” osalenud üle 40 inimese, kes enne seda teeninud leiba erinevatel ametikohtadel, elanud välismaal või kasvatanud kodus lapsi, ent otsustanud naasta tervishoidu. Preeden lisas, et senised aastad on näidanud, et kui kursust alustades võib õppijatele tunduda väljakutse väga suur, on hiljem koos kursusekaaslastega tunnistusele järele tulles rahulolu ja rõõm mitmekordne.
Eelmisel aastal koolitusel osalenud ja nüüd Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogia osakonnas õena töötav Kaire Kindel sõnas, et soovitab kursusel kindlasti osaleda. “Töö on vaheldusrikas, tihtipeale väga pingeline ja emotsionaalne. Õe töö ei saa kunagi otsa ja kuna õdedest on puudus, siis on töökoht ka kindlustatud. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud on toetavad, loengud huvitavad ja praktiliste oskuste lihvimiseks on väga hea varustusega praktikaklassid,” selgitas ta.
Alates 2015. aastast on täiendõppe kursuse „Õed tagasi tervishoidu“ lõpetanud Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kokku 181 õde. COVID-19 kriisist tingituna korraldati projekti raames 2021. aastal ka lisavastuvõtt.
Infot koolituskursuse kohta leiab kodulehelt nooruse.ee/koolitused.
Lisainfo: Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor, ullapreeden@nooruse.ee, tel 5400 5833
Avafoto: Pexels
NordenBladet — Euroopas on koroona edetabeli tipus kõrge vaktsineeritusega riigid ning madalam nakatumine on seal, kus vaktsineeritus on madalam.
Euroopa esikümnes on kõrgeima vaktsineeritusega riigid nagu Portugal (vaktsineeritus 89 protsenti), Iirimaa (78%), Island (79%), Hispaania (81%), Taani (80%) ja Malta (87%). Koroona tase on madalam madalaima vaktsineeritusega riikides nagu Rumeenia (41%), Poola (56%), Ungari (62%) ja Bulgaaria (28%).
Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC värske ülevaate kohaselt on Euroopas kõrgeim koroonaga nakatumine Küprosel (5572 juhtu 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul). Järgnevad Iirimaa (4913), Island (4332), Prantsusmaa (4223), Kreeka (4099), Taani (4077), Portugal (3631) ja Hispaania (2989).
Madalaim tase on Rumeenias (228 juhtu 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul). Järgnevad Poola (438), Ungari (535), Saksamaa (644), Bulgaaria (645), Slovakkia (700) ja Tšehhi (774).
Kõrgema vaktsineeritusega Soome (vaktsineeritus 75 protsenti) on mööda läinud Eestist (vaktsineeritus 62 protsenti). Soome nakatumiste tase on 1666 ja see kasvab kiiresti. Eesti nakatumiste tase on 1197.
Eesti on koos Lätiga põhjapoolsetest Euroopa riikidest kõige madalama nakatumiste tasemega. Läti tase on 861.
Euroopas on praegu koroona pilt väga kole. ECDC indikatiivsel koroonakaardil on kõik riigid kas punased või tumepunased, mis näitab väga kõrget nakatumiste taset.
Siin on ülevaade koroonaga nakatumistest Euroopas:
COVID-19 Euroopas 1. nädal 2022
Riik
Koroonaga nakatumiste arv kokku
Koroonasurmade arv kokku
Nakatumiste arv 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta
Koroonasurmade arv 14 päeva jooksul 1 000 000 elaniku kohta
Küpros
199 180
775
5571.59
40.54
Iirimaa
978 104
5952
4912.62
15.71
Island
39 980
41
4331.92
10.98
Prantsusmaa
11 951 164
129 560
4223.05
41.90
Kreeka
1 522 805
21 442
4099.51
89.10
Taani
933 632
3394
4076.60
35.38
Portugal
1 659 994
19 134
3631.19
23.50
Hispaania
7 456 513
90 131
2989.18
16.27
Luksemburg
120 409
982
2615.20
20.76
Malta
59 538
489
2535.15
27.21
Itaalia
7 091 113
139 038
2298.71
40.14
Belgia
2 287 457
28 108
2021.32
24.56
Liechtenstein
6718
70
2000.15
51.62
Rootsi
1471817
15424
1778.38
10.17
Sloveenia
493289
6140
1742.81
34.35
Horvaatia
767 183
12 918
1682.80
140.46
Soome
330 171
2124
1665.94
15.93
Leedu
646 138
8563
1657.10
39.73
Holland
3 343 013
21 099
1599.58
11.60
Norra
448 683
1350
1326.37
17.51
Eesti
253 775
1853
1196.71
29.34
Läti
287 849
4976
860.73
84.39
Austria
1 336 860
13 399
818.43
22.69
Tšehhi
2 530 906
36 661
773.91
67.14
Slovakkia
1 255 946
17 039
699.94
106.27
Bulgaaria
778 701
31 516
644.74
142.13
Saksamaa
7 550 747
114 029
644.14
44.98
Ungari
1 297 693
38 773
535.27
108.19
Poola
4 192 755
100 125
437.65
142.71
Rumeenia
1 831 935
57 193
227.63
16.76
Kokku/keskmine
63 124 068
922 298
2119.94
49.18
Avafoto: Pexels
Allikas: ECDC
NordenBladet — 15. jaanuaril 2022 avaneb Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm, mille taotluste esitamise tähtaeg on 31. märts 2022. Sel aastal toimub kaks taotlusvooru, teise vooru tähtaeg on 31. oktoober.
Mobiilsusprogramm toetab ametnike ja teiste avaliku sektori töötajate õppevisiite, praktikareise ja võrgustike kohtumisi, aidates sellega kaasa Põhja- ja Baltimaade koostööle ministeeriumide, regionaalsete ametkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil. Mobiilsusprogramm katab kuni 60% projekti abikõlblikust eelarvest, mis võib koosneda reisi- ja majutuskuludest ning lähetuse päevarahast.
Marianne Tiigimaa, Riigiprokuratuuri personalitalituse juhataja, käis programmi toel õppereisidel 2021. aasta oktoobris ja novembris. Õppereiside ajal tutvusid riigiprokuratuuri töötajad kahe Põhjamaa – Islandi ja Rootsi – riigiprokuratuuride tööga. „Need külaskäigud andsid projektis osalejatele uusi ideid ja teavet, kuidas igapäevast tööd parendada ja edasi arendada. Põhjamaadega kogemuste vahetamine oli väga innustav, see aitas meil leida igapäevaprobleemidele uuenduslikke lahendusi,“ kommenteeris Marianne Tiigimaa.
Projekti tegevuste eesmärk oli vahetada informatsiooni Põhjamaadega ning luua kolme riigi (Eesti, Islandi ja Soome) vahel koostöösuhteid. „Õppereisidest saadav kasu oli praktiline ning andis meile uusi mõtteid koostöö jätkamiseks. Samuti vastas mobiilsusprogramm projektis osalejate ootustele ning aitas suurepäraselt kaasa Põhja- ja Baltimaade vahelisele koostööle,“ lisas Tiigimaa.
Liene Jūrmale, Lätis asuva Kuldīga omavalitsuse projektijuht osales õppereisidel 2021. aasta septembris. „Projekti peamine eesmärk oli vahetada oma Rootsis ja Taanis asuvate partneritega teadmisi ja kogemusi avaliku sektori ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö osas. Projektis osalenud organisatsioonidel oli suurepärane võimalus õppida juurde parimaid tegutsemisviise, kuidas tuua avalik sektor ja kodanikuaktivistid üksteisele lähemale,“ tutvustas Liene Jūrmale oma projekti.
Külastuste käigus omandasid osalejaid teadmisi, kuidas kommunikeerida paremini Põhja- ja Baltimaade piirkonna aktuaalseid probleeme ja nende osas teadlikkust tõsta – näiteks kuidas julgustada inimesi pealinnapiirkonnast väljaspool asuvatesse linnadesse ja asulatesse elama asuma, kuidas ehitada üles edukas kommunikatsioon omavalitsuse esindajate ja kohalike elanike vahel ning kuidas toetada pikaajalise strateegilise planeerimise abil ärikeskkonda. Jūrmale sõnul paranes programmi tulemusel Põhja-ja Baltimaade vahelise koostöö kvaliteet ning kaasatus ja suurenes vahetatud teadmiste ja kogemuste hulk, mis oli vastastikku kasulik. „Külastused nii Rootsi kui ka Taani olid mõlemad väga viljakad ning edukad ja neis osalesid omavalitsuse mitmed erinevad üksused ja spetsialistid. Võrgustike koostöö paranes näiteks kliimapoliitika, haldusreformide, kultuuri- ja looduspärandi, maastikukaitse ja kliimamuutuste valdkonnas,“ lisas ta.
Programmi koordinaatori, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tartu kontori juhataja Madis Kanarbiku sõnul tasub taotlus esitada kõigil avaliku sektori töötajatel, kes soovivad oma Põhja- ja Baltimaade kolleegidega kokku saada ning uusi ideid, plaane ja kogemusi avastada ning arutada. „Taotlemine ja aruandlus on lihtsad ja kasutajasõbralikud, kõike saab teha veebilehel NB8-Grants.
Programmist rahastuse saamiseks peab projekt hõlmama partnereid vähemalt kolmest riigist: Põhjamaade taotlejad peavad külastama vähemalt kahte Balti riiki ning Balti riikide taotlejad peavad külastama vähemalt kahte Põhjamaad.
Taotlemine on lihtne
• Elektrooniline taotlussüsteem www.nb8grants.org on avatud alates 15. jaanuarist 2022.
• Palun loe hoolikalt juhiseid ja leia õigeaegselt projektipartnerid.
• Registreeru või logi siss, kui oled juba mobiilsusprogrammi kasutaja, ning alusta taotluse täitmist – pea meeles, et taotlust on võimalik kuni tähtajani järk-järgult täita.
• Ära unusta oma taotlust enne tähtaega – 31. märtsi 2022 – sisse anda!
2021. aasta tulemused
2021. aastal kiideti heaks 30 taotlust Põhja- ja Baltimaadest. Taotluste kogueelarve oli 194 927 €. Mobiilsusprogrammist toetust saanud koostööprojektides osaleb 2021/2022 aastal kokku 164 Põhjala ja Balti riikide avaliku sektori töötajat paljudest erinevatest avaliku sektori valdkondadest.
Kõigi 2021. aastal programmist rahastust saanud projektide päritoluriikide statistilised tulemused on allpool (riigi taga olev number näitab, mitmes projektis riik nii taotleja kui ka partnerina 2021. aastal osales):
Mobiilsusprogrammi aastane eelarve on 250 000 eurot ja seda rahastavad kõik NB8 riigid: Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Programmi toel soovitakse hõlbustada avaliku sektori tõhusamate töömeetodite ühtlustamist ning eesmärgiks on edendada ja tugevdada Põhja- ja Baltimaade piirkonnas koostööd, mobiilsust, teadmiste vahetust ja koostöövõrkude arendamist avaliku halduse struktuuride vahel. Lisaks on programmi üks eesmärke aidata avalikus sektoris kaasa tõhusamate töömeetodite kasutamisele ja nende ühtlustamisele. Programm toetab üldist eesmärki suurendada piirkonna konkurentsivõimelisust kogu maailmas.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis on Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi sekretariaat.
Kontaktandmed:
Madis Kanarbik, programmi koordinaator
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Telefon: +372 5046570
www.norden.ee
NordenBladet — Soome valitsus andis välja määruse sõidu- ja puhkeaja ajutiste erandite kohta. Erandid kehtisid viimati 2020. aasta kevadel ja taaskehtestatakse koroona olukorra halvenemise tõttu 30 päevaks. Määrus kehtib 17. jaanuarist kuni 15. veebruarini 2022.
Ajutised erandid on:
1) ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada 11 tundi;
2) iganädalane sõiduaeg ei tohi ületada 60 tundi;
3) kahe järjestikuse nädala summeeritud sõiduaeg kokku ei tohi ületada 120 tundi;
4) ööpäevane puhkeaeg peab olema iga päev vähemalt 9 tundi;
Kauba- ja reisijateveo sujuva toimimise tagamine igas olukorras on ühiskonna varustuskindluse seisukohalt oluline.
Sõidu- ja puhkeaja ajutiste erandite tegemisel tuleb aga arvesse võtta juhtide töövõimet ning see ei tohi ohustada üldist liiklusohutust ega juhtide tööohutust.
Avapilt: NordenBladet