Laupäev, detsember 27, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Soome: Tervishoiu tulevik on tume, meedikutest suur puudus

NordenBladet — Eemisel aastal oli Soome kolmes haiglaõdesid koolitavas kutsekõrgkoolis rohkem õppekohti kui oli õppima minejaid. Inimesed ei soovi enam haiglaõeks õppida, kuna töö on nii vaimselt kui füüsiliselt raske, makstakse madalat palka, töö on rutiinne ning see nõuab vastavat kutsumust, vahendab Yle.

Haiglaõe töö maine on praegu väga madal. See pigem peletab kui kutsub inimesi, ütles kutsekooli Xamk haridusjuht Katri Ryttyläinen-Korhonen. Xamk on Kagu-Soomes tegutsev kutsekõrgkool, mille osakonnad on Mikkelis, Savonlinnas ja Kotkas.

Samalaadne olukord oli eelmisel aastal ka Häme ja Kajaani kutsekõrgkoolides. Probleem puudutab haiglaõdede õpet, kuhu suundutakse tavaliselt pärast keskkooli lõppu. Kokkuvõttes on õppima soovijate arv kukkunud viimaste aastatega tuhandete võrra.

Haigalõena töötav Mikkeli naine Tiina tunnistab, et see polnud tema kutsumus. Aga gümnaasiumi lõpuklassis ei osanud ta kuhugi mujale minna. Ta mõtles, et midagi hullu pole ja tööle saab igal juhul. Läks kaua aega, enne kui ta selle ametiga harjus.

Haridusjuhi Katri Ryttyläinen-Korhoneni sõnul tuleks haiglaõe töö imagot muuta, et see inimesi taas ahvatleks. Enne jõule teatas haridusministeerium, et haiglaõdede koolitamiseks luuakse 300 uut õppekohta. Lisakohti saavad ka Helsingi piirkonnas tegutsev Laurea ja Lahti-Lappeenranta kutsekõrgkool LAB.

Õppekohtade lisamine aga ei lahenda meedikute puuduse probleemi, kui õppima soovijaid jääb järjest vähemaks. Paljud noored hindavad vaba aega, aga meedikutel seda sageli pole.

Haiglaõdede puudus pole uudis: juba varem oli teada, et pensionile jäävad suured põlvkonnad ja haiglaõdesid on juurde vaja. Kõige suurem puudus on praegu Uusimaal, Lõuna-Savos ja Põhja-Pohjanmaal. Lõuna-Savos on puudu 330 haiglaõde ja 350 hooldajat.

Haiglaõde Tiina räägib, et meedikute puudusel on mitmeid põhjuseid ja kõik ei sõltu ainult imagost. Viimase 8 aasta jooksul on töö iseloom muutunud ja töötempo kasvanud. Töö on vaimselt ja füüsiliselt väga kurnav, tekivad kaela- ja seljaprobleemid ning töö on vahetustega. Öösel töötamine suurendab naistel uuringute järgi rinnavähi ohtu. Erakorralise meditsiini õed puutuvad kokku patsientide vägivallaga.

Tiina on mõelnud, kas ta jaksab pensionipõlveni vastu pidada. Koroona on olnud paljudele õdedele viimane piisk karikas ja nad on vahetanud eriala.

Xamki haridusjuhi Katri Ryttyläinen-Korhoneni sõnul peaks ühiskonnas ühiselt probleemile lahendust otsima. Näiteks võiks võimaldada inimestel rohkem ise oma tööd ja ametialast karjääri kujundada.

Haiglaõde Tiina aga ütles, et haiglaõed ise on olnud liiga head liiga pikalt, mistõttu neid ei hinnata. Avalikkuses räägitakse õdedest tihti teistmoodi kui ülejäänud meditsiinitöötajatest. Õed teevad vajalikku tööd, aga seda ei väärtustata. See pole ainult rahaline väärtustamine, kuigi ka seda tuleks parandada. Õdede koha pealt on olukord tervikuna halb ja seda peaks parandama.

Avafoto: Pexels

 

 

Soome: Terviseameti UUED JUHISED seoses testimise ja karantiinidega

NordenBladet — Soome terviseamet edastas neljapäeval, 13. jaanuaril uued juhised seoses koroonatestimise ja karantiinidega. Kergete haigusnähtudega ei pea enam testile minema. Viie päeva jooksul tuleb aga kontakte vältida, vahendab MTV.

Koroonaga nakatumiste arv on Soomes kiiresti kasvanud, seetõttu ei suudeta enam nakatunute kontaktseid jälitada. Koroonajälitusest pole enam abi, leiab terviseamet.

Terviseameti uue juhise järgi kestab karantiin 5-10 päeva. Karantiini pikkuse otsustab nakkushaiguste arst, kes teeb otsuse juhtumipõhiselt.

Kui oled terve inimene, sul on kerged hingamisteede haigusnähud, aga muidu on enesetunne hea, siis ei ole vaja võtta ühendust arstiga ega minna testi tegema.

Terviseamet soovitab haigusnähtudega isikutel vältida kontakte vähemalt viie päeva jooksul isegi siis, kui koroonatest on negatiivne. Kui vaevused kestavad kauem, on soovitav kontakte vältida, kuni haigusnähtusid pole olnud kahe päeva jooksul.

Kui kodune koroonatest on positiivne, pole seda üldiselt vaja kinnitada ametliku testiga. Ametliku testi peaks tegema siis, kui terviseametnik on testi tegemist soovitanud, kui töötad sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas või tegeled hooldusteenuste pakkumisega, kui kuulud raske koroonahaiguse riskigruppi või oled lapseootel.

Lisaks on juhises öeldud, et kui kodupiirkonna juhised erinevad käesolevast juhisest, siis järgi kohalikke juhiseid.

Terviseamet uuendas ka juhist nendeks puhkudeks, kui elad koos koroonapositiivse isikuga. Siis tuleb võimalusel vältida koduväliseid kontakte, kuni nakatunud isiku haigusnähtude algusest on möödunud 5 päeva. Kui haigestuvad mitmed pereliikmed, loetakse 5 päeva viimase nakatunu haigusnähtude algusest.

Lisaks soovitatakse näomaski kandmist igal pool kodust väljaspool ning võimalusel kaugtööle siirdumist. Haigusnähtudeta laps võib minna kooli või lasteaeda, kui haigestunud pereliikme haigusnähtude algusest on möödas 5 päeva.

Varem on Uusimaa maakonna omavalitsused andnud teada, et loobuvad ulatuslikust koroonajälitusest ja karantiinide kehtestamisest. Täna neljapäeval tegi sama otsuse Turu linn.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Tänavused riigi teaduspreemiate kandidaadid on selgunud

NordenBladet — Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2022. aasta teaduspreemiate määramiseks. Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud Irina Belobrovtseva, Viive Rosenberg, Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit.

Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:

Mart Loog (kollektiivi juht), Mihkel Örd, Mardo Kõivomägi, Rainis Venta, Ervin Valk, Ilona Faustova – Uute CDK fosforüülimise mehhanismide avastamine – paradigma muutus rakutsükli regulatsiooni mõistmisel.
Arved Vain – Mehaanilise pinge transmissiooni nähtuse uurimisest skeletilihases ning skeletilihase biomehaaniliste parameetrite määramise meetodite ning seadmete arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamine.

Aastapreemiate määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:

Täppisteadused
Ivo Heinmaa ja Raivo Stern – Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringud;
Jüri Lember – Paarikaupa Markovi mudelid;
Velle Toll – Inimtegevuse kliimamõju tugevuse täpsustamine loomulike eksperimentide abil;

Keemia ja molekulaarbioloogia
Riina Aav – Makrotsüklid käeliste supramolekulaarsete retseptoritena;
Priit Väljamäe – Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine;

Tehnikateadused
Juri Belikov – Matemaatilise juhtimisteooria meetodid taastuvenergia integreerimisel madala inertsusega elektrivõrkudes;
Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin, Hans Tiismus –  Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad;

Arstiteadus
Mall Leinsalu (kollektiivi juht), Rainer Reile ja Aleksei Baburin – Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele;
Aare Märtson ja Katre Maasalu – Haruldaste ja enamlevinud ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus;
Pärt Peterson ja Kai Kisand – Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud;
Margus Viigimaa – Ateroskleroosi ja selle riskitegurite diagnostika ning ravi innovatsioonid;

Geo- ja bioteadused
Tsipe Aavik ja Aveliina Helm – Elurikkuse ja loodushüvede hoidmist ning taastamist tagavad maastikuskaalalised protsessid;
Kadri Põldmaa – Uurimus bakterite, seente, taimede ja putukate interaktsioonidest;
Tuul Sepp – Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis;
Siim Veski ja Anneli Poska – Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes;
Ülo Väli – Lindude bioindikatsiooni- ja liigikaitseuuringud;

Põllumajandusteadused
Evelin Loit ja Liina Talgre – Viljelusviisi ja vahekultuuride mõju mullale, saagile ja kvaliteedile;
Ebe Merilo ja Hannes Kollist – Taimede kohanemine muutuvas kliimas;
Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses;

Sotsiaalteadused
Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine;
Katrin Tiidenberg – Sotsiaalmeedia ja digikultuur;
Uku Vainik – Ülekaalu psühholoogia süstematiseerimine ja teooriate testimine;

Humanitaarteadused
Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze – Udmurdi kultuuri uuringud;
Amar Annus – Loomingulisuse vormid muistses Lähis-Idas;
Karsten Brüggemann  – Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulek etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu;
Eerik Jõks – Eesti keelemuusika indogermaani (saksa, ladina) ning eesti prosoodilises pingeväljas – probleemid ja lahendused kirikulaulu näitel;
Kersti Lust – Eesti pere ja küla aegade tuules: 19. sajandi mikroandmete analüüs.

Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja juba 32. korda.

Komisjon ootas konkursile ettepanekuid 16. detsembriks 2021. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

 

 

Maailma terviseorganisatsioon hoiatab: Euroopas nakatuvad lähinädalatel koroonaga üle poole elanikest

NordenBladet — Maailma terviseorganisatsioon WHO hoiatab, et lähinädalatel nakatuvad koroonaga enam kui pooled Euroopa elanikud. WHO Euroopa juht Hans Kluge ütles, et järgmise 6-8 nädala jooksul nakatuvad üle 50 protsendi elanikest. WHO andmetel levib koroona Omikroni variant eriti kergesti.

Kluge hinnangul toob suur nakatumine kaasa haiglapatsientide arvu kiire kasvu.

 

 

 

Euroopa Liit: korduvad vaktsiini tõhustusdoosid võivad nõrgestada immuunsüsteemi

NordenBladet — Euroopa Liidu ametivõimud hoiatavad, et korduvad vaktsiini tõhustusdoosid võivad nõrgestada immuunsüsteemi ja omada soovitule vastupidist mõju. Euroopa Ravimiamet EMA hoiatab, et iga 4 kuu tagant antavad korduvad vaktsiini tõhustusdoosid nõrgestavad immuunsüsteemi ja kurnavad inimesed ära, vahendab Bloomberg.

EMA leiab, et riigid peaks tõhustusdooside jagamise programmide vahele jätma rohkem aega ja siduma need külmaperioodi tulekuga erinevates maailma osades, sarnaselt gripivaktsiini andmisega.

See soovitus tuleb ajal, kui mitmed riigid plaanivad hakata inimestele andma juba teisi tõhustusdoose, soovides kaitsta inimesi Omikroni variandi eest. Jaanuari algul alustas Iisrael esimese riigina maailmas inimestele teiste tõhustusdooside, ehk neljandate vaktsiinidooside andmist.

EMA bioloogiliste terviseohtude ja vaktsiinide strateegia juht Marco Cavaleri ütles, et tõhustusdoose võib anda korra, või ka kaks, aga seda ei saa igavesti kordama jääda. Cavaleri sõnul peaks mõtlema, kuidas liikuda praegusest pandeemia olukorrast edasi endeemia olukorda.
EMA märkis samuti, et suukaudsed ja veeni kaudu võetavad viiruseravimid Paxlovid ja Remdesivir on piisavalt efektiivsed Omikroni vastu.

EMA hinnangul võivad esimesed Omikroni-vastased vaktsiinid tulla välja alles aprillis, kuna väljatöötamise protsess kestab 3-4 kuud. Mõned vaktsiinitootjad on lubanud välja töötada vaktsiinid, mis kaitsevad uute variantide vastu.