NordenBladet – Valitsuse tehtud põhimõttelise kokkuleppe järgi tõstab Eesti lähiaastatel erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses, et suuta tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu. Pinged meie piirkonnas on kasvanud enneolematult suureks ning Eesti julgeoleku tugevdamiseks teeb valitsus ettepanekud, ütles Kallas kolmapäeval riigikogu ees kõneldes.
Selle raha eest suurendatakse kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning oluline osa lisarahastusest suunatakse piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona ostmiseks. Suur summa suunatakse mittesõjalistele riigikaitsearendustele. Muuhulgas tõstetakse siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Lisaks tugevdatakse piirivalvet ja elanikkonnakaitset ja parendatakse välisteenistuse turvalise side lahendusi.
Kallas täpsustas riigikogu liikmete küsimustele vastates, et lähiaastate all mõeldakse aastaid 2022 kuni 2025. Kuidas summad aastate peale jagunevad ja millised on allikad, kinnitatakse valitsuse poolt, praegu on tegu valitsuskabineti põhimõttelise kokkuleppega, ütles Kallas.
Avafoto: Peaminister Kaja Kallas (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar) Allikas: ERR
NordenBladet – USA ekspordi regulatsioonid nõuavad, et Balti riigid peavad relvade, nende seas maa-õhk tüüpi rakettide, edasi andmiseks saama USA välisministeeriumilt loa. Eesti, Läti ja Leedu esitasid taotlused relvade tarnimiseks viimaste nädalate jooksul ja viimane neist sai heakskiidu kolmapäeval, kinnitas USA valitsuse ametnik Politico´le.
Leht kirjutas kolmapäeval, et see protsess võib võtta kuid ning lubade saamine on ringlemas Washingtoni bürokraatiamasinas vaatamata sellele, et Joe Bideni administratsiooni ametnike sõnul võib Venemaa juba lähiajal Ukrainat rünnata. Peale loo avaldamist kinnitas riigi valitsuse ametnik, et relvade tarnimine on saanud heakskiidu.
“Me oleme praegu punktis, kus Venemaa võib iga hetk alustada rünnakut Ukrainas,” ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki teisipäeval ajakirjanikele.
Politico märgib, et Baltimaad pole mitte üksnes kiirustamas relvade saatmisega Ukrainasse, vaid on küsinud ka NATO jõudude suurendamist oma riikides.
NordenBladet – Tartumaal Kambjas märkasid kohalikud puu otsas ronivat pesukaru. Pesukaru Eestis märkamistest on teada ka kaks juhtumit aastast 2019, ühel korral jalutas pesukaru mööda Kalamaja tänavaid, teisel korral tungis samamoodi Tartumaal Rõhu külas pesukaru kanalasse. Praegu loodavad asjatundjad, et tegemist oli kodust põgenud lemmikloomaga, samas on vaid aja küsimus, millal palju pahandust tegev pesukaru meil looduslikult siin pesitsema hakkab.
Kui Kambjas koertega jalutama läinud peretütar kohalikele jahimeestele pesukarust foto saatis, oli jahimees Veljo Jalak hämmingus. Nüüd asuvad mehed nähtud pesukaru jahtima, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Keskkonnaameti jahinduse büroo juhataja Aimar Rakko hinnangul on tegemist ilmselt inimese juurest lahti pääsenud lemmikloomaga ent jahimees Veljo Jalak seda ei usu. “Ei. Siit regioonist, mitte isegi külast ega vallast. Sest info on juba nii laiali läinud et siis oleks juba ammu helistatud,” ütles ta.
Alates 2016. aastast on Euroopa Liidus pesukarude lemmikloomana pidamine keelatud. Kõik enne seda kodudes olnud pesukarud on lubatud pidada looma eluaja, mis võib olla 10-15 aastat, lõpuni.
NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumis valmis uus täienduskoolituse riiklik koolitustellimus, kokku pakutakse 2022. aastal 566 tasuta kursust 41 valdkonnas.
„Tervisekriis on kaasa toonud muudatused majanduses ja tööturul, millega kohanemiseks pakume riigi poolt tasuta kursusi,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna juht Merlin Tatrik. „Iga huviline võiks leida endale midagi sobivat, sest kursusi on arvutikasutusest meeskonnatööni – elukestev õppimine ja selle soodustamine annab nii töötajale kui organisatsioonile konkurentsieelise.“
2022. aasta kursused viiakse läbi juuni lõpuni ning nende kogumaksumus on 2 miljonit eurot. Uue teemana on tellimusse lisatud pedagoogikaalased täienduskoolitused, et toetada õpilaste õpilünkade leevendamist üldhariduses. Suures mahus jätkatakse IKT-oskuste ja digipädevuste arendamise kursuste pakkumist, aga käsitletakse ka näiteks stressirohketes olukordades toimetulekut, pakutakse võimalust omandada erialast võõrkeelt ning õppida turundamisoskusi.
Kursused on jätkuvalt suunatud peamiselt COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamisele ning aitavad ettevõtetel ja organisatsioonidel oma tööd vastavalt muutunud oludele ümber korraldada. Kursused on mõeldud ka kriisiolukorras tööjõupuuduses olevatesse sektoritesse sisenemiseks vajalike oskuste omandamiseks, samuti toetama turismisektori taaskäivitamist ning tervishoiusektori toimepidevust.
Nii lühemaid kui pikemaid (26 – 156 akadeemilist tundi) tasuta kursusi pakuvad 37 kutseõppeasutust, rakenduskõrgkooli ja ülikooli üle Eesti.
Tasuta kursused tagavad ligipääsu koolitusele hoolimata inimese majanduslikust olukorrast või haridustasemest, kaheksa kursust toimuvad täielikult e-õppes. Eelkõige on osalema oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus, sest see sihtrühm osaleb elukestvas õppes kõige vähem.
Täpsem info kursuste ja nendele registreerimise kohta on leitav koolide veebilehtedelt või aadressilt: www.hm.ee/tasuta-kursused
Riik on tasuta kursusi pakkunud juba üle 10 aasta, neist on osa võetud üle 100 000 korra. Viimasel viiel aastal on kursustel osalemisi olnud 56731, kõige rohkem Harju, Ida-Viru ja Tartu maakondadest ning eelistatud on kursusi, mis kuuluvad arvutikasutuse, ehituse ning isikuarengu valdkonda.
Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ kaudu.
NordenBladet — 8 miljoni euro suurune lotovõit ei teinud Lääne-Uusimaal elavat noort meest õnnelikuks. Heauskne mees kaotas oma miljonid mõne aastaga. Miljonär kaotas ligi 4 miljonit eurot kahele mehele ja naisele, kelle vastu esitatud süüdistused pettuses ja rahapesus, vahendab Ilta-Sanomat.
Lotovõitja oli ise kohtus kohal ja teda esindab pankrotipesa, kuna mees on hetkel varatu. Süüaluseid on kokku 8. Lotovõitja lugu algas 2016. aastal, mil ligi 30-aastane mees võitis 8 miljonit eurot. Kohtus rääkis mees, et oli heauskne, seda on näha tema tehtud suurtes pangaülekannetes.
Lotovõitja mängis internetimänge ja kulutas osa rahast seal ära. Ta tutvus internetis ühe mehega, kelle arvele kandis kolme aasta jooksul kokku 1 424 920 eurot. Raha vastu võtnud mees lubas selle tagasi maksta, aga seda ta ei suutnud, kuna oli maksejõuetu. Tagasimakseid tuli 273 450 euro eest.
Ühel teisel mehel õnnestus aga lotomiljonärilt välja petta veel suurem summa – 2 124 478 eurot. Kaks meest said raha ettevõtte nimele. Nad olid enda väitel raha pannud ühte projekti, millest lubati tulu ka lotomiljonärile.
Tegelikkuses aga kandsid kaks meest raha edasi enda ja tuttavate kontodele ning raha eest tasuti eri arveid.
Lisaks on rahapesu süüdistusega kohtu all üks ligi 30-aastane naine, kes sai lotovõitjalt kahe aasta jooksul kokku 229 222, mida ta oli kasutanud kinnisvara ostuks. 2018. aastal soetati raha eest maja naise nimele ning maksti naise pangalaenude tagasimakseid. Seda maja nõutakse nüüd tagasi. Maja maksis 275 000 eurot. Kinnistu on arestitud, selle omanik on lisaks naisele ka üks mees.
Prokurör nõuab pettuses osalenud isikutele pikaajalist vangistust. Esimesele mehele nõutakse 7 aasta pikkust reaalset vanglakaristust, teisele mehele 5,5 aasta pikkust reaalset vanglakaristust. Naisele nõutakse 1,5 aasta pikkust tingimisi vangistust.
