Pühapäev, detsember 28, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Eestis kaob koroonapass 21. veebruarist kui haiglasse jõuab alla 25 sümptomaatilise koroonapatsiendi päevas

NordenBladet — Eesti valitsus otsustas koroonatõendi 21. veebruarist kaotada, kui 17. veebruari seisuga jõuab haiglasse alla 25 sümptomaatilise koroonapatsiendi päevas. See otsus lõpetas koalitsioonipartnerite vaidluse selle üle, kuidas peaks piirangutest väljuma. Tõenäoliselt kaob varsti ka kellaajapiirang söögikohtadele, kuid täpsed tingimused ja aeg pole veel teada.

Alates esmaspäevast võivad lähikontaksed õpilased minna kooli. Koju jäävad vaid positiivse testi andnud ja haiged lapsed. 14. veebruarist kaob alaealistele Covid-tõendi nõue. Nendele, teisipäeval valitsuskabinetis otsustatud leevendustele lisandub nüüd koalitsiooni kompromisslahendus Covid-tõendi kaotamisest, vahendas „Aktuaalne kaamera”.

Terviseminister Tanel Kiik ütles, et PCR testimist on juba vähendatud. Enam ei testita lähikontaktseid ning õpilasi, kelle koolis tehtus kiirtest on positiivne.

Kiik ütles, et peab praegu veel vajalikuks maskikandmise kohustusega jätkata.

Piiriületusel aga jääb koroonapass veel kehtima. Piiriületusel järgitakse Euroopa Liidu soovitusei, vahendab Yle.

Eestisse saab praegu vabalt siseneda kõikidest riikidest ja seda ka vaktsineerimata. Kui üle 12-aastastel pole tõendit läbi tehtud vaktsiinikuuri või põetud haiguse kohta, tuleb jääda nädalaks karantiini.

 

 

Balti Assamblee komisjonid arutavad Tallinnas eelarve- ja majandusteemasid

NordenBladet — Täna ja homme Tallinnas istungeid pidavad Balti Assamblee (BA) komisjonid keskenduvad Balti regiooni majandus- ja digiväljakutsetele ning arutlevad, kuidas saaks COVID-19 kriisi kasutada ära regiooni majanduskasvu soodustamiseks.

BA majandus-, energeetika ja innovatsioonikomisjoni liige Kalvi Kõva märkis, et majanduskomisjoni fookuses on COVID-19 kriis. „Kuigi kriis mõjutas Balti riikide majandust tõsiselt, ei peatunud siinne majanduskasv. Meil on paremini läinud, kui paljudes teistes euroala piirkondades,“ sõnas ta.

Balti Assamblee Eesti delegatsioonijuht Aadu Must ütles, et  kohtumisel arutatakse, milliseid ühisalgatusi võiksid Balti riigid teha, et tagada majanduse kiire taastumine pärast COVID-19 kriisi. „Samuti räägime, kas Balti riigid peaksid töötama välja ühise strateegia tõhusamaks majanduse elavdamiseks. Meie eesmärk on pöörata kriisist saadud ja saadavad õppetunnid majanduse turgutamiseks ja inimeste heaolu parandamiseks,“ rääkis Must.

Samuti tulevad kõne alla „tööstus 4.0“ ja „tööstus 5.0“ Balti riikides ning ühistegevused digi- ja roheliste üleminekute võimaldamiseks regioonis ning ühiste energiataristuprojektide arendamine. Kohtumisel räägitakse ka Rail Baltica projekti edenemisest.

BA eelarvekomisjoni istung toimub täna kell 17 Nordic Hotel Forumis ja majanduskomisjoni istung homme kell 9 Riigikogu konverentsisaalis.

 

Eesti: Uueks suursaadikuks ÜRO juures on Rein Tammsaar

NordenBladet – President Alar Karis nimetas Eesti uueks suursaadikuks ÜRO juures Rein Tammsaare.

Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Tammsaar vahetab New Yorgis välja Sven Jürgensoni, kes on sellel ametikohal olnud alates 2015. aasta augustist. Jürgensoni ametiaja sisse jäi ka Eesti kampaania võitmaks kohta ÜRO Julgeolekunõukogus ning aastad 2020–2021, kui Eesti oli Julgeolekunõukogu valitud liige.

Tammsaar on töötanud välisministeeriumis alates 1994. aastast. Ta on olnud peaministri välisnõunik, töötanud Eesti saatkonnas Moskvas ning Euroopa Liidu esinduses Venemaal, EL-i välispoliitikajuhi Javier Solana poliitikaüksuses Brüsselis ning Eesti esindajana Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees (PSC) Brüsselis.

Tammsaar on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli magistrantuuri rahvusvaheliste suhete erialal. Samuti on Tammsaar lõpetanud Eesti Diplomaatide Kooli ning Madridi Diplomaatia Kooli spetsialiseerudes rahvusvahelistele suhetele ning õppinud Tartu Ülikooli doktorantuuris politoloogiat. Kõrghariduse sai ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis filoloogia erialal.

Karis nimetas ka Merle Pajula Eesti suursaadikuks ja alaliseks esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juures, Tuumarelvastuse Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni ettevalmistava komisjoni juures ning ÜRO Viini esinduse juures, asukohaga Viinis. Sama otsusega kutsus sellelt kohalt tagasi Toomas Kuke.

Lisaks nimetas president Ingrid Ameri suursaadikuks Araabia Riikide Liiga juures, asukohaga Kairos ning kutsus tagasi seni sel kohal töötanud Miko Haljase. Haljas on alates augustist 2019 töötanud Eesti suursaadikuna Egiptuses.

 

Euroala inflatsioon kiirenes 5,1 protsendini

NordenBladet – Euroala tarbijahinnaindeks tõusis jaanuaris aasta varasemaga võrreldes 5,1 protsendi võrra. Hinnatõusu veavad üha kõrgemad energiahinnad.

Euroala inflatsioon kiirenes juba detsembris viie protsendini. Euroalas kallinevad kiiresti energiahinnad ja toidukaubad. Analüütikud prognoosisid eelmisel aastal, et euroala inflatsioon 2022. aasta alguses aeglustub.

Euroopat räsib aga energiakriis. Energiahinnad tõusid jaanuaris eelmise aastaga võrreldes 28,6 protsendi võrra. Toiduainete hinnatõus oli samal perioodil 5,2 protsenti.

Neljapäeval toimub Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu selle aasta esimene koosolek. Majandusteadlased eeldavad, et ECB peab kinni oma plaanist vähendada sel aastal varaoste, kuid ei peata neid, vahendas Financial Times.

Saksamaa, Belgia ja Austria keskpankade juhid teatasid jaanuaris, et ECB peaks võlakirjade ostmist kiiremini vähendama.

Rahvusvahelised investorid eeldavad, et ECB järgib USA eeskuju ja karmistab rahapoliitikat. ECB president Christine Lagarde on siiski korduvalt tagasi lükanud üleskutsed karmistada rahapoliitikat.

Leedu loobub laupäeval koroonapassist

NordenBladet – Leedu valitsus otsustas kolmapäeval, et alates laupäevast ei pea inimesed enam riigis sees koroonapassi kasutama.

Leedu valitsuse hinnangul mängis koroonapass pandeemia leviku ohjeldamisel tähtsat rolli, kuid ei tööta enam koroonaviiruse omikroni variandi vastu, vahendas LRT.

“Palju nakkavama omikroni variandi leviku tõttu on nakatumisohus nii vaktsineerimata, vaktsineeritud kui ka viiruse varem läbi põdenud inimesed. Selle tulemusena vähenes oluliselt koroonapasside tõhusus viiruse leviku piiramisel,” teatas Leedu tervishoiuministeerium.

Ministeerium lisas siiski, et koroonapassid võivad tulevikus uuesti kasutusele tulla.