NordenBladet – Hiljuti rääkis Vikerraadio päevakommentaaris kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, et Eesti umbes 100 000 inimesele, kes veel soome keelt mõistavad, on Soome kanalite kättesaamine tehtud “solvavalt raskeks”. Suurimad kaabellevi pakkujad Elisa ja Telia pole Rebase kriitikaga nõus ja põhjendavad Soome kanalite lükkamist valikkanaliteks vähese vaatjahuviga.
Näiteks Elisa TV-teenuses on telekanalid YLE 1 ja YLE 2 saadaval valikkanalitena, mille kuutasu on 49 senti. “Kuna nende kanalite vastu on Eestis huvi peamiselt Põhja-Eesti vaatajate seas, kellel on aegade jooksul välja kujunenud harjumus soomekeelse sisu tarbimisel, siis oleme jätnud kanalite valiku kliendi enda teha, nii nagu see on mitmete teiste Euroopa telekanalitega,” ütles Elisa pressiesindaja Taavi TederERR-ile.
Vähest huvi kurdab ka Telia, kes pakub Soome kanaleid 50 sendiga. “Kui veel 1990-ndatel vaatas siinne teleauditoorium Soome kanaleid üsna palju, siis hakkas see ajapikku kahanema ning on täna üsna tagasihoidlik. Vahepealsetel aastatel on telemaastik päris palju muutunud ning juurde on tekkinud ridamisi kohalikke ja välismaiseid uusi telekanaleid ning rahvusvahelisi voogedastusteenuseid. Seetõttu ei oska noorem teleauditooriumi enam soome keelt, mis mõjutab ka huvi Soome kanalite vastu,” rääkis Telia kõneisik Raigo Neudorf.
NordenBladet – Selle aasta 28. veebruaril möödub sada aastat semiootiku, kirjandus- ja kultuuriteadlase Juri Lotmani sünnist. Juubeliaasta üks suurejoonelisemaid projekte on Lotmani kodulinnas Tartus asuvas Eesti Rahva Muuseumis avatud rahvusvaheline rändnäitus “Rännak Lotmani semiosfääris”.
Näitus valmis Eesti semiootika seltsi, filmikunstnik Katrin Sipelga, režissöör Jaak Kilmi, Tartu Ülikooli, ERM-i ja Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramu koostööna.
Ekspositsiooni keskmeks on Juri Lotmani kauaaegne korter Tartus Burdenko (Veski) tänaval. Näitus portreteerib Lotmanit kui andekat teadlast, säravat õppejõudu, avatud intellektuaali ja hoolivat vanaisa. Kodu peegeldab seal elavat inimest ning läbi selle kujundi saab näituse külastaja põneva visuaalse ja kogemuspõhise viisi Lotmaniga tutvumiseks.
Kuraator Katrin Sipelgas sõnas, et tuginedes professori kaasaaegsete, kolleegide ja lastelaste mälestustele, töötasid nad Jaak Kilmiga välja tingliku ruumi kontseptsiooni tinglike koduste objektidega, mis aitavad heita pilgu akadeemikule kui inimesele.
Koos näitusega toimub Eesti Rahva Muuseumis mitmekesine kultuuri ja teadusprogramm. Kavas on etendus “Lotman” (21. ja 22. märtsil), kuraatori- ja giidituurid.
Lotmani 100. sünniaastapäev on valitud UNESCO poolt UNESCO 2022. aasta juubelite programmi. Näitus rändab hiljem Peterburi, Pariisi, Thessalonikisse ja teistesse rahvusvahelistesse sihtkohtadesse.
Eesti Rahva Muuseumis on näitus avatud 4. veebruarist 20. aprillini 2022, paiknedes osalussaalis püsinäitusel “Kohtumised”, sissepääs püsinäituse piletiga.
NordenBladet — Norra võttis 2022. aastal Soomelt üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise. Norra peaminister Jonas Gahr Støre sõnul panustan Norra sellesse, et kindlustada, et Põhjamaad saavutavad oma eesmärgi saada 2030. aastaks kõige kestlikumaks ja integreeritumaks piirkonnaks maailmas.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumine on roteeruv ning eesistujarolli täidavad vaheldumisi viis riiki – Norra, Soome, Taani, Island ja Rootsi. Eelmisel, 2021. aastal oli eesistujamaa Soome.2022. aastal võttis eesistumise üle Norra, kelle eeistumisprogramm põhineb visioonidokumendis „Vision 2030“ seatud kolmel strateegilisel fookusteemal.
„Põhjamaade kogukond on ainulaadne. Me jagame samu põhiväärtuseid ning usaldame üksteist. Norra soovib Põhjamaade koostööd veelgi tugevdada. Seda on selgelt näha ka meie valitsuse hiljuti esitletud platvormist. Maailmas, kus õigusriik ja demokraatia on üha suurema surve all, on Põhjamaade kogukonna kaitsmine varasemast veelgi olulisem,” ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre.
Norra eesistumise põhifookus on kolmel prioriteetsel valdkonnal: roheline, konkurentsivõimeline ja sotsiaalselt kestlik Põhjamaade regioon.
Roheline Põhjamaade piirkond – kestliku arengu jaoks peame nägema suurt pilti ning leidma ühiseid lahendusi. Norra eesistumine rõhutab kliima ja looduse vahelist seost, püüab vähendada bioloogilise mitmekesisuse kadu ning valgustada, kuidas loodusel põhinevad lahendused panustavad rohepöördesse.
Konkurentsivõimeline Põhjamaade piirkond – majanduse pikaajaline kasvupotentsiaal sõltub ka sellest, kui palju õnnestub meilt tootmist ja tarbimist kestlikumale rajale suunata. Norra eesistumise jaoks on koostöö üks peamiseid vahendeid, mille abil taastada tugev Põhjamaade ärikogukond ja tööjõuturg, mis peab vastu ka uutele kriisidele.
Sotsiaalselt kestlik Põhjamaade piirkond – Maailmas, kus õigusriik ja demokraatia on üha suurema surve all ning usaldus kodanike ja otsustajate vahel väheneb, on varasemast veelgi olulisem kaitsta Põhjamaade väärtuseid, mis põhinevad kestlikkusel, kaasamisel, demokraatial, avatusel, väljendusvabadusel ja võrdsusel. See on pandeemia ajal veelgi selgemaks saanud.
Millised aspektid Norra eesistumise programmis on olulised just Eesti jaoks?
Norra suursaadik Eestis, Else Berit Eikeland, usub, et kogu programm on eestlaste jaoks oluline: „Eriti oluline on keskendumine ookeanitele ja merendussektorile, sest eestlased on rannarahvas ning Eestil on Baltimaadest kõige pikem rannajoon. Lisaks usun, et tähtis on ka kestlikkuse teema – ja ma ei pea silmas üksnes kliimat ja loodust, vaid ka sotsiaalset kestlikkust. Oma programmis räägime, kuidas kaasata puudega inimesi, ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi, maal elavaid inimesi ja eakaid, et saaksime luua tugevama ühiskonna, kuhu on kaasatud kõik riigis elavad inimesed.”
Else Berit Eikelandi eesmärk on, et Norra eesistumise järel teaksid inimesed veidi rohkem Põhjamaade koostööst. Lisas tahaks kaasata Põhja- ja Baltimaade koostöösse Eestist rohkem ühiskonnagruppe.„Kõige olulisem on jätkata koostööd Eesti ja Põhjamaade vahel ning tekitada Eesti inimestes perekonda kuulumise tunne – see tunne, et oled osake millestki suuremast, oled osake Põhjamaadest,“ lisas saadik.
Visioon 2030. aastaks ehk „Vision 2030“ on Põhjamaade regiooni panus, mille abil saavutada Pariisi kokkuleppes seatud kliimaeesmärgid. „Vision 2030″ ja EL-i kliimamuutust ja -arengut käsitlev tegevusplaan seavad Põhjamaade jaoks selge ja konkreetse kursi. 2022. aastal juhib Põhjamaade koostööd Norra Põhjamaade koostöö minister Anne Beathe Tvinnereim.
NordenBladet — Vaktsiini kolmandate dooside võtmine on eriti oluline üle 60-aastastele ja riskirühma kuuluvatele inimestele, edastavad Soome terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates. Soomes oli intensiivravi osakondades 2. veebruari seisuga kokku 38 koroonapatsienti. Nädal tagasi oli intensiivravi osakondades oli kokku 48 koroonapatsienti.
Eelmisel, 4. nädalal sattus intensiivravi osakonda kokku 38 uut koroonapatsienti, eelmise kahe nädala jooksul oli neid nädala keskmiselt 35–60. Hinnanguliselt 23 protsenti haiglas viibivatest koroonahaigetest olid seal peamiselt muudel põhjustel. See osakaal oli 21 protsenti intensiivravi osakondade koroonahaigete hulgas.
Haigusega seotud surmajuhtumeid oli 2. veebruari seisuga nakkushaiguste registri andmetel 2012. Viimase kahe nädala jooksul (19. jaanuarist 2. veebruarini) teatati kokku 250 surmajuhtumist, mille hulgas 82 protsenti olid vanematel kui 70 aastat.
Nakatumisi on palju ka vaktsineeritud isikutel, kuid vaktsineerimise efektiivsus raske haiguse vastu on siiski väga hea. Kolmas doos on eriti soovitatav üle 60-aastastele ja riskirühmadele.
Soomes oli 2. veebruari seisuga saanud 18-aastastest ja vanematest 87,4 protsenti vähemalt ühe doosi, 84,7 protsenti olid saanud vähemalt kaks doosi ja 55,3 protsenti olid saanud kolm doosi. Viimase nädalaga (27. jaanuarist 2. veebruarini) on kolmanda vaktsiinidoosiga vaktsineeritus kasvanud hinnanguliselt 3,9 protsendipunkti. Vaktsineerituse kasv on mõnevõrra aeglustunud.
Eemisel, 4. nädalal analüüsiti ligikaudu 139 000 koroonaproovi.
30.–31.01.2022 kogutud reoveeproovide põhjal on koroonaviiruse RNA üldkogus Soome reovees hakanud pärast mitu nädalat kestnud tõusutrendi langema. Viimase viie mõõtmiskorra põhjal leiti, et koroonaviiruse RNA esinemise tõusutrend murdus enamikus uuritud reoveepuhastites. Nakatumiste potentsiaalne vähenemine ei kajastu koheselt reovee RNA kogustes, sest teadaolevalt eritub koroonaviiruse RNA-d roojaga keskmiselt kolm nädalat pärast nakatumist.
Koroona ulatuslik levik on endiselt kogu Soomes.
Epidemioloogilise olukorra kohta esitatakse aruanne kord nädalas. Terviseamet avaldab peamised koroonaepideemia seireandmed aruandluse veebisaidil.
NordenBladet — Euroopas on koroona pandeemia läbi saamas, prognoosib Maailma terviseorganisatsioon WHO. Mitmed Euroopa riigid nagu Taani ja Norra on juba piirangud kaotanud. WHO Euroopa juht Hans Kluge ütles neljapäeval, et karme piiranguid pole enam tulevikus vaja. Ta leiab, et ilma piiranguteta saab läbi ka järgmiste haiguse lainete ajal, vahendab BBC.
WHO toetub oma arvamuses Euroopa kõrgele vaktsineeritusele, koroona Omikroni variandi leebele loomule ja peagi algavale kevadele. Kluge võrdleb eelolevat perioodi vaherahuga.
Kluge samas märkis, et koroonaga seoses ei saa jääda loorberitele puhkama, vaid tuleb jätkata vaktsineerimisega. Lisaks tõi ta riskigruppide kaitseks välja maskid ja distantsi hoidmise.
Kuigi Euroopas loobutakse piirangutest, on nakatumiste tase kõrge. Näiteks Taanis on värske uuringu kohaselt alates novembrist nakatunud kolmandik elanikkonnast. WHO hinnangul nakatuvad Euroopas koroonaga kevadeks enam kui pooled inimesed.
Vaatamata kõrgete nakatumiste numbritele ei pea asjatundjad koroonat enam ühiskondlikult ohtlikuks nakkushaiguseks.
