NordenBladet — Soomes registreeriti täna kolmapäeval, 2. veebruaril 8038 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 501 152 nakatumist.
Kuivõrd Soomes on suure nakatumise tõttu paljudes omavalitsustes peatatud ametlike testide tegemine, on tegelik nakatumiste arv arvatavalt 3-5 korda suurem.
Soomes on haiglaravil 619 koroonapatsienti, kellest raskes seisus intensiivis on 50 patsienti.
NordenBladet — Soome ettevõtjad on saanud koroonaviiruse pandeemia ajal tavapärasest kergematel tingimustel ajutist tööturutoetust. Seoses koroona olukorra halvenemisega ajutine muudatus jätkub. Muudatuse kiitis president heaks 28. jaanuaril 2022 ja see jõustub 31. jaanuaril 2022.
Täistööajaga ettevõtjana töötaval isikul on põhimõtteline õigus töötushüvitisele pärast ettevõtluse täielikku lõpetamist. Koroonaperioodil on ettevõtjad saanud ajutiselt tööturutoetust, kui nende põhitöösuhe on koronapandeemia tõttu lõppenud või sissetulek vähenenud.
Ajutise tööturutoetuse saamise õigus eeldab, et:
ettevõtja põhitöösuhe on lõppenud või
tulu ettevõtlusest on alla 1103,92 euro kuus iga ettevõtjana töötava isiku kohta.
Abikõlblikkus ei eelda ettevõtte sulgemist.
Tööbüroos tuleb tööotsijaks registreeruda hiljemalt 15. veebruaril
Ajutise muudatuse alusel saab tööturutoetust maksta ajavahemikuks jaanuar – veebruar 2022.a. Muudatus kehtib 2022. aasta veebruari lõpuni. Tööturutoetuse maksmine eeldab, et isik registreerib end tööbüroos tööotsijaks ning tööbüroo esitab Kelale avalduse isiku õiguse kohta tööturutoetusele. Pärast seda saab ettevõtja taotleda Kelast tööturutoetust.
Tööturutoetust taotlev ettevõtja peab end hiljemalt 15. veebruariks 2022 tööbüroos registreerima tööotsijana, et oleks võimalik maksta tööturutoetust kogu jaanuari ja veebruari perioodi eest. Täpsemad juhised on tööturuteenuste kodulehel.
Esimene vastav ajutine töötuskindlustusseaduse muudatus jõustus 8. aprillil 2020 ja seda pikendati koroonaviiruse pandeemia jätkudes mitmel korral. Viimane ajutine muudatus kehtis kuni 30.11.2021.
NordenBladet — Omikroni uus mutatsioon BA.2 levib veel kiiremini kui praeguse koroonalaine põhjustanud BA.1, edastab Briti terviseohutuse asutus UK Health Security Agency UKHSA.
UKHSA andmetel levib BA.2 praegu Inglismaal kiiresti kõigis piirkondades ja seda on nii palju, et varasemaga võrrelda on raske, vahendab Reuters.
Praegu pole veel teada, millise haiguse põhjustab BA.2 võrreldes koroona varasema variandiga.
Algse Omikroni variandi eelis võrreldes Deltaga oli see, et vaatamata suuremale nakatumisele oli haigus leebem.
Briti ametivõimude hinnangul kaitsevad vaktsiinid piisavalt hästi kõigi variantide eest.
NordenBladet — Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kutsus pikaajalise hoolduse ümarlauale kolm ministrit ja ministeeriumite esindajad, et arutada, kas ja kuidas jõuda sotsiaalvaldkonna täiendava rahastuseni ning milline pikaajalise hoolduse rahastusmudel sobib kõige paremini Eestile.
Arenguseire Keskus tutvustas kohtumisel riigikogu tellitud raporit „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Lisaks sotsiaalkaitseministrile, tervise- ja tööministrile ning riigihaldusministrile osalesid kohtumisel ka riigikontrolör, õiguskantsleri kantselei, rahandusministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, haigekassa ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhid.
Arenguseire Keskuse raport toob välja, et pikaajalise hooldusega seotud kulud on ühiskonnas peidetud. „Kuna lähedased enamasti ei suuda tasuda hoolduse eest, tuleb jääda abivajaja eest hoolitsemiseks tööturult kõrvale,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Pärast hooldusperioodi lõppu on abiandja ise tihtipeale sattunud abivajajate hulka, sest on nii füüsiliselt kui vaimselt kurnatud. Samuti on ta rahaliselt kehvemas seisus, kuna tööstaaži katkemise tõttu jääb ka pension keskmisest väiksemaks. Eesti riik panustab praegu pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Praegu ei ole enam võimalik täiendavate rahastusallikate loomiseta liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas,“
Sel aastal peame valitsusele välja pakkuma memorandumi alternatiividega, mis tagaksid sotsiaalvaldkonna ja pikaajalise hoolduse jätkusuutliku tuleviku,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Soovime rakendada juba järgmisel aastal komponendipõhist rahastusmudelit ja juba sel aastal viia valitsusse eelnõu koos rahavajaduse taotlusega.“
Ministri sõnul otsitakse lahendusi, et tulevikus kataksid riik ja omavalitsus inimese pensionist üle jääva hooldekodu kohatasu maksumuse ehk inimene tasub ainult majutuse ja toitlustuse eest. „See esialgne sisulist muutust toov lahendus läheks riigile maksma umbes 50 miljonit eurot aastas.“
Sotsiaalministeerium on sel kevadsuvel ette valmistamas seadusemuudatusi, et leevendada hooldekodude kohatasu hinnatõusu ja lahendada pikaajalise hoolduse probleeme laiemalt. Lisaks on eesmärk suurendada omastehooldajate sotsiaalseid garantiisid.
„Kohalike omavalitsustega tuleb kokku leppida kõigi pikaajalise hoolduse teenuste sisu ja rahastamine, samuti see, mis on keskvalitsuse ja omavalitsuste osa teenuste osutamises,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Kindlasti tuleb lahendada üldhoolekande rahastamine nii, et inimeste ja nende lähisugulaste omaosalus oleks väiksem, praegu moodustab see 80% hooldekodu koha maksumusest. Paljud inimesed ei suuda sellist omaosalust maksta.“
Selle aasta sügisel peab sotsiaalkaitseminister koostöös riigihaldusministriga esitama valitsusele pikaajalise hoolduse rahastusmudeli ettepanekud. Tänasel kohtumisel arutati, kuidas jagada erinevate ministeeriumite rollid ja tööjaotus nii rahastuse stsenaariumite väljatöötamisel kui suhtlemisel ja läbirääkimistel kohalike omavalitsustega.
„Kohalike omavalitsuste jaoks on pikaajalise hoolduse teema väga oluline, kuna rahvastik vananeb ja surve omavalitsuste eelarvetele seoses pikaajalise hoolduse teenuste osutamisega kasvab pidevalt. Praegu rahastavad üldhooldusteenust teenuse saaja, tema lähedased ja kohalik omavalitsus. Kindlasti on vajalik läbi analüüsida, kas tänane pikaajalise hoolduse teenuse korraldamise mudel on jätkusuutlik ning millised on riigi ootused kohalikele omavalitsustele. Ootame riigi abi ka professionaalsete teenuseosutajate ettevalmistamisel, sest tihti ei ole probleem mitte rahas, vaid inimeste puuduses,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.
Veel olulisi muudatusi pikaajalise hoolduse süsteemis sel aastal:
NordenBladet — Rootsi ei andnud soovitust 5-11-aastaste laste koroona vastu vaktsineerimiseks, kuna saadav kasu ei kaalu üles vaktsineerimisega kaasnevaid ohtusid. „Praeguste teadmiste põhjal, kus lastel on vähene oht raskelt haigestuda, ei näe me kasu nende vaktsineerimises,” ütles Rootsi tearviseameti ametnik Britta Bjorkholm.
Bjorkholm ütles, et otsus võidakse ringi vaadata, kui seoses uute tüvedega ilmnevad uued asjaolud. Riskigruppi kuuluvad lapsed vaktsineeritakse, vahendab Reuters.
Rootsis registreeriti neljapäeval, 27. jaanuaril 53 619 uut koroonaviirusega nakatumist, seda vaatamata asjaolule, et testimist on kõvasti vähendatud. Vaatamata rekordilisele nakatumiste arvule aga pole tervishoiu koormus oluliselt kasvanud.
Neljapäevase seisuga oli Rootsis intensiivravil 101 koroonapatsienti, mida on vähem kui 2021. aasta kevadel, mil intensiivis oli enam kui 400 patsienti.
Rootsis pikendati kolmapäeval koroonapiiranguid nagu söögikohtade lahtiolekuaja ja kogunemiste piirangud veel kahe nädala võrra, aga need on kavas kaotada 9. veebruaril.
