Eesti: VÄLISTURISTIDE arv langes möödunud aastal 1997. aasta tasemele

By

-

veebruar 10, 2022

NordenBladet – Eestisse saabunud välisturistide arv langes 2021. aastal 1997. aasta tasemele, aga siseturism tegi samas rekordi, näitavad statistikaameti andmed. Statistikaameti andmetel peatus 2021. aastal majutusettevõtetes üle kahe miljoni turisti, mis on kaheksa protsenti rohkem kui aasta varem, aga 44 protsenti vähem kui 2019. aastal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul väisas mullu Eesti majutusettevõtteid 1,6 miljonit siseturisti ja ligi 600 000 välisturisti. Siseturistide arv suurenes aastaga 22 protsenti ning kasvas ka üle-eelmise aastaga võrreldes kolm protsenti.

Välisturiste oli 2020. aastaga võrreldes 17 protsenti vähem ning nende arv jäi kriisieelsest tasemest kaugele maha.

“Nii palju siseturiste pole majutusettevõtetes ühelgi varasemal aastal peatunud, välisturistide arv aga oli võrreldav 1997. aastaga,” ütles Laurmaa.

Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 2,7 miljonit ja välisturistid 1,3 miljonit ööd. Võrreldes 2020. aastaga suurenes siseturistide ööbimiste arv 20 protsenti, väisturistide ööbimiste arv vähenes aga üheksa protsenti.

Enim välisturiste saabus naaberriikidest – Soomest 144 000 ja Lätist 89 000. Saksamaalt tuli siia 42 000, Leedust ja Venemaalt kummastki 29 000 turisti.

Nii sise- kui ka välisturistid peatusid enim Harju maakonnas, populaarsed olid ka Pärnu, Tartu ja Ida-Viru maakond. Üks öö majutusettevõttes maksis aastas keskmiselt 34 eurot inimese kohta ja see oli varasema aastaga võrreldes kuus protsenti kallim.

Eelmise aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 195 000 turisti. Neist 123 000 olid Eestist ja 71 000 olid välismaalt. Turistid peatusid siin vastavalt 206 000 ning 149 000 ööd. 2020. aasta detsembris oli reisimine keerulisem kui 2021. aasta detsembris ja seetõttu suurenes möödunud aasta lõpus oluliselt nii sise- kui välisturistide arv.

Külastajate käsutuses oli detsembris 889 majutusettevõtet, mille tubadest oli täidetud 33 ja voodikohtadest 25 protsenti. Keskmiselt maksis ööpäev 37 eurot ehk seitse eurot rohkem kui 2020. aasta detsembris.

Avafoto: Tallinna Lennujaam (NordenBladet)

Balti riikide ja Põhjamaade kaitsevägede juhatajad arutasid Lätis kaitsekoostöö teemadel

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 10, 2022

NordenBladet — Sel nädalal toimus Riias Balti riikide ja Põhjamaade kaitseväe juhatajate iga-aastane kohtumine, kus arutati piirkondliku julgeoleku ning riikidevahelise kaitsekoostöö teemadel.

„Meie jaoks on oluline, et meie naaberriigid ja partnerid jagavad meie regiooni osas ühist olukorrapilti. Sellised kohtumised võimaldavad vahetult jagada infot ning rääkida avatult julgeolekuolukorrast,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „Balti riikide koostöös on meie jaoks kindlasti prioriteetideks uute võimete – näiteks reaktiivsuurtükivägi – ühine arendamine ning seeläbi meie ühise kaitsevõime ja koostöö parendamine.“

Kohtumisel said kaitsevägede juhatajad ülevaate Põhjamaade ja Balti regioonide julgeolekuolukorrast ning arutati Balti riikide omavahelise ning Põhjamaadega seotud kaitsekoostöö hetkeseisu ning tulevikuplaane.

Iga-aastaselt toimuvatel kohtumistel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Norra, Soome, Taani, Rootsi ja Islandi kaitsevägede juhatajad või nende esindajad.

Eesti: Riigikogu keskendub Eesti kodanikuühiskonna arengule OTSEÜLEKANNE kl 10:00

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 10, 2022

NordenBladet – Riigikogu arutab täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena põhiseaduskomisjoni algatusel Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamist.

Istungil teevad ettekande siseminister Kristian Jaani, Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf, ettevõtja ja tehnoloogiaettevõtte Bolt kaasasutaja Martin Villig ning põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.Ettekannetele järgnevad küsimused sõnavõtjatele ja fraktsioonide ning Riigikogu liikmete sõnavõtud.

Kell 10 algavat istungit saab otseülekandes jälgida Riigikogu kodulehel ja Facebooki lehel.

Videosalvestist istungist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Eesti: Rahvusvaheline meediavabaduse konverents. OTSEÜLEKANNE kl 12:00

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 10, 2022

NordenBladet – Täna, 10. veebruaril korraldab Eesti välisministeerium koostöös Inimõiguste Instituudiga Tallinnas kolmanda rahvusvahelise meediavabaduse konverentsi, kus ajakirjanikud ja meediatöötajad, eksperdid, akadeemikud ning kodanikuühiskonna, rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsuste esindajad arutavad koostöövõimalusi meediavabaduse ja inimõiguste kaitseks maailmas.

Konverentsil arutatakse nii traditsiooniliste kui uute meediavabadusega seotud teemade üle, keskendudes desinformatsioonile ja väljendusvabadusele, ajakirjanike kaitsele ning meediavabaduse ja internetivabaduse seostele.

Konverentsi kodulehel (mfctallinn.humanrightsestonia.ee) saab tutvuda nii programmi kui esinejate nimekirjaga.

Inimõiguste ülddeklaratsiooni kohaselt on igaühel arvamus- ja sõnavabadus, mis kätkeb vabadust teavet ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest sõltumata.

Täna kell 12 algavat konverentsi näete otsepildis ka NordenBladet-i portaalis. Ülekandel on sünkroontõlge eesti keelde.

Eesti: Infotunnis käsitleti hinnatõusu ja toimetulekuga seotud probleeme

By

Helena-Reet Ennet

-

veebruar 9, 2022

NordenBladet — Riigikogu infotunnis küsis Riina Sikkut peaminister Kaja Kallaselt hinnatõusu ja toimetulekuga seotud probleemide lahendamise kohta.

Peaminister nentis, et viimastel kuudel on olnud hinnakasv ootamatult kiire, ja see inflatsioon on inimesi otseselt mõjutanud. Kui vaadata ekspertide hinnanguid, siis arvatakse, et see ei ole pikaajaline. „Mingil hetkel pöördub energiahindade tõus, mis mõjutab kõiki teisi sisendeid,“ selgitas Kallas. Ta märkis, et see peaks minema kas nüüd just langustrendi või vähemalt jääma pidama, mis võiks pidurdada ka seda hinnakasvu. Kui me võtame majanduse taastumise, siis, kui majandusel läheb hästi, läheb ka inimestele hästi.

Peaminister märkis, et viimase kümne aastaga on Eesti hinnad kallinenud keskmiselt 28 protsenti, samas kui palk on tõusnud 92 protsenti ja miinimumpalk on tõusnud isegi 125 protsenti.

„Konkreetselt inflatsiooniga me jälgime kõike väga tähelepanelikult. Ja loomulikult püüame aidata just neid inimesi, keda see kõige rohkem puudutab, tõesti, kellel, nagu te ütlete, ei ole võimalik jätta ära neid kulutusi toiduainetele ja kulutusi kodumajapidamisele,“ kinnitas peaminister. Ta selgitas, et ühelt poolt toimetulekutoetuse tõus on üks võimalus aidata just neid inimesi, kellel on kõige raskem, kelle puhul see hinnatõus puudutab sissetulekuid olulisel määral. Peaminister nentis, et see hinnatõus ei sõltu tegelikult Eestist, vaid paraku paljudest faktoritest, mis on meie kontrolli alt väljas.

Kallas ütles energiahindade toetustest rääkides, et seal on ka eraldi sihitud meede neile, kellel on väiksemad sissetulekud. Need, kes on praegu taotlenud, siis keskmine taotletav summa oli 130 eurot. „Seitsme kuu peale on võimalus taotleda seda hüvitist, mis puudutab hinnatõusu, et jällegi oma kulusid kokku hoida. Riik aitab nende kuludega toime tulla,“ märkis Kallas. Ta selgitas, et lastega perede toimetulekut peab vaatama veelgi, et see oleks sihitud neile, kes seda abi tõeliselt vajavad.

Peaminister vastas veel Helir-Valdor Seederi esitatud küsimusele hariduse, Helle-Moonika Helme esitatud küsimusele demokraatia, Peeter Ernitsa esitatud küsimusele ametnike töölepingute ja Kert Kingo esitatud küsimusele valitsuse väärtushinnangute kohta.

Siseminister Kristian Jaani vastas Helmen Küti esitatud küsimustele kohalike omavalitsustele võimalike täiendavate ülesannete, Anti Poolametsa esitatud küsimusele politsei tegevuse, Heiki Hepneri esitatud küsimusele siseturvalisuse tagamise ja Kalle Grünthali esitatud küsimusele seaduste täitmise kohta.

Maaeluminister Urmas Kruuse vastas Ivari Padari esitatud küsimusele seakasvatuse olukorra kohta.