NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis väljapandud Vano Allsalu maalinäitusel „Vandudes kevadel“ on kunstniku viimase kümnekonna aasta jooksul valminud akrüülmaalid, samuti Tartu Kunstimuuseumis hiljutisel isikunäitusel esitatud tööd „Maailm peas“ ja juba sel aastal valminud looming.
Riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuri sõnul loob näitus tundeküllase keskkonna, kus meistrikäega tehtud tööd panevad positiivses võtmes tööle vaataja mõttemaailma. „Maaliline, värvikirev, dünaamiline, energiline ja kirev maaligalerii püüab pilku. Just need maale iseloomustavad ilmekad jooned on esile toonud kunstikriitikud,“ märkis Pevkur.
Allsalu enda arvates on huvitav jälgida, kuidas tööde tõlgendusvõimalused ajas muutuvad – nii võib mõnigi olemuselt pigem eksistentsiaalse ja ajatuna mõeldud teema saada juurde ootamatult argiseid ja aktuaalseid varjundeid.
Tema sõnul said tema enda ja küllap mõnegi vaataja jaoks nii näituse nimitöö „Vandudes kevadel“ (2017) kui „Vastumürk“ (2014) paratamatult ühe täiendava tähenduskihi juurde ülemöödunud kevadel maailma rabanud pandeemia valguses, mis pani paljusid meist kohkuma ja vahel lausa vanduma – ning otsima kurjale vastumürki. Ka „Europe röövimine“ (2015) või „Sula“ (2020) on maalid, mida saab soovi korral näha tänaste probleemide ja väljakutsete valguses – aga loomulikult võib vaatleja piirduda ka ajaloost, müütidest või loodusest lähtuva sümboolsema tähendusväljaga.
Vano Allsalu (1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali erialal aastal 1991, näitustel esineb alates aastast 1984. Eesti Kunstnike Liidu, Maalikunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu liige on kunstnik aastast 1992. Vano Allsalu on töötanud maali õppetooli hoidjana Tartu Ülikoolis ja dotsendina EKAs, samuti õppejõuna Sally Stuudios. Aastatel 2013–2019 oli ta Eesti Kunstnike Liidu president, käesoleval ajal asepresident.
Vano Allsalu maalinäitus Toompea lossi kunstisaalis avatakse kolmapäeval, 9. veebruaril kell 11.30 ja jääb avatuks 8. aprillini. Näitust saab vaadati tööpäeviti kella 10 – 16. Toompea lossi sisenemisel on vaja esitada isikut tõendav dokument.
Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.
NordenBladet – Suve lõpul või sügisel käivitub riiklik abiprogramm kortermajade renoveerimiseks ja soojustamiseks. Euroopa Liidu rahale tugineva viieaastase programmi maht on 366 miljonit eurot, sellega loodetakse umbes 43 000 korteri küttekulud kontrolli alla saada.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et toetusprogramm on piisavalt mahukas, et sellest jätkuks kõigile soovijatele, mitte ainult kõige nobedamatele taotlejatele.
“Järgmise perioodi vahendeid on kokku 366 miljonit ja arvestame umbes 200 majaga aastas, 50 kuni 60 miljonit eurot aastas. See on meiepoolne toetus, millele lisandub korteriühistute oma panus, mis meie nägemuses saab olema järgmisel perioodil piirkonniti erinev,” lausus Aas.
Ühe maja soojustamise maksumus sõltub nii maja suurusest kui sellest, kui põhjalikult töö ette võetakse.
“Konkreetne kortermaja, mida hetkel soojustame, siin soojustatakse fassaad ja teostatakse osaline avatäidete vahetus. Võib öelda, et eelarve suurusjärk on 300 000 pluss. Kui lisada juurde katus, mõned asjad veel, katuse soojustamine, siis võib olla analoogne nelja trepikojaga maja võiks olla 500 000 euro kanti,” rääkis Estlander Grupi tegevjuht Andres Kaar.
“Kui räägime ehituslikust maksumusest ruutmeetri peale, siis täies mahus rekonstrueerimine – kõikide tehnosüsteemide, akende vahetus, antud maja puhul ka uued rõdud, võib minna praktiliselt pool uue maja ehituse maksumusest,” märkis Balti Vara Ehituse juhatuse liige Kristjan Soomets.
Riigi toetuse määr sellest on piirkonnast sõltuvalt 30 kuni 50 protsenti. Nii mahuka programmi käivitumine tõstab ehitusturu koormust, mis võib tähendada probleeme tööjõu ja materjalidega. Soomets rõhutas siiski stabiilsuse positiivset mõju.
“Pigem see stabiilsus tekitab turvatunde töö tegijates. Praegu on toetus olnud hüplik – tuleb suurem summa turule, siis kaob jälle ära, selle peale spetsialiseerunud töö tegijad hakkavad teist suunda otsima. Kui toetus on stabiilne, ma ei usu, et väga suuri probleeme tööjõuga tekib,” lausus ta.
NordenBladet – Eesti kirjastuste liidu liikmete 2021. aasta enimmüüdud raamat oli Liis Seina “Minu tulevik Eestis. 40 vahvat ametit”, mille andis välja kirjastus Päike ja Pilv ning mida müüdi 12 175 eksemplari.
Teiseks jäi sama raamatu venekeelne väljaanne – Liis Seina “Моё будущее в Эстонии. 40 замечательных профессий”, mis müüs 8654 eksemplari, mille andis välja samuti Päike ja Pilv.
Kolmas populaarseim raamat oli Jekaterina Lomaško tegelusraamat “Nuputame! Dio, Aiti ja Eesti sõbrad”, mille andis välja Päike ja Pilv ning mida müüdi 7028 eksemplari.
Neljandaks reastus Olav Osolini “Kus lendab part”, mille andis välja Varrak ja mis müüs 4735 eksemplari, ja viies oli Vilma Parbo “AB mudilastele”, mille andis välja Koolibri ja mida müüdi 4638 eksemplari.
Enimmüüdud e-raamat oli Lucy Foley “Kutsutud külalised”, mille andis välja Eesti Raamat ja mida müüdi 1565 litsentsi.
Kirjastuste liidu juht Kaidi Urmet nentis, et viimaste aastate andmeid võrreldes saab öelda, et huvi raamatute vastu on oluliselt langenud. Kõige paremini väljendub see müüdud raamatute koguarvus.
Kui 2019. aastal müüdi tipp-100 olevaid raamatuid kokku 250 328 eksemplari, siis 2020. aastal oli see number 214 498 ja 2021. aastal 212 090 eksemplari. “2019. aastaga võrreldes on ainuüksi nende andmete põhjal võimalik öelda, et langus on olnud umbes 15 protsenti.”
Algupärase kirjanduse nimetuste arv edetabelis on 50 nimetust, mis on Urmeti hinnangul üsna tavapärane. “Aastate lõikes on algupärandeid ja tõlketeoseid olnud esisajas enam-vähem pooleks, natuke kõikumist siia-sinnapoole on tavapärane.”
Kui võrrelda koguseliselt, palju on eesti autorite ja tõlkeraamatute müüdud, siis 2021. aasta tipp-100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 58 protsenti, 2020. aasta tipp-100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 57 protsenti ehk siin suurt muutust ei ole.
Sarnaselt eelmiste aastatega on edetabeli tipus lasteraamatud, mille on välja andnud toidupoe Maxima tellimusel kirjastus Päike ja Pilv.
Ilukirjandusteoseid edetabelis palju ei ole – täiskasvanutele mõeldud raamatuid on 14 –, kuid võrreldes 2020. aastaga on neid koguseliselt ostetud rohkem – 2021. aastal osteti umbes 31 000 ilukirjandusteost, 2020. aastal aga üle 21 000.
“Nagu ikka, on selliste suurte kõikumiste taga kas meie menuautorite või menuteoste ilmumine. Juba teist aastat juhib ilukirjandusteoste edetabelit Olav Osolin, aga kindlasti rõõmustas lugejaid Andrus Kivirähki uus raamat või ka Stefano Massini “Lehman Brothers”, aga ka David Vseviovi “Onu Moritza sõnaraamat”.”
Mitte-ilukirjanduslikke teoseid täiskasvanutele on saja enimmüüdud raamatute tabelis 44 nimetust – kokku 86 824 eksemplari –, millest 29 nimetust on algupärased teosed. Kokku on neid ostetud 61 514 eksemplari ja moodustavad soetatud mitte-ilukirjanduslikest teostest 71 protsenti.
“See annab taaskord kinnitust, et oma autoreid usaldatakse. Sellest jaotusest leiab erinevaid raamatuid: on nii eluloo- kui ajaloo-, ristsõna- kui ka eneseabiraamatuid, kuid võrreldes eelmise aasta tabeliga on siiski üks erinevus: meil on ka kaks kokaraamatut. Aastaid tagasi võidukäiku teinud kokaraamatud on vahepeal olnud väga tagasihoidlikul kohal, nüüd siis taas n-ö pildil.”
Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 42 nimetust, nende müügiarv oli taaskord kõrge – 94 767 eksemplari. Kuigi number on suur, on varasematel aastatel see number olnud üle 100 000, märkis Urmet.
“Endiselt on edukad kooliks ettevalmistavad raamatud ja suur huvi on väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatute vastu. Lastele mõeldud ilukirjandusteoseid on nimekirjas võrreldes varasematega rohkem. Uue tuleku on teinud “Harry Potteri” lugude illustreeritud väljaanded, aga ka “Alice imedemaal” uusversioon on hästi vastu võetud.”
Enim menuraamatuid oli edetabelis kirjastustel Koolibri ehk 28 nimetust, Varrak ehk 26 nimetust, Pilgrim ehk 15 nimetust ja Helios ehk 7 nimetust.
E-raamatute puhul tõi liit välja toonud need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. “Vaadates viimase kolme aasta numbreid, siis on näha, et pandeemia ja piirangute mõju on selgelt näha: 2019. aastal oli nimetusi, mida müüdi üle 100 litsentsi, 18 nimetust; 2020. aastal 62 nimetust ja 2021. aastal oli selliseid nimetusi 43.”
E-raamatute puhul ostetakse enim ilukirjanduslikke tõlkeraamatuid – neid on nimekirjas 30, kokku on ostetud ligikaudu 15 000 litsentsi.
Eesti kirjastuste liit on loodud 1991. aastal ja praegu kuulub liitu 27 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast ja välja toodud ka läbimüüginumbrid. Menuraamatute edetabeli arvestusse ei kuulu õpikud ja perioodikaväljaannete lisad.
Avafoto: Liis Seina „Minu tulevik Eestis. 40 vahvat ametit”. Autor/allikas: Liis Sein
Allikas: Eesti Kirjastuste Liit (estbook.com)
NordenBladet – Tänase, 9. veebruari hommikuse seisuga on haiglas 413 koroonaviirusega nakatunud patsienti.
Neist 270 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 182 ehk 67,4% on vaktsineerimata ja 88 ehk 32,6% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 98 uut haigusjuhtu, millest 74 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu.
Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 37 sümptomaatilist COVID-19 patsienti.
Suri 13 koroonaviirusega nakatunud inimest: 66aastane mees, 71aastane mees, 72aastane mees, 72aastane naine, 73aastane mees, 74aastane naine, 75aastane naine, 82aastane mees, 82aastane naine, 85aastane naine, 87aastane naine, 88aastane mees ja 96aastane mees.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 11 103 testitulemust, millest 6677 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 410,0 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 620,7 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 1663 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 149.
Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 415 688 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,6%.
NordenBladet — Rootsi kaotab alates homsest, 9. veebruarist kõik piiriületuse piirangud Euroopa Liidu ja Euroopa majanduskoostöö riikidest tulijatele. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele kehtivad piirangud kuni 31. märtsini. Asjast teatas Sveriges Radio.
Otsus tehti osana koroonapiirangute kaotamise otsusest, mille Rootsi valitsus tegi eelmisel nädalal.
Rootsi valitsuse varasema otsuse kohaselt kaotatakse homsest kolmapäevast, 9. veebruarist kõik kogunemiste, üritustel osalejate ja ööklubide piirangud ja ning inimesed saavad loa kodus töötamise asemel töökohale tööle minna.
