Eesti: Haiglaravil on 647 nakatunut, suri 9 inimest

By

-

märts 3, 2022

NordenBladet – Neljapäevahommikuse seisuga on raskeloomulise Covid-19 tõttu haiglaravil 301 patsienti, kokku on haiglaravil 647 koroonaviirusega nakatunud patsienti.

Raske koroonaga patsientidest omakorda 178 ehk 59,1 protsenti on vaktsineerimata ja 123 ehk 40,9 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Raske koroonahaigusega haiglaravil olijate arv on veidi vähenenud – kolmapäeval oli raske Covid-19-ga haiglas 303, teisipäeval 305, esmaspäeval 327 patsienti.

Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 2,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 6,6 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 70 uut haigusjuhtu, millest 28 juhul vajasid patsiendid haiglaravi sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 37 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas.

Intensiivravil on 24 patsienti, neist 14 juhitaval hingamisel.

Suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 59-aastane mees, 62-aastane mees, 68-aastane naine, 70-aastane mees, 73-aastane mees, 75-aastane naine, 85-aastased mees ja naine, 87-aastane naine.

Kokku on Eestis surnud 2267 koroonaviirusega nakatunud inimest.

3564 uut nakatunut

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6559 testitulemust, millest 3564 osutus positiivseks.

Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 265,4 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 348,8 vaktsineerimata inimest päevas.

Neljapäeva hommikul teatas positiivsest koroonaproovist ka president Alar Karis.

Reedel tähistab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut 20. aastapäeva ja avab uue hoone

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 3, 2022

NordenBladet — Reedel, 4. märtsil kell 10 avatakse Tartus aadressil Jakobi 5 renoveeritud õppe- ja teadushoone, kus asuvad tööle ja õppima Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi kõikide osakondade töötajad ja üliõpilased. Samal päeval toimub konverents instituudi 20. aastapäeva tähistamiseks.

Aadressil Jakobi 5 asuvas hoones saavad kokku kõik haridusteaduste instituudi osakonnad, kes olid varem tegutsenud kolmes majas: lisaks pika ajalooga Salme tänava koolimajale ka Uppsala ja Näituse tänava hoones. „Kaasaegse lahendusega uus õppe- ja teadushoone võimaldab meil esimest korda samas majas kokku saada. Loodame õppekavade ja teadusrühmade vahelist sünergiat uues hoones suurendada,“ sõnas haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen.

Õppehoone sisustamisel on peetud silmas nii tudengite kui ka töötajate heaolu. Üliõpilasi ja õppejõude ootavad avarad ja moodsa tehnikaga auditooriumid, mis on kohandatud vastavalt õpetatavatele erialadele. Instituudihoone südamest leiab avatud raamatukogu ning velotrenažöörid, samuti on töötajatele ja tudengitele loodud vaiksed puhkeruumid.

Varem tegutses Jakobi 5 hoones Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond, mis kolis 2019. aastal ülikooli spordihoone laiendusena rajatud õppehoonesse Ujula tänaval. Seejärel algasid Jakobi 5 hoones renoveerimistööd, et kohandada see haridusteaduste instituudi jaoks.

Õppe- ja teadushoone avamisel saavad sõna rektor Toomas Asser, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets, haridusinnovatsiooni õppekava üliõpilane Liisi Pajula, Tartu linnapea Urmas Klaas ja AS-i Ehitustrust esindaja Marko Raudsik. Avasõnade järel on võimalik majaga tutvuda ja käia hoones ringkäikudel.

Õppehoone avamisele järgneb kell 13 aastapäevakonverents, kus haridusteaduste ja õpetajahariduse tulevikust kõnelevad haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen, minister Liina Kersna, dekaan Raul Eamets, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun ning Tartu Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson. Vestlust juhib haridustehnoloogia professor Margus Pedaste. Samuti annavad haridusteaduste instituudi osakondade juhid ülevaate möödunud aastate tegemistest ning saavutustest õppe-, teadus- ja arendustöös.

Jakobi 5 hoone projekteeris AS RTG Projektbüroo ja eskiisi koostas Arhitektuuriklubi OÜ arhitekt Kaido Kepp. Hoone sisekujunduse autor on Henriko Heinoja. Jakobi 5 krundi pindala on 3624 m2 ja hoone pindala ulatub peaaegu 4000 m2-ni. Ehitise maksumus on ligikaudu 7,8 miljonit eurot.

Õppe- ja teadushoone ametlik avamine toimub 4. märtsil kell 10 Jakobi 5 sisehoovis. Ajakirjanikel, kes on huvitatud ürituse kajastamisest, palun sellest märku anda veebivormi kaudu. Majja sisenemisel kontrollitakse kehtiva koroonatõendi olemasolu ja kohustuslik on kanda maski.

Põhja- ja Baltimaade mentorluse pilootprogramm ootab avaldusi

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 3, 2022

NordenBladet — Kas oled kultuurisektoris tegutsev aktiivne noor? Nüüd on sul võimalus saada endale mentor mõnest Põhja- või Baltimaade riigist.

Põhja-ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammi raames on loodud mentorluse pilootprogramm, mille abil soovitakse regioonis toetada teadmiste jagamist, õppimist ja kogemuste vahetamist. Selle eesmärk on toetada omavahelist suhtlust, kestlikkust ja piiriüleseid pikaajalisi suhteid kogenud ja noorte kunstnike ning kultuuritöötajate vahel.

Mentorluse programm ootab avaldusi kuni 28. märtsini.

Mentorite seas on ka Eestist pärit Kelli Turmann, kelle valdkonnad on visuaalne kunst, kultuuripärand, disain, käsitöö.

Kelli Turmann on loomevaldkonnas juhtinud mitmeid erinevaid projekte ning teinud koostööd ekspertide, õpilaste, ettevõtjate ning avaliku sektori esindajatega. Hetkel töötab ta konverentside ja kunstiürituste sarjaga “Biotoopia” (Biotoopia.ee), mille käigus ühendab ta omavahel kunsti, teadust ja biosfääri, et luua uusi mõttekäike ning leida lahendusi, kuidas bioloogilist mitmekesisust säilitada ja taastada. Varasemalt on ta töötanud Eesti Disainikeskuse innovatsiooni ja ettevõtlusprogrammi juhina ning Eesti Kunstiakadeemias ettevõtluskonsultandina.

Kelli Turmanni LinkedIn

Programmi ja selle teiste mentorite kohta leiad ingliskeelset lisainformatsiooni siit.

Vene sõjalennukid rikkusid Rootsi õhuruumi

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 2, 2022

NordenBladet — Täna kolmapäeval, 2. märtsil tungisid neli Vene sõjalennukit Gotlandi saare juures lühiajaliselt Rootsi õhuruumi. Rootsi peab sellist tegevust vastutustundetuks.

Juhtumit kinnitas Rootsi õhujõudude ülem Carl-Johan Edström. Lennukeid oli kokku neli: kaks hävitajat Su-27 ja kaks pommitajat Su-24.

Vene lennukite Rootsi õhuruumi sisenemine oli lühiajaline ja see oli Gotlandi saare kohal. Rootsi võimud peavad juhtumit vastutustundetuks.

Venemaa korraldab Läänemerel lahinglaskmisega õhutõrjeõppuse

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 2, 2022

NordenBladet – Venemaa Balti laevastiku merejalaväe üksused ja Kaliningradis asuvate maavägede õhukaitseüksused korraldavad õhutõrje ühisõppuse, mille käigus toimub ka lahinglaskmine.

“Praktilised harjutused peetakse Kaliningradi oblasti mitmel polügoonil,” teatas Balti laevastiku pressiteenistus kolmapäeval.

Õppuste lõpp-etapis harjutavad õhutõrjedivisionid lahinglaskmist, mille käigus hävitavad nad lennukeid ja helikoptereid imiteerivaid vaenlase õhusihtmärke, edastas laevastik.

Sihtmärkide hävitamiseks kasutatakse õhutõrje raketikomplekse Тор-М2, liigutatavaid komplekse Igla ja Verba ning õhutõrje raketikomplekse Tunguska ja õhutõrjekahureid Šilka.

Vene maavägede õhukaitseüksuste ülesanne on kaitsta maavägesid ja ning tagalas asuvaid üksusi vaenlase õhurünnakute eest.