NordenBladet – Haigekassa hakkab tulevast nädalast vastu võtma koroonavaktsiini tüsistuse saanud inimeste avaldusi. Hüvitist makstakse vaid neile, kelle mured on pikaajalised ja korrektselt arstide poolt fikseeritud.
Alates järgmisest nädalast võtab haigekassa vastu koroonavaktsiini tüsistuse saanute avaldusi. Hüvitist on õigust saada vaid neil, kelle tervisehäda on kestnud vähemalt neli kuud ning on arstide poolt fikseeritud.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütles, et seejärel hindab haigekassa tervisedokumentide alusel, vajadusel ka eksperte kaasates, milline on selle tekkinud kahju raskusaste. “Kõige väiksem summa, mida kõige kergemal juhul on võimalik saada, on 2000 eurot ja kõige suurem summa, üliraske tervisekahjustuse korral või ka surma korral on 100 000 eurot,” ütles Paluste.
Taotlusi saab esitada ka tagantjärgi ning seda võivad esitada ka need, kes seni pole ravimiametit tüsistusest teavitanud. Ravimiamet on tänaseks saanud üle 7000 teatise, neist 350 puhul on tegu olnud tõsisema tervisekahjustusega.
Näiteks Soomes võib taotleda hüvitist juhul, kui pärast koroonavaktsiini tekkinud tervisehäda on kestnud kauem kui kaks nädalat või on selle kõrvaldamiseks kulunud enam kui 86 eurot.
NordenBladet – Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi indeks tõusis märtsis 0,01 protsenti ja jäi pidama hinnatasemel 2002 eurot ruutmeetri kohta (€/m²).
Ka veebruaris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi indeks korrigeeritud andmetel 2002 €/m². Kui veebruaris tehti indeksilinnades kokku 1227 korteriomandi tehingut, siis märtsis oli tehingute arv 1638. Võrdluseks – 2021. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1664 korteriomandi tehingut ehk põhimõtteliselt oli turuaktiivsus sarnane.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2021 on indeks 0,3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi indeks 221 protsenti kõrgemal.
NordenBladet – Telia sulgeb esimese kohaliku mobiilsideoperaatorina 2023. aasta lõpuks oma 3G võrgu, et keskenduda uuemate tehnoloogiate arendamisele ja pakkuda seeläbi klientidele veelgi kvaliteetsemaid teenuseid.
Mobiilside kolmandat põlvkonda ehk 3G tehnoloogiat saab kasutada nii kõneside kui mobiilse interneti edastamiseks. Kuna täna liigub enamus mobiilsest andmesidest juba 4G ja 5G võrkudes, on 3G võrgu roll taandunud peamiselt just kõneside teenindamisele.
Samas on alates 2016. aastast ka kõneside mahud Telia 3G võrgus pidevalt vähenenud. Põhjus on selles, et suurem osa Telia kliente kasutab VoLTE (Voice over LTE) ehk 4G kõneside võimekusega telefone, mis omakorda vähendab kõneside liiklust 2G ja 3G võrkudes.
Telia tehnoloogiajuht Andre Visse tõdes, et kui 2021. aasta alguses oli Telia võrgus VoLTE ehk 4G kõneside võimekusega telefone ca 55%, siis 2022. aasta märtsis oli see arv kerkinud juba 71%-ni.
Otsesemalt puudutab 3G võrgu sulgemine neid inimesi, kelle kasutuses on vaid 2G/3G võrkudes toimivad mobiiltelefonid. Halvimal juhul võib see kliendile tähendada, et peale 3G võrgu sulgemist ta oma senist telefoni kasutada ei saa. Sellise olukorra vältimiseks soovitab Telia juba aegsasti kasutusele võtta VoLTE toega telefon, mis on ühest küljest tulevikukindel, teisalt aga pakub märksa paremat mobiilikõnede kvaliteeti kui vanemad telefonid. Samuti soovitab Telia üle vaadata 3G võrgus mobiilset andmesidet kasutavad seadmed (nt vanad netipulgad, mis 4G-d ei toeta) ning mõelda nende väljavahetamise peale.
NordenBladet – Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele uue ohvriabi seaduse eelnõu, mille järgi saab abi senisest rohkem ohvreid ning paraneb üldine ohvriabini jõudmine. Eelnõule oodatakse tagasisidet hiljemalt 16. mail.
Aastas registreeritakse Eestis üle 15 000 lähisuhtevägivalla juhtumi, kuid ohvriabi teenustele jõuab oluliselt vähem inimesi, kui on uuringute ja statistika järgi kannatanuid, ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
“Seksuaalvägivald on väga varjatud probleem, ka selle osas näitavad elanikkonna uuringud hoopis suuremat kannatanute hulka kui ametlik statistika. Seetõttu oleme otsustanud tagada traumast taastumist toetava vaimse tervise abi perevägivalla ja seksuaalvägivalla ohvritele sõltumata süüteomenetlusest,” selgitas Riisalo.
Ohvriabi seaduse muutmise eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem selgemaks. Seetõttu on kavas anda sotsiaalkindlustusametile õigus suure riskiga perevägivalla ohvrite puhul vahetada andmeid teiste ohvrit abistavate asutuste ja spetsialistidega.
Vägivallakuriteo ohvrite toetuse arvutamisel ei arvestata plaani kohaselt edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi ja tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist töötukassas.
Eelnõuga plaanitud muudatused maksaksid 2023. aastal ligi 1,9 mln, 2024. aastal 2,4 mln ja 2025. aastal ligi 3 miljonit eurot. Samal ajal on ainuüksi perevägivalla iga-aastasteks kuludeks hinnatud vähemalt 116,5 miljonit eurot. Selle summa sees on tervishoiuteenused, õiguskaitse kulud, sotsiaalteenused, füüsiline ja emotsionaalne kahju ning muud kulud.
Eelnõu järgi luuakse andmevahetuse õiguslikud alused, et tagada abi ka kõige raskemas olukorras ohvritele, kes erinevatel põhjustel ei suuda iseseisvalt abi otsida.
Pere- ja seksuaalvägivalla ohvritel on edaspidi psühholoogilise abi saamise eelduseks abivajadus, mitte süüteomenetluse alustamine.
Eelnõus on sätestatud nõuded ka ohvriabi osutajate haridusele ja täiendkoolitusele, eesmärgiga tagada, et haavatavas olukorras inimestega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.
NordenBladet – Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 1587 testitulemust, millest 148 osutus positiivseks. 25. aprilli hommikuse seisuga on haiglas 152 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 61 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 35 ehk 57,4% on vaktsineerimata ja 26 ehk 42,6% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 0,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,6 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 21 uut haigusjuhtu, millest 2 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Viimase seitsme päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 6,6 sümptomaatilist COVID-19 patsienti päevas. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 57-aastane mees ja 102-aastane naine.
Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 20 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 26 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 65 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 15. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 451 745 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%.
Terviseamet tuletab meelde, et Covid-19 põhjustava koroonaviiruse Sars-CoV-2 leviku vältimiseks tuleb hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda ja kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta.
Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt inimesele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.
Siseruumides on nõutud kaitsemaski kandmine, mida ei saa enam asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga. Rangelt soovituslik on kasutada meditsiinilisi või nendega võrdsustatud maske, kuna nende kasutamine tõkestab koroonaviiruse õhu kaudu edasikandumist väga tõhusalt.
Kaubanduses ja teeninduses ja üritustel peavad maskikandmise kohustuse täitmist hakkama jälgima ka teenusepakkujad ja kauplejad, kelle alal või ruumides inimene viibib. Ilma maskita inimesi siseruumides üritusele, müügi- või teenindusalale lubada ei tohi.
Inimesed, kes ei saa maski kanda tervislikel põhjustel, peavad seda arsti vastava otsusega tõendama.
Kaitsemaski kandmine on rangelt soovituslik nii vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud inimestele kui ka lastele alates 12. eluaastast ka kontrollitud üritustel, näiteks teatris, kinos, kontserdil.
