Neljapäev, jaanuar 1, 2026

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Arvo Pärdi Keskuse stipendiaadid on Ivar Põllu ja Iraani helilooja Golfam Khayam

NordenBladet – Sel aastal annab Arvo Pärdi Keskus välja kaks stipendiumit loometööks Arvo Pärdi Keskuses. Residendistipendiumi saavad Eesti dramaturg, lavastaja ja teatritegelane Ivar Põllu ning Iraani helilooja ja kitarrist Golfam Khayam.

“Hea meelega oleksime andnud välja rohkem stipendiume, sest taotlejad oli kõrgel tasemel ja väga raske oli sedavõrd heade kanditaatide vahel valikut teha,” sõnas Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo. “Muusikavaldkonna kunstnikest jäi lõpuks sõelale ida ja lääne muusikatraditsioone ühendav Iraani päritolu helilooja ja muusik Golfam Khayam. Otsingulise lähenemise poolest tuntud Ivar Põllu üllatas žüriid originaalse ideega, millele residentuuri ajal pühenduda.”

Tänavu lavastuse “Serafima + Bogdan” eest Eesti Teatriliidu lavastajaauhinna pälvinud Ivar Põllu on tunnustatud ja viljakas dramaturg ja lavastaja. Ta on Tartu Uue Teatri asutaja ja loovjuht, teinud muusikalisi ja lavakujundusi ning kirjutanud teatriarvustusi.

Helilooja ja instrumentalist Golfam Khayam on omandanud magistrikraadi kitarri alal USA-s ning magistrikraadi kompositsiooni ja interpretatsiooni alal Genfi muusikakõrgkoolist Šveitsis. Ta on võitnud rahvusvahelise heliloojate rostrumi kategoorias “Windows on the World” (“Aken maailma”) ning alates 2016. aastast teeb ta instrumentalistina koostööd tunnustatud plaadifirmaga ECM.

Stipendiumile saabus 81 taotlust üle maailma 31 riigist Põhjamaadest Ladina-Ameerikani. Arvo Pärdi Keskus avas residentuuriprogrammi 2021. aastal. Tänavu antakse välja kaks stipendiumi, millest üks on ette nähtud muusikavaldkonna ning teine mõne muu kunstiliigiga tegelevale loovisikule.

Residentuuri kestus on 1 kuni 4 nädalat, stipendium katab residendi transpordikulud, majutuse lähedal asuvas LaSpa hotellis ning sisaldab ka päevaraha.

Eesti: President Alar Karis: Täna on end arvele võtnud ligi 3800 Ukraina põgenikku

NordenBladet – Töötukassal on täna pakkuda 8780 töökohta, kuid ka registreeritud töötus kasvab, kirjutab president Alar Karis oma ametlikul Facebooki kontol.

Märtsis otsis tööd umbes 46 000 inimest. Töötukassa annab oma panuse, et tööandjad ja tööotsijad kokku viia. Käisin uurimas, mis tööd pakutakse ja kuidas edeneb Ukraina sõjapõgenike töölevõtmine. Selgus, et töötuna on täna end arvele võtnud ligi 3800 põgenikku Ukrainast, mis moodustab kõigist tööotsijatest umbes 8 protsenti. Rõõmustav oli kuulda, et Eestisse jõudnud põgenikest suur osa valdavalt kõrgharidusega naistest on juba endale tööd leidnud. Eriti tore, et mõned saavad siin jätkata ka erialast tööd näiteks õpetajana või kliinilise psühholoogina, aga paljud soovivad ka ajutist tööd, sest tahavad esimesel võimalusel kodumaale tagasi pöörduda. Keeruline on kindlasti töökohtade, koolikohtade ja elukohtade ühildamine.

Eesti: Kumu kunstimuuseum avab Lembit Sarapuu isikunäituse “Tegelikkus ja tõelisus”

NordenBladet – Kumu kunstimuuseum avab neljapäeval, 28. aprillil Lembit Sarapuu isikunäituse “Tegelikkus ja tõelisus”, mis teeb sissevaate kunstniku loomingusse läbi kuue aastakümne. Kokku on näitusel üle 130 teose: vanim teos pärineb aastast 1961 ning uusim aastast 2021.

Näituse ajal 92-aastaseks saava Lembit Sarapuu (snd 1930) maalimislaadi on tema 60 aasta pikkuse kunstnikutee jooksul seostatud nii naivismi, transavangardi kui ka postmodernismiga. Sarapuu teosed kuuluvad paljudesse era- ja muuseumikollektsioonidesse ning teda on autasustatud mitmete riiklike preemiatega.

“Sarapuu loomingu ühes otsas on lihtsad maastikud, aktid ja portreed, teises otsas seksuaalsed, brutaalsed ja grotesksed mütoloogilised süžeed ning keskel igapäevaelu ja inimeksistentsi käsitlevad allegoorilised, iroonilised ja vaimukad kujutised,” kirjeldas näituse kuraator, kunstiteadlane Anders Härm.

“Oma loomingut on ta ise mõtestanud pendeldamisena elu tegelikkuse ja elu tõelisuse kujutamise vahel, millest on tuletatud ka näituse pealkiri,” lisas ta.

Sarapuu tuli Eesti kunstiellu 30-aastase mehena 1960. aastate esimeses pooles pärast lühikest sõjaväelase karjääri 1950. aastatel ja Eesti NSV riikliku kunstiinstituudi maali eriala lõpetamist 1961. aastal. Enn Põldroosi ja Olav Marani põlvkonnakaaslasena suhtles ta ka nooremate, rühmitusse ANK ’64 kuulunud kunstnikega, kuid leidis oma joone naivismi ja vararenessansliku kunsti kaudu.

“Sarapuu katsetas 60ndatel lühidalt nii nn karmi stiili kui pisut hiljem ka soosterliku sürrealismiga, kuid otsustas nõukogude kunsti ametlikust liinist hälbimiseks leida omaenda ja sealjuures üsna üksildase tee,” kirjeldas Härm.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid. Näitus jääb külastajatele avatuks 18. septembrini 2022.

Avafoto: Lembit Sarapuu “Läänemere sünd” (1993)

Leedu: Relvajõudude juhataja kindralleitnant Valdemaras Rupšys: Vene ohu saaks kõrvaldada vaid režiimimuutus

NordenBladet – Venemaal kulub Ukraina sõjast taastumiseks 5-10 aastat, pärast seda muutub ta praeguse režiimi jätkudes oma naaberriikidele aga veel ohtlikumaks, ütles Leedu relvajõudude juhataja, kindralleitnant Valdemaras Rupšys Leedu rahvusringhäälingule LRT.

Kindralleitnant Rupšyse sõnul võiks Vene ohu kõrvaldada ainult režiimimuutus Venemaal. Seda aga praegu kusagilt paistmas ei ole.

Rupšyse sõnul on pannud Vene-Ukraina sõda ka Balti riike Vene ohtu veelgi tõsisemalt võtma. “Tõenäoliselt ei saanud kõik enne seda sõda Leedus võrdselt aru, et Venemaalt tulev oht on reaalne,” ütles Rupšys LRT-le. Kindralleitnandi sõnul on sõda Ukrainas näidanud, et NATO toimib ja suudab Venemaa sõjalist agressiooni heidutada ning kõiki oma liikmesriike, sealhulgas Leedut, kaitsta. “NATO peasekretäri avaldus, et ühtki sentimeetrit NATO territooriumit ei tohi kaotada, on väga selge,” ütles Rupšys LRT-le.

Rupšyse sõnul kaotab Venemaa Ukraina sõjaga kindlasti oma konventsionaalse jõu, sest Venemaa vaevleb juba praegu tõsiste majandusprobleemide küüsis. Sõjaväe taastamise tehnoloogia on aga ressursimahukas, mistõttu taastumine ei ole Rupšyse hinnangul kindlasti kiire.

Rupšyse sõnul peab NATO heidutustase küündima sinnamaale, et Venemaal ei tekkiks isegi kavatust organisatsiooni liikmesriike rünnata. Ka peaks Rupšyse sõnul Vene ohuga rohkem arvestama tsiviilühiskond. Näiteks peab kindralleitnant oluliseks, et Leedus edaspidi ehitatavatesse elumajadesse plaanitaks kindlapeale ka varjend.

Avafoto: Valdemaras Rupšys (NordenBladet)

Soome: Välisminister Pekka Haavisto: Macroni tagasivalimine on Soomele hea

NordenBladet – Soome välisministri Pekka Haavisto sõnul toob Emmanuel Macroni tagasivalimine Prantsusmaa presidendiks vajalikku stabiilsust Venemaa-Ukraina sõjast varjutatud Euroopa poliitikasse.

“Macroni jätkamine tähendab Prantsusmaa senise Euroopa- ja julgeolekupoliitika jätkumist,” ütles Haavisto Soome rahvusringhäälingule YLE. Välisministri sõnul tähendab Macroni võit ka, et Prantsusmaa toetab edaspidigi Soome NATO-püüdlust.

Le Peni pääs presidenditoolile oleks Haavisto hinnangul toonud Euroopa poliitikasse juurde ennustamatust. Soome välisministrit tegi murelikuks ka Le Peni väga sõbralik suhtumine Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinisse.

Ka Euroopa parlamendi kahte suurimasse rühma kuuluvate Soome saadikute hinnangul on Macroni võit Soome seisukohalt väga hea. Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraatide rühma kuuluva Hanna Virkkuneni sõnul oleks Le Peni pääs presidenditoolile olnud Euroopa julgeolekule eriti halb. “Euroopa Liidus on palju olulisi välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid, mis nõuavad liikmesriikide üksmeelt ning neis on Prantsusmaa panus erakordselt tähtis,” selgitab Virkkunen.

Euroopa parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide rühma kuuluva Miapetra Kumpula-Natri sõnul on praegu eeskätt vaja Euroopa koostööd, millele Le Pen lubas vastu astuda. Kumpula-Natri sõnul põhjustasid suurt muret ka Le Peni mõistev suhtumine režiimijuht Putinisse ja avaldused Prantsusmaa eemaldumisest NATO-st. Kumpula-Natri sõnul on Macron hea poliitik selle poolest, et ajab julgelt Euroopa Liidu ühiseid asju nii rahvusvaheliselt kui ka Prantsusmaa sees.

Avafoto: Pekka Haavisto (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)