Teisipäev, detsember 23, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Leedu keelustas Vene kaupade transiidi, Kaliningradis ostupaanika

NordenBladet – Leedu on tõkestanud sanktsioonidealuste Vene kaupade transiidi Venemaa emamaa ning Leedu, Valgevene ja Poola vahel asuva Kaliningradi oblasti vahel, teatab oblasti kuberner Anton Alihanov. Kuberneri sõnul puudutab keeld umbes pooli kaupu, mida Kaliningradi kaudu kas Venemaale tuuakse või sealt välja viiakse.

Alihanovi sõnul sai ta keelust teada Leedu Raudtee saadetud kirjast. Leedu valitsus pole keeldu ametlikult kinnitanud, küll on seda teinud Leedu Raudtee.

Leedu asevälisministri Mantas Adomenase sõnul ootab Leedu keeluks ametlikku kinnitust Euroopa Komisjonilt. Vilnius on varem teatanud, et ei saa Vene kaupade transiiti ära keelata, sest selle kohta on Euroopa Liidu ja Moskva vahel eraldi leping.

Alihanov kutsus Kaliningradi oblasti elanikke transiidikeelust mitte ostupaanikasse sattuma.

Inimesed käitusid Alihanovi üleskutsele siiski täpselt vastupidi. Kaliningradi oblasti poodides on käimas tõsine ostupaanika, mille kohta on sotsiaalmeediasse riputatud ka juba mitmeid amatöörvideosalvestisi.

Transiidikeeld teeb oblasti olukorra eriti raskeks, sest kaubaveod Kaliningradi ja muu Venemaa vahel on nüüd võimalikud ainult meritsi ja õhutsi. Viimane aga on väga kulukas, sest Balti riikide õhuruum on vastuseks Venemaa agressioonile Vene lennukitele suletud, mistõttu peavad need lendama väga suure ringiga.

Ehitusmaterjale ning tsementi aga lennukitega ei veeta, mistõttu tuleb oodata nende saabumist laevaga. Kaubalaevade aeglase liikumise tõttu muutuvad ehituskaubad Kaliningradi oblastis ilmselt defitsiitseks ning seda teavad ka oblasti elanikud. Seetõttu puhkes kõige hullem tunglemine just ehituspoodides. Praeguseks on tunglemine juba raugenud, sest kaup sai lihtsalt otsa.

Adomenase sõnul on paanikas süüdi ainult Kaliningradi oblastivõimud ise, kes keeldu propagandistlikel eesmärkidel ära kasutavad. Adomenase sõnul on Kaliningradi oblastivõimudel vaja õhutada läänevastaseid meeleolusid, milleks sobib transiidikeeld suurepäraselt.

Adomenase sõnul on praegune paanika ainult osa üldisest hüsteerilise meeleolu kütmisest, mis Kaliningradi oblasti käib. Näiteks usub suur osa oblasti elanikest, et NATO riigid ründavad Kaliningradi kõige lähemal ajal. Sellise usuni on elanikud Adomenase hinnangul viidud järjekindla mõjutustööga oblasti ajakirjanduses.

Leedu kaitseväe juht: ühest NATO brigaadist ei piisa riigi kaitsmiseks

NordenBladet — Leedu peab suurendama vastuvõtva riigi võimekust, kuna ühest NATO brigaadist ei piisa riigi kaitsmiseks Vene rünnaku vastu, ütles Leedu kaitseväe juht, kindralleitnant Valdemaras Rupšys.

„Fakt on see, et kui me ei taha loobuda ühestki tollist [NATO territooriumist], on meil vaja rohkem kui brigaadi. Seetõttu peame riigina arendama oma vastuvõtva riigi võimekust,” ütles kindralleitnant reedel ajakirjanikele.

Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas ütles selle nädala alguses, et NATO on leppinud kokku brigaadisuuruse liitlasüksuse väljatöötamise Leedu jaoks, kuid lisas, et lõplik otsus selgub Madriidi tippkohtumisel, vahendab lrt.lt.
Ministri sõnul paigutatakse osa Berliini juhitavast brigaadist Leetu ja osa jääb Saksamaale. Ta ütles, et Vilnius püüab siiski saada brigaad lõpuks täielikult Leetu.

Rupšyse sõnul muudab logistika keeruliseks kogu brigaadi korraga Leedusse paigutamise.
„Vaatame praegu erinevaid võimalusi. Saan ministrit toetada vaid sellega, et lähiajal ei saa brigaadi [Leedu pinnal] tõenäoliselt täielikult kasutusele võtta erinevatel põhjustel, kusjuures üks neist on logistika ja teine ​​taristu,” ütles kaitseväe juht.

Leedu soovib, et 2017. aastal lähetatud liitlaspataljon muudetaks brigaadi suuruseks, viidates Venemaa kasvavale ohule. See tähendab NATO üksuse suurendamist 5 korda. Selleks aga pole Leedus piisavalt majutust ja muid tingimusi.

 

Soome: ELi uus sanktsioonide pakett lõpetas Soome odava kütuse ralli Venemaalt

NordenBladet — Enne viimast sanktsioonide paketti said eraisikud tuua Venemaalt Soome oma tarbeks ühe 10-liitrise kanistriga bensiini või diislit. Kuues pakett aga lõpetas kütuse toomise Venemaalt. Kuues pakett keelab muu hulgas õlide, bensiini ja diisli toomise Venemaalt. Otsus tehti 4. juunil ja see jõustus Soome piiriületuskohtades 16. juunil, vahendab Iltalehti.

Paljudele soomlastele tuli see üllatusena Vaalimaa piiriületuskohas. Need reisijad, kel oli kanister bensiiniga kaasas, saadeti tagasi Venemaale.

Soome toll ei teavitanud asja kohta varem, kuna tegemist oli ühe keeluga paljudest. Piiriületusel aga ummikuid keelu tõttu ei tekkinud. Inimesed ootasid tavapärasest mõni tund kauem.

Kütuse toomine Soome on seni olnud 10 liitri ulatuses maksuvaba, mistõttu on paljud piiriäärsed elanikud toonud kütust Venemaalt. Koroonapiirangute tõttu on aga toomine viimastel aastatel vähenenud. Praegu soovitab Soome välisministeerium vältida igasugust reisimist Venemaale.

Juulikuu algul peaks muutuma piiriületus Soome kolmandatest, ehk Euroopa Liidu välistest riikidest. Seetõttu võib piiriületus aktiviseeruda, kui koroonapiirangud juuni lõpus kaovad.

Soome praegused piiriületuse piirangud kehtivad juuni lõpuni ja lähipäevadel peaks tegema valitsus otsuse piirangute pikendamise või lõpetamise kohta. Kui piiranguid ei pikendata, siis kõik koroonaga seotud piiriületuse piirangud kaovad.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: ENPA arutab Euroopa julgeolekuolukorda

NordenBladet — Eesti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsioon osaleb ENPA juunisessiooni töös Strasbourgis, kus arutatakse julgeolekuolukorda Euroopas.

Eesti delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et  Euroopa julgeolek muutus drastiliselt 24. veebruaril, mil Venemaa alustas oma laiaulatuslikku sõjalist agressiooni Ukrainas. „Olukorra ohtlikkust ja mõju kogu regiooni julgeolekule on Euroopas teistest selgemini teadvustanud Balti riigid. Praegu on eriti oluline hoida kogu Euroopa ühisrinnet Venemaa alustatud sõja vastu Ukrainas ja koordineerida ühist tegevust Euroopa julgeoleku kindlustamiseks,” lisas ta.

Täna arutab assamblee valimisi Serbias ning erakondade rolli kaasatuse ja mitmekesisuse suurendamisel. Homme käsitletakse Euroopa Nõukogu rolli muutunud julgeolukorras Euroopas, inimõiguste tagamist Põhja-Kaukaasias ning poliitvangide kohtlemist Venemaa Föderatsioonis.

Kolmapäevase istungi keskne teema on Venemaa agressioon Ukraina vastu, rände humanitaartagajärjed ning ilma saatjata pagulaslaste kaitse.

Esmaspäeval kohtuvad Strasbourgis ka Põhja- ja Baltimaade (NB8) delegatsioonide juhid, kes arutavad samuti julgeolekuolukorda Euroopas.

ENPA osaistungi töös osaleb ka ENPA Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann.

 

Eesti: Kagupiiri esimese etapi ehitustööd 23,5 kilomeetri pikkusel piirilõigul said valmis

NordenBladet – Merko Ehituse ja GRK Infra esindajad andsid Võrumaal politsei- ja piirivalveametile üle väljaehitatud piirilõigu, mis algab Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist ning kulgeb kuni Luhamaa piiripunktini.

Nii ehitaja kui ka tellija tõdesid, et piiritaristu ehitamine kohati soisele pinnasele nõudis tavalisest keerukamaid insenertehnilisi lahendusi.

“Kaks aastat tagasi algas siin tõsine ehitus ja see on päris suur piirilõik. See on valmis tehtud kahe aastaga, mis oli esialgu plaanis valmis teha kolme aastaga, ehitaja on tubli olnud. Piirivalvurid teevad oma tööd suure südamega ja tänastes oludes, mis nende jaoks on tunduvalt soodsamad ja paremad, on siin rajatised, tehnoloogia tuleb, on võimalik paremini patrullida, ennetada ja paremini piiririkkujaid kinni pidada,” rääkis siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits.