Pühapäev, detsember 21, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Maksunõu: Kas Soomes saab loobuda ema pärandist ja võtta vastu vaid elukindlustuse hüvitis?

NordenBladet — Soome maksunõu portaalile TalousTaito saabus järgmine küsimus:

Soovin loobuda oma ema pärandist laste kasuks. Lisaks pärandile saan elukindlustushüvitist, mille soovin vastu võtta. Kas ma pean sellest elukindlustushüvitisest loobuma, et pärandist loobumine kehtiks või võin pärandist lihtsalt loobuda, aga elukindlustushüvitise vastu võtta? Lugesin, et pärandist saab tõhusalt loobuda ainult siis, kui loobuda pärandist täielikult, mitte osaliselt. Oleme mures, et valesti loobudes peame maksma lisamakse.

Vastab maksujurist Maisa Katisko:

Saab loobuda vaid pärandist ja elukindlustushüvitise vastu võtta. Sel juhul maksate pärandimaksu vaid saadud elukindlustushüvitiselt. Pärand maksustatakse tulu pärijatel ehk teie lastel, kes oleksid pärinud teie ema pärandi, kui teie oleksite surnud enne teda.

Maksupraktikas on aktsepteeritud, et pärija loobub pärandist, kuid võtab vastu surma alusel saadud elukindlustushüvitise. Seega ei takista elukindlustushüvitise saamine iseenesest tõhusalt pärandist maksustamise eesmärgil loobumist.
Tõhus pärandist loobumine tähendab seda, et loobute pärandist kirjalikult enne pärandvara jagamist. Pärandvara jagamine tähendab, et hakkate kasutama omanikule kuuluvaid õigusi, s.o näiteks pärandvara müümiseks või pärandi sissenõudmiseks.

Loobumine peab toimuma ka tingimusteta, st te ei saa määrata, kes teie asemel vara pärib. Kui loovutamisdokumendis on kirjas näiteks „loobun oma laste kasuks”, ei muuda see loobumist ebaefektiivseks, kui lapsed on seaduse järgi põhipärijad. Kui pärandist on efektiivselt loobutud, määratakse pärandimaks tulu pärijatele.

Kui pärandist loobumine loetakse ebatõhusaks, tasub loobuja pärandimaksu kogu oma pärandiosa pealt. Lisaks tekib üleandja ja saaja vahel annetus, millelt tasutakse kinkemaks.

Seadusejärgsest pärandist ei saa loobuda osaliselt, kuid testamendil põhinevast pärandist saab loobuda ka osaliselt.

 

Läänemerd on peetud maailma kõige saastunumaks mereks – Soome asjatundja selgitab, kuidas on olukord nüüd

NordenBladet — Läänemerd on aastakümneid peetud maailma kõige saastunumaks mereks. Keskkonna-alaste meetmete tulemusel on olukord paranenud, aga sinivetikas põhjustab jätkuvalt probleeme. Soome keskkonnakeskuse teaduri Seppo Knuutila sõnul kannatab Läänemeri jätkuvalt eutrofeerumise (toitainete liigsisaldus) käes, mille tulemuseks on sinivetika vohamine, vahendab MTV.

Läänemere fosforisisaldust on suudetud alla tuua 60 protsenti ja lämmastiku kogust on vähendatud kolmandiku võrra. Läänemere iseärasusest tingituna aga vahetub vesi iga 30 aasta järel. Praeguste meetmete mõju tuleb seetõttu oodata veel aastakümneid.

Vee aeglasest vahetumisest tingituna on Läänemeri sisuliselt kinnine veekogu, mis on Põhjamerega ühenduses vaid mõne väina kaudu. Mere eutrofeerumise seisukohalt olukord niipea ei parane.

Fosforit satub merre seoses inimasutuste, tööstusjäätmete ning põllu- ja metsamajandusega. Reovee koormust on suudetud Knuutila väitel vähendada nii palju kui võimalik. Kõige suurem väljakutse on aga põllumajandus.

Kuigi põldude mineraalväetistega väetamine on vähenenud, on põldudesse aastate jooksul kogunenud palju mineraale nagu fosfor. Saastet on üritatud vähendada kipsiga töötlemisega. Kui põlde töödelda kipsiga kaks korda, siis langeb fosfori tase 10 aasta jooksul kaks korda.

Kui Läänemerel tehtaks kõik mis võimalik, siis on Knuutila väitel võimalik aastasaja keskpaigas vähendada vetikate vohamist 30-40 protsenti.

Soomes, Rootsis ja Taanis on reovee puhastamisega tegeldud maksimaalselt. Naaberriikides mujal, eriti aga Baltimaades, Venemaal ja Poolas on veel arenguruumi. Toidu tootmise väljakutsed on väga suured.

Igaüks saab aga ka ise palju ära teha puhtama keskkonna nimel. Lisada tuleks taimse toidu ja Läänemerest püütud kala söömist ning vähendada liha tarbimist. See on tervislik ühtemoodi nii Läänemere kui inimeste tervise jaoks.

Knuutila sõnul on Läänemeri soojenenud viimase 200 aastajooksul 3 kraadi, sellest 2 kraadi on lisandunud viimase 30 aasta jooksul. Soojas vees lahustub vähem hapnikku ja hapniku liikumine soojas vees kiireneb, mis süvendab hapnikuprobleemi. See kahjustab organisme ja taimi.

Kaob ka jääkate, mis mõjutab näiteks hüljeste ellujäämist talvisel ajal.

Knuutila ütleb, et inimtegevuse tulemusena on viimase 200 aasta jooksul Läänemerre jõudnud umbes 120 uut võõrliiki. Soomes leidub neid regulaarselt umbes 30. Mõnda peetakse kahjulikuks.

Konkreetne näide võõrliikidest on laevade põhja külge kleepuv tõru-kõrvits. Soome jõudis see juba 19. sajandi alguses. Kui seda poleks, siis poleks vaja kasutada mürgiseid värve.

 

Soome viisajärjekorraga kaubeldakse Venemaal mustal turul

NordenBladet — Soome ja terve Schengeni piirkonna viisad on Venemaal nii kuum kaup, et viisajärjekorraga kaubeldakse mustal turul. Venelastele pakutakse interneti teel võimalust osta koht Soome viisajärjekorras. Odavaim teenus maksab 500-1000 rubla ehk 8-16 eurot. Kallimate teenuste eest küsitakse 16 000-22 000 rubla ehk 250-350 eurot ning selle eest pakutakse kohta järjekorra eesotsas.

Soome esindused on teadlikud sellest, et on hakatud kauplema kohtadega viisajärjekorras. See pole ga seotud Soome esindustega, vahendab Ilta-Sanomat.

Tavaline protseduur näeb välja selline, et inimene broneerib viisa taotlemiseks aja. Järjekorra teenustega tegeleb ettevõte VFS Global. Ilma eelnevalt broneeritud ajata pole võimalik viisa taotlust esitada ja praeguse seisuga on kõik ajad broneeritud kuni septembri alguseni.

Soome konsulaadist Peterburis öeldi, et broneeringute süsteem tahetakse ringi teha, nii et kohta järjekorras poleks enam võimalik osta.

Vene väljaande Komsomolskaja Pravda andmetel on osa broneeringute müüjatest anonüümsed ja nende teenuseid on raske kontrollida. Ent on ka turismibüroosid, kes teevad koostööd viisakeskuse ja esindustega.

Peterburi väljaanne Fontanka on aga andnud näpunäiteid, kuidas omale viisajärjekorras paremat kohta saada. Tuleb lihtsalt istuda arvuti taga ja iga poole tunni järel uuesti proovida. Vahel tuleb viisakeskusse vabu aegu, kuna inimesed on oma ajast loobunud.

Peterburi reisibüroodel on oma ajad viisade hankimisel, tänu millele on nende kaudu kergem viisat saada.

Peterburi linnavalitsus on andnud teada, et Vene riiklikud teenuskeskused MFT pakuvad samuti viisade tegemise võimalust. Sealt saadetakse taotlused edasi ettevõttele Migratsionnõi Aljans. Selle meetodi puhul on järjekord 70 päeva.
Soome Peterburi konsulaadi info kohaselt pole neil koostööd MFT-dega. Küll on aga võimalik, et MFT-d kasutavad mõnda reisibürood, millega Soome esindus teeb koostööd.

Kõik need näpunäited puudutavad vaid viisade taotlemise järjekordi. Viisade väljastamisega aga tegeleb Soome esindus. Soome esindused väljastavad viisa 10 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

Schengeni viisa hind on venelastele 4740 rubla ehk 80 eurot. Peterburi peakonsulaadi andmetel esitatakse üle Venemaa iga päev ligi 1000 Soome viisa taotlust.

 

Hea teada: Kas kasvuhoone ehituse eest saab Soomes kodumajapidamise maksusoodustust?

NordenBladet — Soome maksunõu portaalile TalousTaito saabus küsimus maksusoodustuse kohta kasvuhoone ehituse puhul.

Küsimus oli järgmine:

Olen tellinud ehitusfirmalt eramu hoovi kasvuhoone pinnase- ja soojustustööd. Nad ehitasid plastist elementidest kasvuhoone. Kasvuhoone loa olen juba linnalt saanud. Kas pinnase- ning kasvuhoone ehituse kulude eest saab kodumajapidamise maksusoodustust?

Vastab maksujurist Harri Rajala:

Kahjuks ei saa. Uusehitis ja sellega sarnanevad juurdeehitised ja lisaehitus ei anna õigust kodumajapidamise maksusoodustuseks. Kodumajapidamise maksusoodustuse alt välja arvatud täiend- ja lisaehitus hõlmab ka eraldiseisvate kaetud ehitiste ja hoonete, näiteks kasvuhoone ehitamist õuealale.

Seevastu juba õuealal oleva vana kasvuhoone hoolduse ja elementaarsete parendustööde eest saab kodumajapidamise maksusoodustust.

Uue ühepereelamu ja selle õuealaga seotud tööd loetakse majapidamise mahaarvamisele mittekuuluvaks uusehitiseks enne, kui on lõppenud kõik maja ja õueala ehitusega seotud lõplikud kontrollid. Ka pärast seda loetakse uueks ehitamiseks kõik sama eramu ja selle õueala esmakordsed lisatööd, mis tehakse kahe aasta jooksul pärast lõppkontrolli.

Kui ühepereelamu lõplikust ehitusjärgsest kontrollist on möödunud eelnimetatud kaks aastat, saab kodumajapidamise maksusoodustust täiendavate katmata ehitiste (nt siseõue või terrassi) ehitamise või lammutustööde eest, mis tehakse varem valminud elamu hoovis.

Avafoto: Pexels

 

Soome: Inimesed on hädas elektrilepingutega – pakutakse 4 korda kõrgemat hinda

NordenBladet — Soomes on inimesed viimasel ajal hädas elektrilepingutega. Neil, kel fikseeritud hinnaga lepingud lõppevad, pakutakse nüüd 4 korda kõrgemat hinda. Elektri börsihind oli juunis 2,5 korda kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal, selgub elektribörsi NordPool andmetest.

Eelmisel nädalal oli hind 18,6 senti kWh eest. Sellele lisanduvad veel käibemaks ja vahendustasu. Ning lõpuks lisanduvad elektrimaks ja ülekandetasu koos käibemaksuga.

Elektri hinnatõus on peamiselt seotud maagaasi kiire hinnatõusuga. Kesk-Euroopas toodetakse elektrit põhiliselt gaasist. Kesk-Euroopa kõrge hind kajastub ka Põhjamaades, sealhulgas Soomes.

Inimesed on nüüd hädas, millist elektripaketti valida. Suure tõenäosusega eeloleval talvel elektri hind ei lange, vahendab MTV.

Tarbijatel soovitatakse omavahel võrrelda eri müüjate pakkumisi. Fikseeritud hinnaga tähtajaline leping sobib neile, kes soovivad kindlat hinda ning ei soovi turu olukorraga seotud järske hinnakõikumisi. Vanade lepingute lõppedes võivad aga uued hinnad olla palju kõrgemad. Tähtajalised lepingud sõlmitakse 1-2 aastaks. Sellist lepingut ei saa lõpetada, kui hinnad langevad.

Kõige levinum on tavaline jooksev elektrileping. Selle järgi saab müüja muuta hinda teatades sellest kuu aega ette. Sellise leipingu põhjal võib aga hinnamuutus olla suur.

Börsielektri lepingutes muutub hind iga tund vastavalt börsi hinnale. Börsilepingut tasub kaaluda siis, kui tarbimist saab reguleerida nii, et see on odavamal ajal. Börsielektri puhul peab olema valmis järskudeks hinnamuutusteks. Näiteks tuulevaiksetel pakaselistel päevdel võib hind tõusta päris kõrgele. Tuulise ilmaga aga võib elektrit saada väga soodsalt. Näiteks teisipäeval kõikus elektri börsi MWh hind vahemikus 1,5 – 11,9 eurot. Läinud aasta detsembris ulatus hind 1000 euroni MWh eest.

Börsielektri puhul tasub jälgida, millise marginaali lisavad müüjad hinnale. Lisaks võib müüjate puhul olla erinev arvestus, kas börsihind tunnihind või keskmise ööpäevane hind.