NordenBladet — Soomes on inimesed viimasel ajal hädas elektrilepingutega. Neil, kel fikseeritud hinnaga lepingud lõppevad, pakutakse nüüd 4 korda kõrgemat hinda. Elektri börsihind oli juunis 2,5 korda kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal, selgub elektribörsi NordPool andmetest.
Eelmisel nädalal oli hind 18,6 senti kWh eest. Sellele lisanduvad veel käibemaks ja vahendustasu. Ning lõpuks lisanduvad elektrimaks ja ülekandetasu koos käibemaksuga.
Elektri hinnatõus on peamiselt seotud maagaasi kiire hinnatõusuga. Kesk-Euroopas toodetakse elektrit põhiliselt gaasist. Kesk-Euroopa kõrge hind kajastub ka Põhjamaades, sealhulgas Soomes.
Inimesed on nüüd hädas, millist elektripaketti valida. Suure tõenäosusega eeloleval talvel elektri hind ei lange, vahendab MTV.
Tarbijatel soovitatakse omavahel võrrelda eri müüjate pakkumisi. Fikseeritud hinnaga tähtajaline leping sobib neile, kes soovivad kindlat hinda ning ei soovi turu olukorraga seotud järske hinnakõikumisi. Vanade lepingute lõppedes võivad aga uued hinnad olla palju kõrgemad. Tähtajalised lepingud sõlmitakse 1-2 aastaks. Sellist lepingut ei saa lõpetada, kui hinnad langevad.
Kõige levinum on tavaline jooksev elektrileping. Selle järgi saab müüja muuta hinda teatades sellest kuu aega ette. Sellise leipingu põhjal võib aga hinnamuutus olla suur.
Börsielektri lepingutes muutub hind iga tund vastavalt börsi hinnale. Börsilepingut tasub kaaluda siis, kui tarbimist saab reguleerida nii, et see on odavamal ajal. Börsielektri puhul peab olema valmis järskudeks hinnamuutusteks. Näiteks tuulevaiksetel pakaselistel päevdel võib hind tõusta päris kõrgele. Tuulise ilmaga aga võib elektrit saada väga soodsalt. Näiteks teisipäeval kõikus elektri börsi MWh hind vahemikus 1,5 – 11,9 eurot. Läinud aasta detsembris ulatus hind 1000 euroni MWh eest.
Börsielektri puhul tasub jälgida, millise marginaali lisavad müüjad hinnale. Lisaks võib müüjate puhul olla erinev arvestus, kas börsihind tunnihind või keskmise ööpäevane hind.