NordenBladet  – Hästi ehitatud ja hooldatud rookatus ehk roogkatus võib vastu võtta ka sajanda sünnipäeva. Pilliroost valmistatakse pillirooplaate, punutakse matte ja ehitatakse vastupidavaid katuseid. Kuna roog on ise energiasäästlik ja hea soojustusmaterjal, võib selle alla pandav soojustus olla minimaalne. Katus hakkab toimima loodusliku isolatsioonina, tagades ruumile loomuliku õhuniiskuse. Pillirookatuse alla ei ole suvel palav ega talvel külm.

Veel on roog tuntud kui pehme ja plastiline materjal, mille tõttu saab temast vormida erinevate kujudega katuseid. Roogkatuse keskmine eluiga on 60-80 aastat. Katuse eluiga aitab pikendada hooldus. Kuna kõige rohkem saab ilmastiku käes kahjustada katusehari, siis on hea seda iga 10-15 aasta tagant uuendada. Ehitamine või parandustööd tasub ette võtta perioodil, kui on kõige vähem sademeid, sest roog vajab paigaldamiseks kuiva ilma. Märjast roost ehitatud katus ei ole enam nii vastupidav ja tihe. Üsna levinud on arusaam, et roogkatus on väga tuleohtlik, tegelikult see aga paika ei pea. Kui majas on siiski kamin, mis paiskab sädemed otse korstnasse, võib korstna otsa paigaldada võrgust sädemepüüdja. Samuti on olemas spetsiaalne immutusvahend katuse tulekindluse tagamiseks, kuid see vajab iga viie aasta järel uuendamist.

Oluline on katuse kalle ja paksus:
* Roogkatuse paksus on tavaliselt 30 cm
* Katusele pandav roog peab olema kuiv, puhastatud ja kvaliteetne
* Roovituse samm peab olema 30-40 cm, vastavalt pilliroo pikkusele
* Katuse põhikalle peab olema vähemalt 45 kraadi.
* Mida teravam on katuse kalle, seda vähem imendub katusesse niiskus ning katuse eluiga pikeneb Katuse minimaalne kalle ei tohi olla alla 37-38 kraadi
* Ühe katuse ruutmeetrisse mahub keskmiselt kümme kahlu. Kahl on pilliroopunt, mis peab olema Euroopa normide kohaselt läbimõõduga 63 cm.
* Üks ruutmeeter roogkatust kaalub keskmiselt 40 kg.
* Katuse ruutmeetri hind sõltub töö keerukusest, katusel kasutatavast pilliroost ja lisatöödest.

Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele võtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on samaaegselt nii katusekatte- kui ka isolatsioonimaterjal. Euroopa pillirooturul ja pilliroost katuste valmistamisel on väga pikaajaline traditsioon. Eelkõige kasutatakse pilliroogu nendes riikides, kus see on kohapeal kergesti kättesaadev. Pilliroog on väga pikaealine ja vastupidav, roogkatuse eluajaks on 40–60 aastat. Vastupidavus sõltub katuse paksusest, aga muidugi ka materjali ja töö kvaliteedist.


Rookatuste ajaloost
Eestis leiab andmeid vanimatest katustest alates III–II aastatuhandest e.m.a. Need olid püstkojad, mida kaeti puukoore ja mätastega. Pillirookatust hakati paigaldama eluruumidele ja rehealustele alles XV–XVI sajandil. Rookatus ehitati laia räästaga, et kaitsta puitseinu sademete eest. Sademete läbijooksu vältimiseks pidi katusekalle olema vähemalt 45 kraadi. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses oli roog Eesti üks põhilisemaid katusematerjale. 1881. aasta rahvaloenduse andmeil olid Eestis talumajapidamistest rooga kaetud 70–80%. Läänemaal ja saartel oli rooga kaetud katuseid 90% ulatuses. 1922. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et Lääne maakonnas ja saartel asuvate elamute katusematerjaliks oli roog 69% ulatuses.


Kuidas käib rookatuse ehitus? Millest rookatust ehitatakse?
Rookatuse ehitamiseks on vaja koguda pilliroogu. Pilliroog lõigatakse ja heidetakse kahludeks (pilliroost punt, mille ümbermõõt on 63 sentimeetrit), mille täpne mõõt saavutatakse kalibreerimisraudade abil. Kahludes peab olema ühepikkune roog. Roogu lõigatakse jõeluhtadelt, järvedelt ja merelahtedest, kas jää pealt või madalast veest vastavalt ilmaoludele. Roo lõikamine hakkab pihta novembris pärast öökülmasid. Selleks ajaks on pilliroolehed öökülmade tõttu kuivanud ja küljest ära kukkunud. Parem on lõigata roogu, mis on ilma lehtedeta. Kuiva roogu hoitakse laos, kus rookahle võib üksteise peale panna kuni kuus kihti. Kuivas laos säilib roog aastaid, ilma et sellega midagi juhtuks, aga laos peab õhk kindlasti liikuma. Aastasadu on roogu lõigatud sirbi ja vikatiga. Tänapäeval on lisandunud roolõikusmasinad. Lumevaesel talvel saab kasutada lükkamisrauda.

Rookatuse valmistamiseks on vaja eriotstarbelisi tööriistu, näiteks katuselasna ehk katusekärpi, katusekonkse, kääre, nuga.

Rookatuse ehitamine algab eeltöödest. Rookatust ehitades tuleb esiteks mõõta üle katus, et arvutada selle pindala ja selgitada välja vajaminev rookogus. Rookatusemeistrid arvestavad iga katuseruutmeetri kohta kümme 63-sentimeetrist rookahlu. Siiski peab arvesse võtma ka katusele mineva roo pikkust ja paksust. Enne roo paigaldamist tuleb katusele asetada sarikad ja nende külge kinnitada roovid ehk puidust 5×5 sentimeetrise läbimõõduga prussid, mille külge kinnitatakse hiljem pilliroost kahlud. Rookatuse ehitamine seisneb rookahlude asetamises katusele ja nende sidumises katuse roovide külge. Katusele paigaldatakse kõrvuti rookahlud, mis moodustavad ühe rea. Esimese rea rookahlud seatakse üksteise kõrvale. Tekkinud rea peale tuleb asetada ümar raudlatt ehk korralatt. Korralatt tuleb panna iga roovi kohta. Rookahlud jäävad katuse sarikate külge asetatud roovide ja korralati vahele. Sama protsess kestab katusepaneku lõpuni ehk seni, kuni tehtud on ka katuse hari. Viimaseks etapiks on katuse viimistlemine.

Millised on rookatuse / rookatuste miinused ja plussid?
Rookatusel on nii eeliseid kui ka puudusi. Rookatuse peamiseks plussiks on ilus välimus, mis sobib maapiirkondade keskkonda. Rookatus hoiab väga hästi soojust ja ka katusealuse soojustamiseks kulub 40% vähem soojustusmaterjali kui muud liiki katuste korral. Rookatused on keskkonnasõbralikud, mis tänapäeval on ökoloogiliselt väga tähtis. Pilliroog katusematerjalina on kodumaine ja kergesti kättesaadav. Lääne-Eesti saartel on pilliroog suhteliselt levinud ja katusematerjaliks sobilik.

Rookatuste puuduseks on kallidus, mis piirab rookatuste ehitust paljudele inimestele. Samuti nõuab rookatus hoolt ja peab küll vastu kaua, kuid siiski vähem kui sada aastat. Rookatuse ehitus on töömahukas ja vajab palju kalkuleerimist. Kahjuks on kvaliteetseid rookatuseid teha oskavaid meistreid ja firmasid Eestis vähem kui tehiskatusematerjalide paigaldajaid. Rookatuse üheks puudusteks on ka tuleohtlikkus.


Fotod: NordenBladet

Märksõnad: rookatus, rookatus, rookatused, rookatused, pillirookatused, pilliroog, katuseroog, reedroof, reed roof, thatching, roof thatching, ruokokatto, niedru jumt, thatched roof, rookatus norra keeles, siv taket, roogkatus rootsi keeles, vasstak