NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna erakorralise istungi, et saada ülevaade eestikeelsele õppele ülemineku ning kõrghariduse rahastamise kavast.
Erikomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et koalitsioonilepingus on kirjas soov minna üle eestikeelsele õppele nii lasteaias kui ka põhikoolis. „See nõuab lisaraha nii õpetajate palkamiseks kui ka õppemetoodika väljatöötamiseks ja õpikute väljaandmiseks, mistõttu soovime komisjonis üle vaadata, milline eelarve on selleks ette nähtud,“ lausus esimees.
Samuti on arutelu all kõrghariduse rahastamine. „Koalitsioonileppes on ette nähtud, et kõrghariduse rahastamist suurendatakse alates 2023. aastast 15 protsendi võrra aastas. Lisaraha leidmine on väga oluline, mistõttu soovime saada ülevaate, kui kaugele on sellega jõutud ja kas lisarahastus on piisav, et kõrgkoolidega vajalikud lepingud sõlmida.“
Erikomisjoni erakorralisele istungile on kutsutud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Mari Karon, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht, riigikontrolör Janar Holm ning Rahandusministeeriumi esindaja.
Erikomisjoni avalik videoistung algab kell 12 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
NordenBladet – Esmaspäeval, 15.augustil kell 7.34 sai politsei teate, et Øyeri vallas on sisse varisenud Tretteni sild. Varingu ajal olid sillal veoauto ja sõiduauto, kuid kaks juhti pääsesid juhtunust suuremate vigastusteta.
Inlandeti transpordijuhi sõnul on üle Lågeni ajutist silda püstitada oodatust keerulisem. “See on väga keeruline töö. Sild, mille me paika paneme, peab seisma paar aastat, võib-olla rohkemgi. Siis peab see Lågenis vastu erinevatele üleujutustele,” ütleb Innlandeti maakonna transpordijuht Aud Riseng NRK-le.
Teisipäeval, 23.augustil, veidi üle nädala pärast silla kokkuvarisemist, peetakse koosolek ajutise silla võimaluste üle.
Praegu jätkuvad koristustööd. Eesmärk on eemaldada õnnetusest saadik sillale kinni jäänud 50-tonnine veok.
“Loodame, et saame veoauto täna varakult kuivale maale. Siis tuleb jätkata lammutamist, et E6 saaks võimalikult kiiresti avada,” ütleb Riseng rahvuskanalile.
Pärast Tretteni silla varingut kontrollitakse uuesti üle veel 14 silda. Need on Moumbekkeni sild Fredrikstadis, Blikslandi sild Indre Østfoldis, Statsrådveieni sild Eidsvollis, Sundbyveieni sild Eidsvollis, Fjell-Leeti sild Eidsvollis, Blakkesrudi sild Eidsvollis, Sletta sild Eidsvollis, Major Kongstas, Stori sild, Eidsvollis – Elvdal, Skubbergsenga sild Eidskogis, Ny Flisa sild Åsnesis, Norsenga sild Kongsvingeris, Tveiti sild Vangis ja Skytebaneni sild Granes.
NordenBladet – Täna, 19. augustil lõppesid Sillamäe kultuurikeskuses toimunud lõpukonverentsiga nädal aega kestnud ametnike välitööd. Nädala jooksul arutasid riigi- ja kohalikud ametnikud, eestvedajad ning ettevõtjad Ida-Virumaa probleemide ja lahenduste üle, keskendudes haridusele, elukeskkonnale ja keskkonnale.
„Aruteludest koorusid välja selged probleemid, mis vajavad lahendust. Näiteks on Ida-Virumaal elamispindade puudus ning regiooni tooks inimesi tagasi kaasaegne elu- ja linnakeskkond, siin saaks olla lahendus riiklikud üürimajad. Lisaks oleks vaja aasta- ja ööpäevaringset jäätmete tagastamise võimalust. Oluline on parandada eestikeelse kutsehariduse kättesaadavust ja lõimida paremini formaal- ja huviharidust. Nendele küsimustele hakkavad nüüd kohalikud omavalitsused koos vastavate asutustega konkreetseid lahendusi otsima,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.
„Ametnike välitööde jooksul kohtusid riigiametnikud kohalike ametnike ja inimestega, töötasid nädal aega täiesti uues keskkonnas, tutvuti kohalike ettevõtete, vabaühenduste ja elanikega. See nädal näitas taas et Ida-Virumaa pole mingi müstiline koht, kus on lahendamatud probleemid, vaid sama eriline koht nagu iga osa Eestist. Selleks, et probleemidega tegeleda ja edulugudest õppida, tuleb käia aegajalt kohal ja neid vahetult hoomata ja oma silmaga näha. Nüüd hakkab nähtu ja kuuldu põhjal sisukas töö,“ ütles kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.
Ametnike välitööd toimusid viiendat korda. Välitöid korraldasid Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Riigikantselei, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kohapeal aitasid välitöid korraldada Integratsiooni Sihtasutus ja Ida-Virumaa ettevõtluskeskus.
NordenBladet —Eesti Teadusagentuur (ETAG) ootab kandideerima üliõpilaste teadustööde riiklikule konkursile. Konkursi preemiafond on sel aastal 98 677,79 eurot.
Töid hinnatakse kolmes kategoorias: rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Igal tasemel antakse välja kolm riiklikku preemiat. Lisaks ootavad osalejaid eripreemiad Eesti Teaduste Akadeemia presidendilt ja riigiõiguse sihtkapitalilt, Välisministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Riigikogu Kantseleilt, Muinsuskaitseametilt, Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuselt ning Pere Sihtkapitalilt. Esmakordselt annavad sel aastal preemiaid ka Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium.
Osalema oodatakse kõiki üliõpilasi, kes tunnevad, et nende uurimistöös võib olla potentsiaali preemiaks. Töid oodatakse loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste, põllumajanduse ja veterinaaria, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast.
Üliõpilaste poolt esitatud töid hindab konkursikomisjon, mille esimees on Tallinna Ülikooli inimgeograafia professor Hannes Palang: “Ootame sädeme ja südamega tehtud töid, mis on teaduslikult tugevad, mis avavad uusi suundi või ideid või siis pakuvad mingile olemasolevale probleemile hea lahenduse.”
Täpsemalt on preemiad ja jagamisele minevad summad toodud välja konkursi kodulehel.
Kandideerimise lõpptähtaeg on 15. september. Tutvu kindlasti osalemise tingimustega ja tea, et töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri konkursside keskkonnas https://konkursid.etag.ee. Oluline on meeles pidada, et töid võib esitada nii eesti kui võõrkeeles ja võõrkeelsel tööl peab kaasas olema eestikeelne kokkuvõte.
Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub juba 21. korda, seda korraldavad ETAG ning Haridus- ja Teadusministeerium.
NordenBladet — Soomes hakkavad pangad maksma investoritele tagasi Venemaa fondidesse jäänud raha. Seda tahetakse teha septembri lõpuks. OP, Danske ja Nordea sulgesid Venemaa fondid kevade ja suve jooksul. OP info kohaselt olid inimesed teadlikud Venemaaga seotud riskidest, vahendab MTV.
Suuremad pangad tahavad maksta raha tagasi septembri lõpuks. Mitmed kümned tuhanded soomlased ootavad aga jätkuvalt oma investeeringute saatust.
Danske Bank ja Nordea teatasid Vene fondide sulgemisest aprillikuus. OP grupp järgnes juunikuus. Kõik need olid lõpetanud tehingud fondides juba veebruari lõpuks pärast seda, kui Venemaa ründas Ukrainat.
Fondidel oli nende sulgemise ajal ligi 30 000 omanikku, kellest enamus olid soomlased. Fondide koguväärtus oli veebruari lõpus ligi 380 miljonit eurot.
Pärast fondide sulgemist makstakse raha välja. Pärast laenude tagasimakseid on kavas vara omanike vahel laiali jagada. Pole aga teada, kuidas seda on võimalik sanktsioonide tõttu teha. Oma majanduse kaitseks keelati Venemaal kevadel välismaalastel kohapealsete börsiettevõtete osalusi müüa.
Praegu makstakse välja see raha, mis on fondides alles. Muu vara saab jagada välja siis, kui kauplemine Vene börsil välismaalaste jaoks uuesti avaneb ning kui sanktsioonid ja valuutavahetuspiirangud ei takista vara müüki. Olukord venib tõenäoliselt sama pikalt nagu jätkub sõda.
Kolmest fondist oli enamus investoreid OP-l, mis reklaamib end kui Soome suurimat pangagruppi. OP fondis oli selle sulgemise ajal ligi 16 000 osakuomanikku. Danske fondis oli investoreid ligi 4800, kellest enamus olid soomlased. Nordeal oli investoreid ligi 10 000, kellest umbes pooled soomlased.
Danske andmetel olid investeeritud summad kümnetest eurodest mitmesaja tuhande euroni. Kõrgema riskiga investeeringud on olnud tavaliselt osa suuremast investeerimisportfellist.
Kokkuvõttes on aga investeeringud Vene fondidesse olnud tagasihoidlikud, kuna investorid on teadvustranud riske. Venemaa fondide omanike arv oli languses juba enne kui sõda veebruaris laienes. Selle põhjuseks oli üldine rahutus turgudel.
Venemaa fondide kõrval on pangad investeeringud Venemaale ka Ida-Euroopa ja arenevate turgude fondide kaudu. Nordea Ida-Euroopa fond koosnes aasta algul kahe kolmandiku ulatuses Venemaa aktsiatest. Fond enam Venemaale ei investeeri, põhirõhk on Poolal, Tšehhil ja Türgil. Fondi osakuomanikest pooled on soomlased. Kuivõrd Vene väärtpaberid on hinnatud fondis sisuliselt nulli, siis soovitatakse inimestel fondist raha väljavõtmisega oodata.
Osa Soome pankadest vähendas Venemaa investeeringuid juba varem. Näiteks Säästöpankki liitis Venemaa fondi Ida-Euroopa fondiga juba eelmise, 2021. aasta novembris. Põhjuseks tõi pank vähese tootluse.
S-Pank loobus aktsia- ja intressifondides pea kõikidest Vene investeeringutest, kui sõja oht kasvas liiga suureks. Pank teatas märtsikuus, et pank kaitses klientide vara Vene turu kokkukukkumise eest. Investeeringuid Venemaale sai teha teiste pankade kaudu.
