NordenBladet – Snapchatis jagatakse videot poisist, keda rünnati. Dagbladet kirjutab, et videol on näha, kuidas noort poissi lüüakse pikali ning ta palub teisel teda ründaval alaealisel lõpetada. Politsei palub video saajatel seda rohkem mitte jagada.
“Saame palju teateid Snapchati video kohta, kus noort poissi väärkoheldakse. Mõistame, et see film tekitab palju emotsioone. Asjaosalised on teada ja politsei jälgib neid. Kannatanul läheb asjaolusid arves pidades hästi ja ta ei ole füüsiliselt raskelt vigastatud, teatas Oslo politsei oma Facebooki lehel.
Nüüd palub politsei video jagamise lõpetada. “Julgustame filmi saajaid seda kustutama ja mitte edasi jagama ning kõiki vanemaid sellest oma lastega rääkima.”
NordenBladet – Rootsi teadlased kulutavad Norra korallidele miljoneid, kuid Norra võimud ei saa seda endale lubada. Korallide uurimine toimub Tjärnö merelaboris, mis asub Strömstadi vallas mere ääres ja on osa Göteborgi ülikoolist. “Just siit pärit teadlased avastasid 1990. aastatel Hvaleris korallrifi,” räägib Tjärnö labori projektijuht Ann Larsson.
Teadlane Susanne Strömberg töötab täiskohaga Tislerrevetist leitud korallide uurimisega. Kolm korda nädalas toidab ta Lophelia pertusa isendid vedela vähiseguga.
Teadlased uurivad, kuidas korallid paljunevad, sest soovitakse taastada surnud korallriffe Rootsi poolel.
Rootsi teadlastel on lubatud koguda viis kilo koralli aastas Tislerrevetist, mis asub Kirkøy ja Skjærhaldeni lähedal Hvaleri vallas. Seal on suures koguses elavaid koralle, aga ka palju surnuid.
Larsson selgitab, et nad on saanud korallide uurimiseks abi EU Life’i programmist ja Rootsi ookeani- ja veeametilt 30 miljonit Rootsi krooni ning Norra poolel kulutatakse aastas umbes miljon.
Nordenbladet – Eestisse jõudis 1400 doosi ahvirõugete vaktsiini Jynneos, mis on mõeldud nakatunute lähikontaktsete immuniseerimiseks. Vaktsiinidest 800 doosi jagatakse haiglatele, kus on tagatud vajalikud säilitustingimused, ning 600 doosi jääb terviseameti lattu, kus neid vastavalt vajadusele väljastatakse, teatas amet.
Eestis vaktsineeritakse üksnes ahvirõugetesse nakatunute lähikontaktseid ehk neid, kes elavad nakatunutega ühe katuse all, on kokku puutunud haige inimese naha, limaskesta ja saastunud esemetega, näiteks riiete, voodiriiete või WC-ga või puutunud kokku nakkusohtliku materjaliga näiteks laboris.
Pärast lähikontakti haige inimesega peaks vaktsiinisüsti tegema nelja päeva jooksul. Kui vaktsiini manustada nelja kuni 14 päeva jooksul pärast lähikontakti, võib see vähendada haiguse sümptomeid, kuid ei pruugi seda ära hoida.
Lähikontaktseteks ei loeta tervishoiu- ja laboritöötajaid, kes kasutasid proovide käitlemisel nõuetekohaseid kaitsevahendid. Reeglina ei loeta lähikontaktseks ka haigestunute töökaaslasi või reisikaaslasi, sest neil puudub nakatunuga lähedane kokkupuude.
Nakkusohtlik periood algab ahvirõugete puhul kaks päeva enne haigussümptomite teket ja kestab, kuni lööve on koorikutega kattunud ning koorikud eemaldunud.
Kolmapäevase seisuga on Eestis ahvirõuged diagnoositud kümnel inimesel. Haigestunud on mehed vanuses 21- 45 aastat, kes olid kõik riskeeriva seksikäitumisega. Haigestunutel tuvastati lööve genitaalide ja kubeme piirkonnas, palavik, lümfisõlmede turse ja lihasvalu. Enamik haigestunutest oli eelnevalt viibinud välisreisil või puututi kokku välismaalt tulnud isikuga.
Euroopas on praeguseks tuvastatud ligikaudu 17 000 haigusjuhtumit ja nende arv kasvab.
Valdaval osal alla 40-aastastest Eesti inimestest ei ole rõugete vastu immuunkaitset ja vaktsineerimine aitab piirata haiguse edasist levikut.
Vaktsineerimisi viiakse läbi Lääne-Tallinna keskhaiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli kliinikumis, Pärnu haiglas või Ida-Viru keskhaiglas.
Jynneos on kolmanda generatsiooni nõrgestatud elusvaktsiin, mis sisaldab viiruse elusat modifitseeritud vormi “vaccinia Ankara”. Euroopa ravimiameti inimravimite komitee andis soovituse Jynneos vaktsiini ahvirõugete vastu kasutada selle aasta 22. juulil.
Euroopa Komisjon annetab vaktsiini põhimõttel, et suuremas koguses vaktsiine saavad esmalt riigid, kus haigestumine on kõrgem.
NordenBladet – Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) teatas, et tema juhitav ministeerium vähendab võõrkeelte kasutust oma kodulehel, tuues põhjenduseks välisriikide kodanike mugavuse eesti keelt mitte õppida.
“Haridus- ja teadusministeerium vähendas oma kodulehel teistesse keeltesse tõlgitu mahtu. Eesti riigi kohta kostab “kiitust”, et siin on võimalik vabalt hakkama saada ka vene ja inglise keeles. Kahe otsaga asi! Seega pole ju paljude siia saabunute meelest eesti keelt põhjust õppida,” teatas Lukas sotsiaalmeedias.
Lukas rõhutas, et oluline informatsioon, mis puudutab Covid-19 levikut ja Ukraina sõjapõgenikele mõeldud teavet jääb siiski mitmes keeles kättesaadavaks.
NordenBladet – “Saime just teate, et tulekahju on kustutatud,” ütleb tuletõrjeteenistuse ülem Helge Lund VG-le. Tuletõrja said tulekahjust teate kell 13.08. Mõne aja pärast tuli kustutati.
Lennujaama helikopteriangaaris oli nii suitsu kui lahtist leeki. Sündmuskohal viibinud tuletõrje sai tule kontrolli alla. Inimesed kannatada ei saanud.
