Kolmapäev, detsember 17, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7523 POSTS 1 COMMENTS

Arutelu sotsiaalmeedias: MIKS EESTI vanemad räägivad Soomes lastega soome keelt?

NordenBladet — Sotsiaalmeedias imestatakse, miks räägivad eestlastest vanemad lastega Soomes soome keelt. Märgitakse, et soome keeles saab laps rääkida lasteaias, aga oma vanematega võiks rääkida eesti keeles. Seda öeldi kogemuse põhjal bussis, kus eesti ema rääkis lapsega soome keeles. Kommentaarides on märgitud, et lasteaias oli soovitatud lapsega rääkida tema emakeeles ning et võõrkeel on teisejärguline.

Märgitud on ka seda, et vanemad tahavad harjutada ise soome keeles kõnelemist ja kõige lihtsam on seda teha lastega. Vanemad õpivad laste kaudu ise soome keelt.

Lisaks usutakse, et paljud eestlased “üritavad olla soomlased”.

Üks kommentaator kirjeldas olukorda: laps elab vanematega Soomes ja ei räägi veel, kodus kuuleb eesti keelt ja väljas olles soome keelt. Läheb lasteaeda ja seal ka soome keel. Hakkab rääkima rohkem soome keeles, kuna seda kuuleb rohkem igapäevaselt ja tekibki olukord, kus laps räägib kodust väljaspool soome keeles ja kodus olles eesti keeles. See ei tähenda kohe seda, et laps ei oska oma kodu keelt. Lapsel võib olla lihtsalt olukord, kus ta räägibki ainult kodus eesti keelt ja väljas pool koduseinu soome keeles.

Teine kirjutab: Kogemus olemas, isa-ema eestlased, kaua Soomes elanud, lapsed on hakanud ka kodus juba omavahel soome keeles rääkima, kuna ümbritsev keskkond ja sõbrad kõik soomekeelsed. Kurb, et unustatakse oma emakeel ära, võiks ikka suhtlustasandil osata.

Kolmas kirjutab: Iga inimene ise valib, kuidas mis omas peres on. Ma räägin oma lastega vene keeles, mehega eesti keelt ja lasteaias hiljem laps õpib soome keelt. Ise kasvasin vene peres üles nii, et oli vaid vene keel igal pool ja ainult koolis oli eesti keel. Samas on hea, tunnen mõlemaid keeli hästi, kuid samas oli puudus suhtlemist just eestlastega, kes õiget eesti keelt õpetaks. Ma ikka seda meelt, et selles riigis, kus oled, selle riigi keelt sa pead teadma ja asju lahendama. Eriti kui pikka aega elad. Kui tahad, et sul kõik eesti keeles oleks, saab alati tagasi Eestisse kolida.

Neljas märgib: Tõmbas kohe naerma see postitus, ehk siis vene rahvusest inimesi, kes elavad Eestis te eluaeg kiusate sõnadega „sa oled Eestis, räägi Eesti keelt” ja siis kritiseerite naisterahvast, kes elades välismaal räägib/õpetab lapsukesele kohalikku keelt, et tal oleks seal kergem tulevikus hakkama saada.

Viies lisab: Võin sind kokku viia eesti poistega. Räägivad ainult soome keeles. Kuna neil on soomes nii lihtsam igapäeva elu elada. Kõik ei lähe eesti tagasi nagu pooled siin arvavad. Vaadake mis seal Eestis toimub. Ainult loll viib oma lapsed sinna tagasi. Ja vaevalt laps ise sinna soovib minna, kes kogu elu Soomes elanud. Enam kui kindel, tal pole sellist soovi. Alaealistel pole pääsu, kui läheb vanem ees, lähevad ka lapsed kaasa. Kuigi neil arvan täiesti suva sellest Eestist lastel.

Kuues: Ei kao see eesti keel kuhugi. Mäletan, kui mu tütar esimeses klassis parandas minu soome keelt. Kodune keel oli soome. Ja naersimegi poes olles, et miks me räägime soome keeles. Elame siin, siis räägimegi. Ja see, et vähe valesti läheb rääkimine, ei tohiks häirida. On inimesi, kes jäävadki eestl keelega nagu venelane Eestis.

Avafoto: Pexels

 

 

Euroopa Liit nõuab Soomelt tipptundidel elektri tarbimise piiramist – mida see tähendab?

NordenBladet — Soome peab alates detsembrist kärpima elektritarbimist tipptundidel, nõutakse Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avaldatud meetmete paketis. EL nõuab, et Soome ja teised liikmesriigid vähendaksid alates detsembrist elektritarbimist tipptundidel viis protsenti, vahendab MTV.

Eesmärgini jõudmiseks tuleb kaasata kõik elektritarbijad, ütleb töö- ja majandusministeeriumi tööstusnõunik Petteri Kuuva.

Nõue kehtib kogu Soome elektritarbimisele, mis näiteks eile esmaspäeval oli tippajal 8000 megavati ringis. Soomes tarbib tööstus umbes poole elektrist. Hoonete kütmiseks kulub umbes veerand.

Tööstusel on suur roll, kuid ka väiksemaid voogusid ei tohiks kasutamata jätta, ütleb Kuuva.

Soomes on elektri hind ja tarbimine kõrgeimad tavaliselt tööpäeva hommikuti, kui soomlased ärkavad, poed avatakse ja tööstuslik tootmine algab.

Teine tarbimise tipp on pärastlõunal kell 16-19, ütleb Kuuva.

Näiteks eile, esmaspäeval oli elekter kõige kallim vahemikus 8–9, kui kilovatt-tund maksis üle 30 sendi. Esmaspäeva õhtul langes hind alla 5 sendi kilovatt-tunni eest.

Elektritarbimise tippude kärpimise eesmärk on alandada elektri hinda, mis kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorrast lähtuvalt.

Seoses elektri hinnatõusu ja hinnakõikumisega on palju elektrit tarbivad ettevõtted juba viinud või viivad oma tootmise odavamale ööajale, räägib Kuuva.

Tavatarbijate jaoks on stiimulid säästa elektrit või olla tarbimises paindlikud ehk ajastada tarbimine odavamatele tundidele sageli väiksemad. Paljudel kasutajatel on endiselt fikseeritud hinnaga leping. Seetõttu on oluline anda teada, et elektrikasutuse piiramine nendel (tipptarbimise) tundidel on oluline.

Praktikas suunab tarbijaid paindlikkusele börsielektrileping, kus hind on tunniti erinev. Lisaks on mõnel fikseeritud hinnaga elektrilepingul erinev hind öösel ja päeval tarbitud elektri eest.

Sooviksime, et ka elektrifirmad oleksid aktiivsed tootearenduses, et tarbijal oleks paindlikkusest rahaliselt kasu. Öö- ja päevaelektri hinnavahet võiks ehk tõsta, ütleb Kuuva.
Kuuva sõnul saavad majapidamised lähinädalatel rohkem infot, kuidas tipptarbimise ajal elektrit säästa. Detsember on juba lähedal ja teavitamise kampaania on kõige olulisem.

Kuuva sõnul arvutatakse viieprotsendiline vähendamise eesmärk elektrivõrgu Fingridi määratletud tipptarbimistundide eeldatavast tarbimisest ilma säästumeetmeteta.
Pärast säästumeetmeid kontrollitakse tagantjärele, kas elektritarbimine tipptundide ajal on vähenenud keskmiselt viis protsenti. Kuuva sõnul on EL-i nõue määrus, mis kinnitati septembri lõpus.

Avafoto: Pexels

 

 

Soome: Valio kutsub eksimuse tõttu müügist tagasi marjasuppe ja smuutisid

NordenBladet — Soome toiduainetootja Valio marjasuppide ja smuutide üksikutesse tootepartiidesse võis tootmisseadmete rikke tõttu sisse sattuda kaerajääke, teatab ettevõte oma kodulehel. Valio on otsustanud juhtunu tõttu kaubapartiid müügilt kõrvaldada.

Valio andmetel ei tohiks tooteid kasutada inimesed, kellel on kaeraallergia. Tooted sobivad hoopis tsöliaakiahaigetele, kuna kõnealune kaerajääk on gluteenivaba puhas kaer. Ka teised tarbijad saavad tooteid tavapäraselt kasutada, teatas ettevõte.

Tagasikutsumine puudutab järgmiseid partiisid:

Toode
Pakend
Parim enne

Valio Gefilus® smoothie mango-passio
0,75 L
4.11.2022

Valio Gefilus® mustikka-vadelmakeitto
1 KG
21.10.2022

Valio karviais-boysenmarjakeitto+kuitu
1 KG
21.11.2022

Valio mansikkakeitto, sokeroimaton
1 KG
21.11.2022

Valio luomu smoothie marjaisa
0,75 L
17.11.2022

Valio on asjast teavitanud hulgi- ja jaekauplusi, kes eemaldavad kõnealuste partiide tooted müügilt. Tarbijad saavad vajadusel Valioga ühendust võtta kodulehel oleva tagasisidevormi kaudu.

 

 

Eesti: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jagab kuni 10 000 eurot reaalajamajanduse valdkonna teadustöödele

NordenBladet — Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuulutas välja reaalajamajanduse teaduspreemia konkursi eesmärgiga ergutada teadustegevust reaalajamajanduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest.

Konkursi raames antakse teaduspreemia välja kahes kategoorias: uurimistööd ja teadusartiklid. Uurimistööde kategoorias premeeritakse kõrghariduse 1. ja 2. astme lõputöid. Teadusartiklite kategoorias premeeritakse eelretsenseeritavas rahvusvahelises teadusajakirjas avaldatud või avaldamiseks vastuvõetud teadusartikleid.

Täpsema info konkursitingimuste kohta leiab järgmiselt aadressilt: https://realtimeeconomy.ee/teaduspreemia

Konkurss on avatud kuni 1. oktoobrini ning eelarve on kokku 10 000 eurot.

Dokumendid tuleb esitada e-posti aadressil: info@mkm.ee, märkega: Reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia konkurss

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab  konkursile laekunud tööde hindamiseks komisjoni ning ühes kategoorias antakse välja kuni 3 teaduspreemiat. Konkursi tulemused selguvad käesoleva aasta detsembrikuus.

Eelmisel aastal premeeris ministeerium Tauri Tampuu (Tartu Ülikool), Eduard Ševtšenko (Tartu Ülikool) ja Laura Altini (Tartu Ülikool) teadustöid ning Cäroly Kirsi (Tallinna Tehnikakõrgkool) lõputööd.

Teaduspreemia konkurss panustab reaalajamajandusele ülemineku laiemasse visiooni, mille üks eesmärk on muuta ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ettevõtete haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivateks tegevusteks ja vähendada seeläbi märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust.

Reaalajamajandus (inglise keeles real-time economy) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul. Reaalajamajanduse teenused on nt. e-arved ja e-kviitungid, e-aadress, e-ID, e-allkiri, e-maksed, e-hanked, e-veoselehed jms.

 

 

Eesti: NEMAD on aasta õpetaja 2022 konkursi nominendid. Laureaadid kuulutatakse välja laupäeval, 8. oktoobril

NordenBladet — Riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad, valis välja 12 kategooria nominendid. Laureaadid kuulutatakse välja laupäeval, 8. oktoobril Pärnu Kontserdimajas toimuval aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“. Otseülekanne galalt algab Eesti Televisioonis kell 18.45.

„Aasta õpetaja gala 2022 konkursile esitati sel aastal kokku üle tuhande viiesaja ankeedi erinevate haridusvaldkonna töötajate tunnustamiseks. See kõneleb muljetavaldavalt suurest tähelepanust teile, head õpetajad ja õppejõud, haridusasutuste juhid, tugispetsialistid ja koostööpartnerid,“ sõnas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „Mul on hea meel kogu haridustöötajatele osaks saanud tunnustust Eesti avalikkusega jagada. Te olete teinud ja teete tublit tööd. Eraldi tahan tänada teie endiseid ja praegusi õpilasi, kolleege, lapsevanemaid, haridusega tihedalt seotud inimesi, kes võtsid aja ja meile teie suurepärastest tegudest haridusmaastikul teada andsid,“ lisas Lukas.

Vabariigi Valitsus on määranud silmapaistvate tööalaste saavutuste eest haridustöötajatele juba viiendat korda kümme riiklikku aastapreemiat, suurusega 10 000 eurot ning elutööpreemia, mille suuruseks on 65 000 eurot.

  • Aasta lasteaiaõpetaja nominendid:

Linda Keita, Tallinna Endla lasteaed
Jelena Botškova, Narva lasteaed Tareke
Kristel Kallas, Saku lasteaed Terake

  • Aasta klassiõpetaja nominendid:

Kaja Kivisikk, Tartu Descartes’i kool
Kristi Goldberg, Toila Gümnaasium
Anna Solomko, Tallinna Pae Gümnaasium

  • Aasta klassijuhataja nominendid:

Ülle Kramer, Viljandi Kutseõppekeskus
Indrek Peil, Saaremaa Gümnaasium
Maris Orav, Põltsamaa Ühisgümnaasium

  • Aasta põhikooli aineõpetaja nominendid:

Piia Haab, Aruküla Põhikool
Riina Reiljan, Tartu Kivilinna Kool
Dmitri Mištšenko, Ehte Humanitaargümnaasium

  • Aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid:

Katri Mirski, Gustav Adolfi Gümnaasium
Reesi Kuslap, Viimsi Gümnaasium
Veronika Zhurina, Narva Soldino Gümnaasium

  • Aasta kutseõpetaja nominendid:

Tiina Friedrichson, Tartu Rakenduslik Kolledž
Siim Soonsein, Tartu Kunstikool
Terje Jaksen, Tallinna Ehituskool

  • Aasta huvialaõpetaja nominendid:

Sander Tamm, Tartu Karlova Kool, Tartu I Muusikakool
Sondra Lampmann, MTÜ Nukufilmi Lastestuudio Animakool
Andrus Lillepea, Lasnamäe Muusikakool

  • Aasta tugispetsialisti nominendid:

Kaja Plado, Tartu Hiie Kool
Jelena Borovkova, Narva lasteaed Potsataja
Maris Siiman, Viljandi Päevakeskus, Laste- ja perede Tugikeskus, Lasteaed Krõllipesa

  • Aasta õppejõu nominendid:

Ago Luberg, Tallinna Tehnikaülikool
Triin Vihalemm, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut
Sergei Pavlov, TTÜ Virumaa Kolledž

  • Aasta õppeasutuse juhi nominendid:

Mariliis Oder, Kohtla-Nõmme Kool
Hiie Asser, Tartu Annelinna Gümnaasium
Meelis Kond, Tallinna 21. Kool

  • Aasta hariduse sõbra nominendid:

Märt Lume, Haridusinvestor, Futuclass kaasasutaja ja start-up ettevõtja
Virumaa Eesti Hariduse Selts
Vabatahtlikest üliõpilastest abiõpetajate programm

  • Aasta haridusteo nominendid:

WELCOME, Ukrainians! EKA kiirreaktsioon UKRAINA üliõpilastele kunstiõppe pakkuja ja rahvusvahelise abikoostöö käivitajana;
Matemaatika olümpiaad LÕK õpilastele Valgamaal ja Võrumaal;
Maailmahariduse toomine Eesti alusharidusse.

Aasta õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad meie laste ja noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Konkursi ajaliin

  • Märtsis kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi parimate haridustöötajate tunnustamiseks. Konkursile laekus üle 1500 kandidaadi.
  • Mais alustasid tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduskomisjon, kus selgusid finalistid ehk need õpetajad ja haridustöötajad, kelle kandidatuur liikus edasi riiklikule komisjonile.
  • Augustis kogunes riiklik hariduspreemiate komisjon, et valida välja nominendid ja teha ettepanekud aastapreemiate määramise osas.
  • Elutööpreemia kategooria kandidaadid liikusid otse riiklikule hariduspreemiate komisjonile, kes tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku elutööpreemia määramiseks.
  • Kõikide kategooriate võitjad selguvad 8. oktoobril Pärnu Kontserdimajas toimuval pidulikul galal „Eestimaa õpib ja tänab“.