Eesti: Sünkrotronkiirguse uurimiskeskus võtab veel 26. septembrini vastu uusi uuringutaotlusi

By

-

september 22, 2022

NordenBladet — Rahvusvaheline sünkrotronkiirguse uurimiskeskus MAX IV kutsub Eesti ettevõtteid ja teadlasi oma laborisse tegema kõrgetasemelist teadus- ja arendustööd. Veel 26. septembrini saab esitada taotlusi tööperioodiks, mis kestab 2023. aasta veebruarist augustini.

Rootsis asuvas MAX IV laboris on võimalik teha uute materjalide ja tehnoloogiate arendamiseks uuringuid, milles on vaja kasutada sünkrotronkiirgust. Labori 16 kiirekanalit ootavad nii uusi kui ka kogenud sünkrotronkiirguse kasutajaid uurima materjalide struktuuri, morfoloogiat, sisemust ja keemilist koostist. Eksperimentide korraldamiseks on vaja esitada lühike taotlus, milles kirjeldatakse lahendamist vajavat probleemi. Samuti tuleb taotluses märkida, millist kiirekanalit kasutada soovitakse. Mõõtmisaja saamiseks peab taotlus ületama MAX IV labori kvaliteedi- ja tehnilise teostatavuse lävendi.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse kaasprofessori Vambola Kisandi sõnul pakuvad sellised uuringud kindlasti huvi ettevõtetele, kes arendavad uusi energiasalvestamise tehnoloogiaid. „Näiteks oleme koostöös professor Enn Lusti uurimisrühmaga keemia instituudist välja arendanud unikaalse mõõteseadme, mis võimaldab sünkrotronkiirguse abil teha superkondensaatorite materjalide ja uute elektrolüütide uuringuid,“ ütles Kisand.

Taotlema on oodatud teadus- ja arendustöö tegijad ning tehnoloogiaarendusega tegelejad nii era- kui ka avalikust sektorist. Eriti julgustatakse taotlust esitama ettevõtteid, sest nüüdisaegsed uurimismeetodid toetavad uuenduslike toodete ja tehnoloogiate arendust märkimisväärselt.

Kogu info kiirekanalite ja nende kasutustingimuste kohta, taotlemisjuhised ning muu kasulik teave on MAX IV veebilehel.

Uurimiskeskuses on ka Eesti teadlaste initsiatiivil koostöös Soome ülikoolidega valminud kiirekanal FinEstBeAMS. Sellest aastast saavad Eesti uurijad, kelle taotlus on lävendi ületanud, taotleda eelisjärjekorras mõõtmisaegu MAX IV uurimiskeskuse mis tahes kiirekanalis. Niisuguse õiguse annavad meile investeeringud, mida Eesti on teinud kiirekanali arendusse. Eelisjärjekorda pääsemiseks tuleb taotlusvormis vastata jaatavalt küsimusele „Estonian users: Do you want to apply for privileged access through the ESTMAX consortium?“.

Uuringute ettevalmistamiseks, sobiva eksperimendi ja uurimismeetodi leidmiseks, mõõtmise ettevalmistamiseks ja taotluse esitamiseks pakuvad huvilistele abi Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi eksperdid. Lisateavet selle kohta annab FinEstBeAMSi konsortsiumi juht Marco Kirm.

Eesti teadustaristu teekaardi objekti FinEstBeAMS tegevust rahastatakse projekti „MAX-TEENUS“ raames. Selle toetuse eesmärk on luua Eesti uurijatele parim juurdepääs sünkrotronkiirguse allikale MAX IV uurimiskeskuses, kasvatada ja õpetada Eesti kasutajate kogukonda ning tagada neile toetus eksperimentide läbiviimisel.

Lisateave:
Marco Kirm, FinEstBeAMSi konsortsiumi juht, marco.kirm@ut.ee
Rainer Pärna, projekti „MAX-TEENUS“ juht, rainer.parna@ut.ee

Raamatuseeria „Balti kirjakultuur“ uued allikapublikatsioonid avavad varauusaegse Eesti- ja Liivimaa isiklikku ja poliitilist kirjasõna

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet — Täna, 22. septembril esitletakse Tallinna Linnaarhiivis LIT Verlagi ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse koostöös ilmuva raamatuseeria „Baltische literarische Kultur“ (Balti kirjakultuur) teist ja kolmandat köidet. Mõlema väljaande keskmes on esmakordne allikapublikatsioon, mida saadab põhjalik ajaloolis-kirjanduslooline eessõna ja kommentaar.

Martin Klöker „Caspar und Catharina. Eine Revaler Liebe in Briefen des 17. Jahrhunderts“ (Caspar ja Catharina. Armastus kirjades 17. sajandi Tallinnas).
David Hilchen „Sub velis poeticis. Lateinische Gedichte. Herausgegen, übersetzt und kommentiert von Kristi Viiding und Martin Klöker. Mit einer Einleitung von Kristi Viiding und Maria-Kristiina Lotman“ (Luulepurje all. Ladinakeelsed luuletused. Välja andnud, tõlkinud ja kommenteerinud Viiding ja Martin Klöker. Kristi Viidingu ja Maria-Kristiina Lotmani eessõnaga).

Ajaloo- ja kirjandushuvilisteni jõuab kaks lugu kirjanduse loomise, levitamise ja vastuvõtuga seotud probleemidest isiklikes ja poliitilistes kriisiolukordades, mõlemad aset leidnud varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal. Kaht raamatut seob seegi, et mõlemad tutvustavad siinse regiooni hästi varjatud ja mäluasutustesse laiali pillutatud, seni uurimata ja avaldamata kirjasõna: „Caspar und Catharina“ rohkem kui sajast saksakeelsest armastuskirjast koosnevat lugu 1630–1650ndate aastate Tallinnast ning „Sub velis poeticis“ Riia humanisti ja õigusteadlase, riigireeturiks tembeldatud ja põrgupojaks hüütud David Hilcheni ladinakeelseid luuletusi 16. ja 17. sajandi vahetusest, Riia humanismi kõrgajast. Kui Caspar Meyeri ja Catharina von Hoyeni kirjakogu on säilinud Tallinna Linnaarhiivis, siis David Hilcheni luuletused on kokku kogutud Euroopa mäluasutustest Eestist, Lätist, Poolast ja Saksamaalt.

Raamatusarja „Baltische literarische Kultur“ algataja on Martin Klöker ning selles ilmuvad teaduslikud käsitlused ja allikpublikatsioonid peamiselt Eesti ja Läti ala saksa- ja ladinakeelsest kirjandusest. Kirjanduse mõistet käsitletakse sarjas interdistsiplinaarselt, rõhutades eriti kirjasõna sotsiaalajaloolist alust raamatu-, raamatukogu-, kooli- ja teadusajaloo ning kirikuloo kontekstis.

Esitluse korraldajad: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Tallinna Linnaarhiiv.

Eesti: Sotsiaalministeerium pikendab konkursi „Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tähtaega ja muudab uuringu läbiviimise ajakava ning tingimusi.

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet — Sotsiaalministeerium annab teada, et on töövõtjana tulnud vastu võimalikule pakkujale ning leevendanud konkursil toitumisnõustamise eksperdile seatavaid tingimusi. Uuendatud tingimused on järgmised:

Toitumisnõustamise ekspert

Toitumisnõustamise pädevustega uurimisrühma liikme ülesandeks on nõustada uurimisrühma toitumisnõustamise läbiviimisega seonduvates küsimustes. Eksperdil peab olema toitumisnõustaja või toitumisterapeudi kutse ning põhjalikud kogemused ja teadmised toitumisnõustamise osas, selle korraldusest Eestis ja nõustamiseks vajalikest pädevustest, mis võimaldab tal panustada uuringu eesmärkide täitmisse.

Kõnealuse muudatuse tõttu on konkurssi pikendatud nädala võrra, s.o kuni 07.10.2022 ning uuringu eeldatavaks algusajaks on november 2022.

Muudatustega uuringu tehniline kirjeldus ja värskendatud alusleping on leitavad ETISest.

Lisainfo:
Sille Pihlak (sille.pihlak@sm.ee, tel 626 9125)
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond või

Mari Teesalu (mari.teesalu@sm.ee, tel 626 9715),
Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond.

Eesti riigikaitsekomisjon: Venemaa osaline mobilisatsioon ei kujuta Eestile vahetut ohtu, kuid suurendab pingeid

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet — Erakorralisel istungil julgeolekuolukorda arutanud Riigikogu riigikaitsekomisjon tegi täna avalduse, kus rõhutas, et Venemaa Föderatsiooni poolt osalise mobilisatsiooni välja kuulutamine ei kujuta Eestile vahetut ega otsest julgeolekuohtu, kuid suurendab piirkonnas kahetsusväärselt pingeid.

„Venemaa Föderatsiooni poolt osalise mobilisatsiooni välja kuulutamine ei kujuta vahetut ega otsest julgeolekuohtu Eestile, kuid suurendab kahtlematult pingeid piirkonnas, mis on kahetsusväärne. Eesti riigi instutsioonid jätkavad oma igapäevast tööd Eesti julgeoleku tagamisel. Jälgime arenguid Venemaal ja Ukrainas tähelepanelikult ja astume vajadusel koos oma liitlastega täiendavaid samme,“ kinnitas riigikaitsekomisjon avalduses.

Riigikaitsekomisjon on avalduse kohaselt üksmeelselt seisukohal, et kavandatavaid referendumeid Venemaa Föderatsiooni okupeeritavatel aladel ei tohi mingil juhul tunnustada ja need on rahvusvahelise õiguse seisukohast tühised. „Eesti ei tunnista kunagi Ukrainas Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud territooriumide ebaseaduslikku anneksiooni,“ ütles komisjon.

Riigikaitsekomisjon kinnitas ühtlasi, et vastuseks Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas on Eesti teinud ja tegemas täiendavaid olulisi investeeringuid oma kaitsevõime tugevdamiseks. „Töötame selle nimel, et suurendada meie liitlaste kohalolekut Eestis ja tugevdada NATO idatiiva julgeolekut. Siinkohal on eriti oluline NATO Madridi tippkohtumise otsuste võimalikult kiire elluviimine,“ märkis komisjon avalduses.

Samuti kinnitas riigikaitsekomisjon, et Eesti jätkab sõjalise, majandusliku ja poliitilise abi osutamisega Ukrainale nii kaua, kui see on vajalik ja kuni Ukraina on taastanud oma territoriaalse terviklikkuse.

Riigikaitsekomisjon pidas täna pärastlõunal erakorralise istungi, kus sai kaitseminister Hanno Pevkurilt ning Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse esindajatelt ülevaate Venemaa Föderatsiooni välja kuulutatud osalisest mobilisatsioonist ja arutas selle mõju Eesti julgeolekule.

Eesti: Õiguskantsler Ülle Madise andis Riigikogule ülevaate oma tegevusest

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet — Riigikogu sai õiguskantsler Ülle Madiselt ülevaate tema 2021.–2022. aasta tegevusest. Õiguskantsler märkis, et tema kantseleil tuli probleeme lahendada peaaegu kõikides Eesti eluvaldkondades.

Õiguskantsler Ülle Madise tänas Riigikogu liikmeid abi ja toe eest, mida need inimeste murede lahendamisel on osutanud. „Samamoodi on põhjust tänada ministreid, ametnikke nii riigiasutustes kui ka linnades‑valdades ja ka ettevõtjaid, kes on vastu tulnud ja inimeste probleemid ära lahendanud,“ sõnas õiguskantsler.

Madise sõnul jõuavad tema kantseleini enamasti probleemid, mis on süsteemset laadi ja puudutavad paljusid. „Näiteks tuleb pidevalt lahendust otsida, kui kahju on tekkinud selle tõttu, et seaduses on lünk, et seaduse rakendaja on mõttelaisk või üha sagedamini seepärast, et öeldakse, et infosüsteemid ei luba,“ lausus ta ja toonitas, et Riigikogu ja inimeste põhiõigused ei või olla infosüsteemide pantvangis. „Ei olda mitte infosüsteemide teenistuses, vaid infosüsteemid peaksid aitama teha Riigikogul ja ametnikel oma tööd, ja ikka inimeste heaks.“

Põhiseaduslikkuse järelevalves tuli Madise sõnul kõige rohkem ettepanekuid teha kohalikele omavalitsustele, et nad viiksid oma määrused põhiseaduse ja seadustega kooskõlla. Ta lisas, et enamasti tuli selliseid parandusi teha sotsiaalhoolekande valdkonnas, heakorra alal, ehituse alal, puudega inimeste diskrimineerimise küsimuses, jäätmekäitluses ja reoveekäitluses. „Rõhuv enamus nendest ettepanekutest täideti ja Riigikohtusse minna ei olnud vaja. Oli ka ministri määrusi – jällegi, enamasti ministrid tegid oma määruse korda,“ lisas Madise.

Õigusriigi tervis on Madise sõnul jäänud kehvemaks. „Kahjuks kuuleb praegu juba eri leeridest küllaltki sageli, et kui meil on kriis, olgu see tervishoiukriis või naaberriikides sõda, siis ei peagi põhiseadust ja seadusi täitma. Küll rahulikumatel aegadel jälle jõuab põhiseadust täita,“ lausus Madise. Õiguskantsler toonitas, et selline mõtteviis on äärmiselt ohtlik. „Siin on vaja väga palju kindlat meelt, ka julgust olla avalikule arvamusele vastu, sest suure hirmu ja viha ajel kipub avalik arvamus põhiseaduse rikkumist isegi nõudma.“

Madise viitas oma kõnes, et mõned seadused on puudu. „Patsiendi testament. Teoreetiline õigus anda korraldus selleks ajaks, kui ise enam enda elus hoidva ravi või kliinilisest surmast elustamiseks nõusolekut anda pole võimalik, on olemas. Aga praktilist lahendust, mis selle teadmise arstini viiks, ei ole. See oleks kindlasti vaja leida,“ rõhutas ta. Samuti on Madise sõnul vaja seadusesse kirja panna, et arstidel on õigus agressiivseid inimesi enne operatsiooni või kiirabis ohjeldada, kuni narkoos hakkab mõjuma või jõutakse haiglasse.

Õiguskantsler ütles veel, et seadus peab olema arusaadav, mitte nii segane, et igaüks saab sealt välja lugeda, mida tahab. „Lahenduseks on see, et eelnõu autorid sunnitakse selges puhtas reeglitele vastavas eesti keeles selgitama, mis selle eelnõu seaduseks saades elus tegelikult juhtub. Teie 101 elukogemust annavad väga hea aluse, et neid võimalikke juhtumeid valmis mõelda ja nende kohta küsida,“ sõnas Madise.

Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri.

Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli

Istungi tööaja lõppemise tõttu jätkub Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Priit Sibula, Andres Metsoja ja Mihhail Lotmani algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) esimene lugemine homme kell 14 algaval täiskogu istungil.

Eelnõu näeb ette tunnistada Eestis elavate välismaalaste, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike, hääletamisõigus kohalikel valimistel kehtetuks. Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.