Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi tulemused

By

-

september 23, 2022

NordenBladet – Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi tulemused on selgunud. Konkursile laekus 12 tööd. Komisjon koosseisus Jaanus Vahesalu, Martin Melioranski, Reet Aus, Daniel Kotsjuba ja Pille Epner otsustas välja anda viis preemiat – ettevõtluspreemia 1000 eurot (toetaja Tallinna Strateegiakeskus), EKA eripreemia 800 eurot ning kolm ergutuspreemiat summas 600 eurot. Tallinna linn tunnustab ettevõtluspreemia saajat „Tallinna ettevõtlusauhinnad 2022“ väljakuulutamisel 28. septembril 2022.

Ettevõtluspreemia 1000 eurot silmapaistva rakendusliku väljundiga töö eest pälvis Argo Tamm magistritööga “Keskkonnahoidlike riigihangete määrusele vastava istemööbli projekteerimine ja prototüüpimine”.

Töö käigus valminud uuendusliku istemööbli lahendusel on suur potentsiaal panustada mööblitööstuse jätkusuutlikkusse. Kergest taaskasutatavast materjalist loodud ja täielikult lahtivõetavat modulaarset toodet saab kergesti parandada või peale eluea lõppu osadeks võtta ning detailid ringlusesse suunata. Eriti väärtuslik on antud uurimistöö ja tootearenduse vastavus keskkonnahoidliku riigihanke määruse tingimustega. See annab võimaluse riigile olla teenäitajaks jätkusuutlikuma tuleviku poole ning rõhutab disaineri laiemat rolli ja vastutust ühiskondlike protsesside suunajana.

EKA eripreemia 800 eurot silmapaistva elukeskkonda parendava potensiaaliga töö eest said Elina Liiva ja Helena Rummo uurimusega “Hoone jalajälje vähendamine kasutades taastuvaid ressursse ja ringmajanduse põhimõtteid”.

EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse nooremteadurite Liiva ja Rummo teadustöö tulemuste rakendamine lisab tõuke ehitussektori rohepöördele. Uuring annab arhitektidele ülevaate kliimaneutraalsete hoonete projekteerimiseks ning näitab veenvalt, et puitmoodulehitus vähendab oluliselt seotud süsiniku heidet hoonete rajamisel. Projekti tulemusena on Tallinna Linnavaraamet välja kuulutanud arhitektuurikonkursi kahele lasteaiale puitmoodulitest lahenduse leidmiseks ning seega on töö potentsiaal uute lasteaedade kiirema ja kestlikuma rajamise näol on veelgi suurem. Ühtlasi toob antud uurimus esile arhitekti proaktiivse panuse olulisuse ehitustegevuse laiemas ümberkorraldamises.

Ergutuspreemiad à 600 eurot pälvisid:

Mõtus Lõmaš Kama “Koosdisaini mudel Kopli 93 kogukonnakeskuse tuumikrühma elujõuliseks tegevuseks”.

Kama bakalaureusetöö on heaks näiteks ja eeskujuks, kuidas strateegilise disaini meetodite rakendamine aitab toetada kogukondade toimimist ja arengut ning levitada keskkonnasõbralikke väärtuseid ja praktikaid. Koosdisaini raamistikul, mis valmis ühe kogukonnakeskuse arendamise käigus, on potentsiaal laiemale rakendusele mittetulundussektoris. Uurimustöös seotakse loogilisel ja loomulikul viisil, läbi isikliku kogemuse ja reflektiivse panuse jätkusuutlikkuse tippteooria selle otsese rakendamisega lokaalse elukorralduse parendamiseks.

Regina Tagger “Disain patsiendikeskse südametransplantatsiooni teekonna suunas. Mitmetasandilised tugivõrgustikud patsiendi võimestamiseks”.

Taggeri magistritöö puhul hindas komisjon kõrgelt disainipraktikate potentsiaali avamist tervishoiuteenuste terviklikuks arendamiseks, seda eelkõige patsiendi vaate kaasamisel teenuste planeerimisse. Tunnustati viljakat koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga ja ideelahenduste funktsionaalsust ning kõrget taset. Töö näitab väga selgelt, et Eesti meditsiinivaldkonna kaasajastamisse on oodatud väga erinevate erialade parim teave ja oskused neid rakendada.

Triin Toom “Veealune kõnelus põisadruga – ettepanekud kasvukohtade säilitamiseks”.
Toomi magistritöö puhul võlus komisjoni eluliselt oluline teemapüstitus ning interdistsiplinaarsete teadmiste oskuslik ühendamine. Väljapakutud funktsionaalsed disainilahendused lähtuvad põhjalikust taustauuringust põisadru elutsüklist ja kasvukohtadest ning panustavad Läänemere paigast nihkunud loodusliku tasakaalu taastamisse. See disainiuurimuslik töö viib siinse ökosüsteemi problemaatika otsesesse seosesse globaalsete küsimustega inimtegevuste ümbermõtestamisest.

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Eesti: Teisest sambast raha väljavõtjaid jääb vähemaks

By

Helena-Reet Ennet

-

september 23, 2022

NordenBladet – Kohustuslikust kogumispensionist enne pensioniiga raha väljavõtjate arv langeb juba teist perioodi järjest.

Septembri alguses said pensionifondidest väljamakse 13 784 inimest, kes esitasid avalduse II sambast raha väljavõtmiseks enne pensioniiga eelmise aasta detsembrist kuni käesoleva aasta märtsini. Seda on enam kui kolmandiku võrra vähem kui käesoleva aasta mais, mis oli eelmine väljamakse kuu, mil raha väljavõtjate arv oli 22 839 inimest.

„Ma usun, et üks peamistest põhjustest, miks II sambast lahkujate arv väheneb on see, et lahkudes jäädakse ilma 4%, mida riik maksab inimese II samba pensionifondi,“ kommenteeris väljavõtjate arvu langust SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin. „Ühest küljest peaks lahkujatel suurenema tulevikus riiklik vanaduspension, sest nende eest praegu makstavat sotsiaalmaksu jõuab rohkem tänaste pensionärideni riikliku vanaduspensionina ning sellest saab lahkuja ka suurema riikliku vanaduspensioni lubaduse. Teisest küljest, kui 4% palgast kantakse inimese II samba pensionikontole, siis pole see lihtsalt lubadus vaid tegelik raha, mida saab näiteks pärandada või siis välja võtta, kas pensionieas või enne seda,“ lisas Schamardin.

Pensionikeskuse lehelt (pensionikeskus.ee) on näha, et järgmisel väljamakse perioodil, mis on 2023. aasta jaanuaris ja milleks tuli avaldus esitada hiljemalt tänavu juuli lõpuks, kavatseb katkestada enne pensioniiga II sambasse kogumise ja saab raha kätte samuti umbes kolmandiku võrra vähem inimesi kui nüüd septembris – ehk 8 915 inimest. Enim enne pensioniiga raha väljavõtjaid, 149 083 inimest, oli vahetult pärast pensionireformi jõustumist 2021. aasta alguses.

UURINGUST selgus: just niipalju annavad 84% Eesti vanematest 7 kuni 17-aastastele lastele taskuraha

By

Helena-Reet Ennet

-

september 23, 2022

NordenBladet – Eesti vanematest 84% annab taskuraha ning valdavalt on lastel ühes kuus kulutada keskmiselt kuni 20 eurot, näitab SEB korraldatud uuring.

Kui valdav enamus vanematest annab lastele taskuraha, siis lastest 3% töötavad ja teenivad oma kulutuste jaoks raha ise. 12% vanematest ei anna üldse taskuraha, näitab uuring.

Keskmiselt kuni 20 eurot kuus annab kooliealisele lapsele taskuraha 47% vanematest, vahemikus 21-40 eurot 31% ning 41-80 eurot annab kulutamiseks 18%. Üle 80 euro taskuraha kuus annab 6% vanematest.

„Summad suurenevad laste vanusega, sest üle 40 euro kuus saab ligi kolmandik 15-17-aastastest, samas kui algklassiõpilaste puhul on see näitaja 10%,“ ütles SEB eraklientide segmendi müügijuht Victoria Saard.

„Esimestel kooliaastatel käivad taskurahaga kaasas esimesed sammud rahatarkuse teel. Uuringu kohaselt räägib 45% vanematest lastega rahaasjade korraldamisest regulaarselt, kusjuures emad teevad seda rohkem kui isad, vastavalt 53% ja 38% küsitletutest,“ lisas Saard.

Balti riikide võrdluses on tulemused sarnased, Leedus annab taskuraha samuti 84% vanematest ning Lätis veidi enam 86%. Lätis on valdav summa ühes kuus ka keskmiselt kuni 20 eurot (48%), vahemikus 21-40 eurot annab 30% ning üle 40 euro taskuraha annab 17% vanematest. Leedus jaotuvad taskuraha summad võrdsemalt – kuni 20 eurot annab tarkusraha 39% vanematest, vahemikus 21-40 eurot 31% ning üle 40 euro annab kulutamiseks 30%.

Ligi kolmveerandil koolilastest on pangakaart

Taskuraha kannavad Eesti vanemad tavaliselt pangakaardile (57%) ning sularaha annab 43%, seda viimast teevad rohkem kuni 30-aastased vanemad (63%).

Pangakaarti kasutab ligi kolmveerand koolilastest, kellest 61% sai selle vanuses 7–10 aastat ning vaid 6% jõudis pangakaart rahakotti 15–17-aastaselt.

Pangakonto ja -kaardi puudumist põhjendab 39% vanematest sellega, et nende arvates on lapsed selleks liiga noored või neil on lihtsam lastele sularaha anda. Laste vähese finantskirjaoskuse, selleks et iseseisvalt pangakaarti kasutada, toob põhjuseks ligi viiendik (19%).

Uuring toimus augustis 2022. aastal. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas Eestis 1000 lapsevanemat, kelle lapsed on vanuses 7-17 aastat.

Avafoto: Pexels

UURING: Lätlastel on suurem huvi ettevõtlusega alustada kui eestlastel

By

Helena-Reet Ennet

-

september 23, 2022

NordenBladet – Soodsad finantseerimistingimused ning lisateadmised ja -oskused on kaks soodustavat tegurit, mille alusel inimesed otsustavad oma ettevõtlusega alustada, selgus SEB panga korraldatud uuringust, mis viidi läbi 18-64-aastaste inimeste seas.

59% vastanutest nimetas ettevõtlusega alustamist toetavate teguritena soodsaid finantstingimusi ja rahalist tuge, 40% aga rõhutas, et ettevõtte arendamiseks tuleks omandada täiendavaid teadmisi ja oskusi. Seevastu peamiste takistustena ettevõtlusega alustamisel nimetab enamik inimesi stardikapitali puudumist (59%), samuti teadmatust ja ebakindlust ettevõtte edukuse suhtes.

Olulisematest toetusliikidest, mida ettevõtlusega alustajad vajaksid, tõi kolmandik (35%) vastanutest välja abi praktilistes ja bürokraatlikes protsessides, näiteks ettevõtte registreerimine. Samuti peetakse väga kasulikuks ka juba ettevõtte loonud inimese nõuanded. Lisaks vaadates inimeste arvamust selle kohta, mis takistab ettevõtlusega alustamast, järgneb juba mainitud stardikapitali puudumisele hirm ja kindlustunde puudumine tuleviku ees. Ebakindlust tuleviku suhtes nimetas 35% vastajatest, kindlustunde puudumist 24% ja hirmu ebaõnnestumise ees 20% vastanutest. Vastajad tõid takistustena välja ka piisavate teadmiste puudumist ja liigset halduskoormust, mille alla lähevad näiteks bürokraatia ja maksud.

„Enda ettevõttega alustamine on suur julgus, sest enamasti seostatakse seda oluliste muutustega inimese elus. Kõik võõras ja tundmatu on inimestele hirmus ja nii on ka ettevõtlusega alustamine. Kunagi ei ole aeg piisavalt perfektne, raha piisavalt palju ja idee piisavalt ainulaadne. Inimese ja ettevõtjana kasvamegi kõige rohkem enda mugavustsoonist välja astudes ja see on hetk, mil hakkab aset leidma nii inimese enda kui ka ettevõtte areng. Nagu ka uuringust selgub, et paljudel on hirmud, aga vähesed astuvad neile vastu. Julgustamaks neid esimesi samme astuma, oleme loonud SEB e-akadeemia alustavatele ettevõtjatele, kus oma ala eksperdid jagavad nõuandeid ettevõtlusega seotud teemadel, alustamisest kuni eskaleerimiseni välisturgudele. Põhilistele küsimustele leiab vastused ka näiteks hiljutisest artiklist, kus leiame vastused peamistele alustavate ettevõtjate murekohtadele (Peamised küsimused alustava ettevõtja peas | SEB). Seevastu uuringus mainitud stardiraha puudumisest rääkides, tuleb rõhutada, et läbimõeldud äri- ja tegevusplaan võimaldab saada ülevaate tekkivatest kuludest ning anda aimu, kui suur võiks eeldatav stardiraha olla. Lisaks on alustavatele ettevõtetele mitmeid soodustusi ning toetusi nagu näiteks KredExi käendusel Stardilaen või Eesti Töötukassa toetus töötule ettevõtluse alustamiseks, mis on kuni 6000 eurot,” ütleb SEB panga ärikliendi segmendi müügijuht Maarja Maranik.

Kõigi Balti riikide inimeste arvamusi hinnates on peamiseks takistuseks ettevõtlusega alustamisel rahaliste vahendite nappus ettevõtte loomiseks ja töö alustamiseks (Eestis mainis seda 64%, Leedus 53%, Lätis 59%). Peale stardikapitali tuuakse Leedus ja Eestiski takistuseks teadmatust ja muret tuleviku pärast, aga ka kindlustunde ja teadmiste puudumist.

Kõigist küsitletud inimestest väljendas oma ettevõtte alustamise soovi umbes veerand vastajatest Lätis (26%), viiendik Eestis (21%) ja alla viiendik Leedus (17%). Oma ettevõtte peale mõtlejate seas on aga rohkem neid, kes pole veel endale lihtsalt sobivat äriideed leidnud.

Avafoto: Pexels

UURING: Eestlased kasutavad internetis enim e-maili ja internetipanka, kasvab ettevõtete turvateadlikkus

By

Helena-Reet Ennet

-

september 23, 2022

NordenBladet – Statistikaameti uuringust infotehnoloogia leibkonnas selgub, et Eesti inimesed kasutavad aktiivselt internetti, ettevõtted aga peavad end kaitsma turvaohtude eest.

Sellel aasta teises kvartalis toimunud leibkondade infotehnoloogia uuringust nähtub, et kodust internetiühendust omab Eestis 92,4% leibkondadest. See on 2% rohkem kui möödunud aastal, ütles statistikaameti analüütik Epp Remmelg.

Koduse interneti olemasolu võimaldab omakorda erinevate internetiühendusega seadmete kasutamist. Enam kui pooled internetikasutajatest kasutavad internetiühendusega nutitelerit. Viiest kaks kasutab aga interneti teel juhitavat kodutehnikat nagu näiteks termostaadid, valgustid, turvakaamerad, signalisatsioonid või internetiga ühendatud kodumasinad nagu robotniidukid või tolmuimejad.

Nooremaealistest ning varases keskeas olevatest (kuni 44 eluaastastest) inimestest kasutavad internetti endiselt peaaegu kõik ehk 99%. Alates 45-aastastest internetikasutajate hulk väheneb, 55–64 aastastest kasutab internetti 85% ning pensioniikka jõudvatest inimestest (65–74 aastased) 69%. „Tasub aga märkida, et koroonaviiruse pandeemia alguses tõusis vanemaealiste hulgas interneti kasutamine suisa 17%, kuid sel aastal vaid 5%,“ lisas Remmelg. Valdavalt kasutatakse internetti mitu korda päevas, vaid iga seitsmes kasutab seda harvem.

Kõige rohkem kasutatakse internetti e-posti (91%) ja internetipanga jaoks (91%), samuti info otsimiseks (86%) ning veebiväljaannete lugemiseks (87%). „Võrreldes möödunud aastaga kasvas enim kodaniku- ja poliitilistel teemadel veebiaruteludel või gallupitel osalemine ning dokumentide alla laadimine. Viimane on küll otseselt seotud COVID passi ja vaktsineerimistõendi allalaadimise vajalikkusega – seda tegi lausa 74% internetikasutajatest,“ selgitas Remmelg.

Koroonapiirangute lõppemise tõttu vähenes veidi ka e-ostlejate arv. Vähenenud on Eesti e-poodidest ostmine, samas teiste Euroopa riikide e-poodidest ostlemine on 5% võrra kasvanud. „E-ostude struktuur on võrreldes möödunud aastaga muutunud ja üldpilt sarnaneb pandeemiaeelsele perioodile. E-ostlejate hulgas on vähenenud kodukaupade ostmine ja vähesel määral ka toidu- ja esmatarbekaupade e-poest ostmine. Kui möödunud aastal e-kaubandust kasutanutest ostis kodukaupu iga kolmas inimene, siis sel aastal iga neljas,“ sõnas Remmelg.

Samas on koroonapiirangute leevenemisega hoogsalt kasvanud sündmuste piletite, majutusteenuste ning muude reisteenuste ja sinna juurde kuuluvate kindlustuste ostmine e-poodidest. Siiski ei ole nende ostude arv jõudnud veel 2019. aasta tasemeni. „E-kaubanduse kasutajatest 17% on ostnud investeerimistooteid nagu aktsiad, fondid ja võlakirjad – see näitaja on suurem kui kunagi varem,“ lisas Remmelg.
Ettevõtteid vaevavad turvalisuse probleemid

Kaasaegsed tehnoloogilised lahendused nõuavad märksa suuremat arvu IKT spetsialiste kui seda hetkel tööturul pakkuda on. Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärsoni sõnul oli 2022. aasta uuringu andmetel 17%-l ettevõtteist palgal IKT spetsialistid, mis on protsendipunkti võrra enam kui 2020. aastal.

Eelmisel aastal üritas IKT spetsialiste värvata või värbas 8% ettevõtteist. Kui alla 20 hõivatuga ettevõtteist värbas või üritas värvata spetsialiste 5%, siis 250 ja enama töötajaga ettevõtteist 41%. IKT spetsialistide värbamine osutus keeruliseks just suurtele ettevõtetele, kellest 30% viitas raskustele IKT spetsialistide leidmisel. Põhilise probleemina toodi välja kandidaatide vähesust, aga ka vähest kogemust IKT valdkonnas. 80% ettevõtteist tõi värbamise probleemina välja IKT kvalifikatsiooni puudumise ning 70% kandidaatide suured palgaootused.

Viimasel kahel aastal, kui füüsiliste kontaktide arv oli viidud miinimumini, võeti ettevõtteis kasutusele uusi digilahendusi kontaktide hoidmiseks. 46% ettevõtteist kasutas suhtluseks internetipõhiseid platvorme nagu Skype, Zoom, Google Meet, MS Teams, WebWx jne. Pea viiendikul ettevõtteist olid juhised veebikoosolekute eelistamiseks ärireiside asendamisel. Samuti kasutati ulatuslikult kaugtöö võimalust, kui töö iseloom seda võimaldas. Kolmveerandil ettevõteist oli oma töötajatele loodud juurdepääs ettevõtte ärirakendustele ja tarkvarale.

Enam kui neljandik ettevõtteist puutus eelmisel aastal kokku vähemalt ühe turvaintsidendiga, kus IKT teenus polnud kättesaadav, andmed hävisid või rikuti, toimus konfidentsiaalsete andmete leke. Tõsisemaks probleemiks oli IKT turvaintsident, kus IKT teenused polnud kättesaadavad kas riist- või tarkvara rikete või väljastpoolt tulnud rünnakute tõttu. Selle probleemiga puutus kokku 24% ettevõtteist. Andmed hävisid või rikuti tarkvara rikete või pahatahtliku tarkvara nakatamise või volitamata sissetungi tõttu 4% ettevõtteist. 2% ettevõtetest puutus kokku konfidentsiaalsete andmette lekkega.

62% ettevõtteist teavitab oma töötajaid IKT turvalisuse osas, kas siis kohustuslikel või vabatahtlikel koolitustel osalemise ja materjalide lugemise abil või on IKT turvalisuse reeglid fikseeritud töölepingu osana.

37%-l ettevõtteist on olemas dokumendid IKT turvalisuse hindamise, praktikate ja protseduuride kohta, mis on üheksa protsendipunkti võrra enam kui 2019. aastal, kui küsitleti ettevõtteid IKT turvalisuse osas.

Veidi üle poole (55%) ettevõtteist kasutab IKT turvalisusega seotud ülesannete, nagu turvalisuse testimine, IKT turvalisuse koolitus ja turvaintsidentide lahendamiseks välist teenusepakkujat. 37% ettevõtteis tegelevad IKT alaste, sealhulgas IKT turvalisusega seotud ülesannetega ettevõtte enda töötajad.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2022. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Vaatlus hõlmab vähemalt 10 hõivatuga ettevõtteid.

Detailsemad andmed on avaldatud Statistikaameti andmebaasis.
Avafoto: Pexels