NordenBladet – Föderaalreserv tõstis järsult USA intressimäärasid ja prognoosis intresside tõstmist veelgi. Peale Föderaalreservi esimehe Jerome Powell teadet, et Föderaalreserv tõstab intressimäärasid 75 baaspunkti võrra, et jätkata inflatsiooni taltsutamist hakkasid eile kauplemise viimasel tunnil aktsiad kukkuma.
Neljapäeval, 22. septembril kerkis dollar kahe kümnendi tipptasemele, samal ajal kui Aasia aktsiad kukkusid mitme aasta madalaimale tasemele. Dollar kauples rekordtaseme lähedal, samal ajal kui jeen nõrgenes esimest korda pärast 1998. aastat, kui Jaapani keskpank säilitas ülimalt lõdva rahapoliitika, lühiajaliselt üle 145 dollari dollari. Euro kukkus 20-aasta madalaimale tasemele.
NordenBladet – Neljapäeval, 22. septembril kell 15.00 alustas Äripäeva raadioeetris uus saatesari “Investeerimisportfell 2030”, mida hakkas juhtima börsikaupleja, inglise keelse blogi TraderMarkus.com autor ja videokanali Börsijutud.ee kaassaatejuht Markus Tamm.
Saade on eetris kord kuus neljapäeviti kell 15:00 ning on eelkõige mõeldud juba tegutsevatele investoritele.
“Investeerimisportfell 2030” esimeses saates oli saatejuht Markus Tamme külaliseks investor ja kaupleja Kristofer Vähi.
Lisaks oma portfelli haldamisele finantsturgudel on Kristoferil juba varajasest noorusest institutsionaalne kogemus aktsiaanalüütiku, toorme derivatiivide spetsialisti ja erinevate varaklasside riskihalduri rollis. Saates vesteldakse Kristoferi investeerimis- ja kauplemisportfellist ning põhimõtetest ja tehnikast, mida ta oma portfellide haldamisel kasutab. Juttu tehakse ka hetke turutrendidest ja võimalikest makromajanduse väljavaadetest tulevikus.
Saadet saab kuulata Äripäeva podcastid.ee veebikeskkonnas SIIN või SoundCloud keskkonnas SIIN.
NordenBladet — Eesti ja Läti sulgesid Vene turistidele oma piirid, kuid Eesti ja Läti bussifirmad Lux Express ja Ecolines veavad Venemaa turiste Peterburist Helsingisse. Eesti bussifirma Lux Express ja Läti Ecolines sõidavad mitu korda päevas otseliine Peterburist Helsingisse ja küsivad piletite eest erakordselt mitmekordseid summasid, vahendab Iltalehti.
Bussipilet Peterburist Helsingisse võib maksta 110 eurot.
Kui enne Ukraina sõda ja piiride sulgemisi maksis Lux Expressi pilet Peterburis bussijaamast (Naberezhnaya Obvodnovo Kanala 36, Saint-Petersburg) läbi Rajahovi Vaalimaa ja Kotka Karhula bussijaama Helsingisse mõnikümmend eurot, siis nüüd kuni 110 eurot. Vaatamata soolasele hinnale on bussid täis ning vaba istekohta peab ootama mitu nädalat.
Kolmapäeval, 21. septembril oli Lux Expressis vaba üks istekoht. See oli neljapäeva õhtuse öise väljumise jaoks, kuid järgmine üksik vaba koht on alles 4. oktoobriks, hommikusele väljumisele, hinnaga 110 eurot.
Lux Express sõidab Peterburi ja Helsingi vahel viis korda päevas.
Sarnaselt Lux Expressiga on ka Ecolines muutnud reisimise läbi Soome mujale maailma eriti lihtsaks, kuna firma bussid sõidavad Peterburist Helsingisse ka Helsingi-Vantaa lennujaama kaudu. Helsingi-Vantaal saavad Vene turistid sammuda otse check-ini ja lennukisse.
Ka Ecolinesi piletid on nüüd kallid. Tuleb vaid paar nädalat oodata. Ecolinesil on Peterburi ja Helsingi vahel kolm väljumist päevas. Järgmine vaba koht Ecolinesi bussis on alles 5. oktoobriks kella 14 väljumisele ja pilet maksab 80 eurot.
Buss on ainus võimalus, kui venelane tahab sõita Soome ja läbi Soome teistesse riikidesse. Venemaa ja Euroopa vahel on lende väga vähe ning Soome ja Venemaa vahel pole samuti regulaarlende. Soome-Vene rong, mis sõitids Helsingi ja Peterburi vahet, on määramata ajaks sõidud katkestanud.
Eesti ja Läti on nelja EL-i riigi hulgas, kes on kehtestanud Venemaa turistidele peaaegu täieliku sissesõidukeelu. Riigid on keeldunud Venemaa turiste riiki lubamast, isegi kui neil on kehtiv Schengeni viisa.
Venelane saab praegu Eestisse ja Lätti minna vaid siis, kui tal on väga mõjuv põhjus. Turism selliseks põhjuseks ei kvalifitseeru. Lisaks Eestile ja Lätile on kehtestanud keelu ka Leedu ja Poola.
NordenBladet — Seoses avaliku sektori investeeringute vähenemise ja rahastusprioriteetide muutustega taristuehituse valdkonnas, reorganiseerib Nordecon AS kontsernis teedeehituse segmendi äritegevuse, viies selle alates 01.01.2023 ühtse juhtimise alla kontserni tütarettevõttesse Tariston AS. Ühendamise tulemusel kaotatakse kontsernis mitmed dubleerivad tegevused, et tagada ressursside efektiivsem kasutus.
„Olukord taristuehituse turul, eriti teedeehituses, nõuab valdkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt muudatusi, et olukorraga kohaneda. Sektoris on toimunud tegevusmahtude langus ning me ei näe kiiret taastumist, mistõttu peame tänastes oludes õigeks konsolideerida kontsernis teedeehituse ressursid, kompetentsid ja äritegevus ühe ettevõtte alla,“ kommenteeris Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.
„Tegevuskulude vähendamine toob kahjuks kaasa ka osade töökohtade kadumise. Vaatamata muudatustele jätkab Nordeconi kontsern kõigis taristuehituse valdkondades.“
Tariston AS (www.tariston.ee) on 100%lise osalusega Nordecon ASi tütarettevõte. Taristoni peamised tegevusvaldkonnad on taristu- ja teedeehitus, asfaltsegude tootmine ja paigaldus, teehooldus, mäendus, sadama- ja vesiehitus, pindamine, liikluskorraldusvahendite tootmine ja paigaldus ning rasketehnika rentimine. Tariston AS ’i juhatus jätkab senisel kujul kaheliikmelisena: Kaspar Kaldjärv ja Argo Kotsar.
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 670 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.
NordenBladet —Riigikogu majanduskomisjon algatas ja otsustas saata esimesele lugemisele elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lubaks novembrist universaalteenuse raames elektrit osta ka mikro- ja väikeettevõtjatel ning aastatarbimisega kuni ühe gigavatt-tunni mahus ka füüsilisest isikust ettevõtjatel, sihtasutustel ning mittetulundusühingutel.
Komisjoni esimees Kristen Michal sõnas, et nädal tagasi Riigikogus vastu võetud elektrituruseaduse muudatused tagavad piiritletud hinnaga elektri kodutarbijale, samas kõrgete elektri börsihindadega toimetulekul vajavad abi ka ettevõtjad. „Mikro- ja väikeettevõtetele tekib uue seadusega võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk minna üle universaalteenusele. Sama võimalus avaneb ka kolmandale sektori ühingutele, kes tarbivad aastas kuni ühe gigavatt-tunni energiat,“ sõnas esimees.
Michal täpsustas, et universaalteenust saavad hakata tarbima mikroettevõtted ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 10 inimest ja aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot ning väikeettevõtted ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Samuti saavad universaalteenusele mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad seniks, kuni nende aastane energia tarbimine ei ületa üht gigavatt-tundi.
Komisjoni aseesimees Rene Kokk sõnas, et ettevõtluse toetamiseks vajalikke muudatusettepanekuid tegi EKRE ka eelmisele universaalteenuse eelnõule, eesmärgiga juba seal vajalik toetus abivajajatele ette näha, kuid muudatusi kahjuks ei toetatud. „Täna algatatud eelnõuga on tegu sammuga õiges suunas, ent palju on veel ebaselget ja täpsustamist vajavaid punkte. Üks murekoht, mille välja tooksin, on ka äritarbijate puhul eelnõus ette nähtud leppetrahv energiapaketi vahetamisel. Oluline on saavutada ettevõtjate ühetaoline ja õiglane kohtlemine. Samuti on füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele ette nähtud aastane tarbimismaht. Kui see täis saab, kukuvad nad tagasi börsipaketile. Praegu ei ole teada, millal see tarbimislagi ette tuleb,“ märkis Kokk.
Majanduskomisjon otsustas saata elektrituruseaduse muutmise eelnõu (680 SE) esimesele lugemisele 27. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
Eelnõuga kehtestatakse mikro- ja väikeettevõtetele ning kolmandale sektorile võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga. Regulatsiooni planeeritud käivitumisaeg on 1. november ja see kehtib 2023. aasta lõpuni.
Kui kodutarbija – kellele see on kasulik ja kes ostab elektrit universaalteenust osutavalt elektrimüüjalt – viiakse universaalteenusele üle automaatselt, kui ta ise ei soovi sellest pakkumisest loobuda, siis ettevõtja peab eelnõu kohaselt üleminekusoovist elektrimüüjale ise teada andma või müüja pakkumisele omapoolse nõusolekuga vastama.
Kodutarbijale elektri universaalteenust võimaldava elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse (655 SE) võttis Riigikogu vastu 15. septembril ja see hakkab kehtima homsest.
